Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Kriku]

Võibolla ei olekski midagi, kui lõpptarbija (inimese) organism kohastuks sama kiiresti.

GM toidus kui sellises ei ole mitte midagi erilist, millega organism peaks kohanema.

Kas see on Trumpi pooldajate propakanda?
Aga kus on tõendid?

Kui meil on kolm DNA molekuli A, B ja C, ning B-s ja C-s on võrreldes A-ga täpselt sama(de)s koh(t)a(de)s muudatused, mis B-s on tekkinud loodusliku mutatsiooni tagajärjel ja C-s tehtud inimese poolt, siis valkude süntees toimub B ja C alusel täpselt ühtnoodi. Seda on väga palju kordi demonstreeritud. Ei ole mitte mingisugust müstilist faktorit, mida inimene peale aluspaarides tehtud muudatuste DNA-le lisaks.

Kui GMO maisitaim näiteks suudab võidelda ise kahjuritega, siis mis paneb meid arvama, et see on inimesele ohutu?

See huvitav küsimus pole vähimalgi määral seotud geneetilise modifitseerimise kui tehnoloogia, vaid ühe selle konkreetse rakendusega. Ütlen kolmandat korda: nii tõuaretuse kui GM-se abil on võimalik saada tulemuseks organism, mis mitte kuhugi ei kõlba. Ja mõlema teel on võimalik saada ka organism, mis suure hulga elusid päästab. Osa eesmärke on tõuaretuse teel aga saavutamatud.

[vaoinas]

Kuulge te GMO-foobid, te kõik sööte igapäevaselt neid geenmuundatud toite.

See, kas see geenide muundamine on toimunud kuvalda meetodil sordiaretusena või skalpelli meetodil laboris, ei oma sööja tervise seisukohalt mingit suurt tähtsust.

Äkki tuleks mõni näide ka, näiteks Selveri valikust. Mis toode konkreetselt on GMO?

Kas härral kaptenil on ikka funktsionaalse lugemisega kõik korras? Või sai esimese rea lõpus jaks otsa?

Proovime siis uuesti: Seesama seemneteta viinamari, mida sa mõnikord Selverist ostad, on samuti geenimuutusega saavutatud.
See, et muutus geenides on tulnud sordiaretusega, mitte laboris geene kunstlikult manipuleerides ei oma sööja tervise seisukohalt mitte mingit tähtsust.

Küll aga sordiaretusega muutuvad ka geenid, mille muutust ei soovita, või pole see lihtsalt vajalik, laboris GMO puhul saab sihitada konkreetseid geene, mida muuta soovitakse.

[Kilo Tango]

...

Kui GMO maisitaim näiteks suudab võidelda ise kahjuritega, siis mis paneb meid arvama, et see on inimesele ohutu? Üldjuhul on kahjurite/parasiitide vastased ained mürgised. Ehk taim toodab aineid, mis on kahjuritele ohtlikud.

Valdav osa taimi sisaldab ühel või teisel kujul kahjurite vastaseid aineid. Lisaks ei ole see saavutatav mitte ainult GMO-ga, vaid ka tavapärase sordiaretusega. Näiteks:

• Mürkained või repellentained (nt solaniin kartulis, nikotiin tubakataimedes, kapsaitsiin tšillis).
• Kibedad või halvasti seeditavad ühendid (näiteks tanniinid tammelehtedes ja pihlakas).
• Lenduvad ühendid, mis meelitavad ligi kahjurite looduslikke vaenlasi (näiteks hernelised eritavad aineid, mis meelitavad ligi lehetäide looduslikke vaenlasi).

Pmst. sööme taimede poolt loodud putukatõrjevahendeid iga päev. Ise ei ole sellest teadlikud ja tihti lausa peame nende eripärast aroomi/maitseomadusi meeldivaks.

Pmst militaarinimesele võib luua sellise võrdluse, et tavaline sordiaretus on nagu jahipüss haavlitega. GMO on nagu snaiper.

[Kapten Trumm]

Proovime siis uuesti: Seesama seemneteta viinamari, mida sa mõnikord Selverist ostad, on samuti geenimuutusega saavutatud.
See, et muutus geenides on tulnud sordiaretusega, mitte laboris geene kunstlikult manipuleerides ei oma sööja tervise seisukohalt mitte mingit tähtsust.

Üsna erinevad asjad.

[Kapten Trumm]

Pmst militaarinimesele võib luua sellise võrdluse, et tavaline sordiaretus on nagu jahipüss haavlitega. GMO on nagu snaiper.

USA-s levinud põldude pritsimine lennuvahenditelt on muidu nagu Gradi tulelöök (kus pihta saab mida iganes), meil levinud pritsimine traktorilt on nagu HIMARS täppismoon. Sellest ka keemia sisaldus toiduainetes - USAs on see nagu juhtub, Euroopas on küllalt rangelt doseeritud (ja kontrollitud).

[Kriku]

Proovime siis uuesti: Seesama seemneteta viinamari, mida sa mõnikord Selverist ostad, on samuti geenimuutusega saavutatud.
See, et muutus geenides on tulnud sordiaretusega, mitte laboris geene kunstlikult manipuleerides ei oma sööja tervise seisukohalt mitte mingit tähtsust.

Üsna erinevad asjad.

Ei, Trumm, ei ole erinevad. Katsu sellest aru saada, et mitte mingit sisulist vahet ei ole. Lihtsustatult, valkude süntees toimub DNA-s kirjas oleva niiöelda "programmi" alusel ja pole mitte mingit vahet, mis vahenditega seda "programmi" on muudetud.

[Marvin]

Ainuke vahe on programmi testimise kiiruses ja kestuses. Sellel võib olla tähtsus.

[Jaanus2]

Ja erinevus on selles, mida tehakse - seemned saavad viinamarjast kaduda ka loodusliku mutatsiooni tulemusena, mullabakteri (või olid seened) toodetav putukatele mürgine aine looduslikult maisi sisse sattuda ei saa ja looduslikult seda taimedes ka ei esine. Sellepärast pole eluvormid sellega ka evolutsioonis kohanenud. Tapab ka täiesti süütuid putukaid ja liblikaid, sest ka selle maisi õietolm on neile mürgine. Rottidega tehtud katsed viitavad, et pideval tarvitamisel võib olla kahjulik ka imetajatele.

[Madis Reivik]

KT, probleem pole mitte GMO kui selline vaid massiivne monokultuurindus+keemia.

See on sihuke kaardimaja et.. monokultuursel põllul, kui leidub sobilik kahjur, siis see sööb põllu paljaks, kuna tema looduslikke vaenlasi seal pole. Mingi ämblikupoiss ja kükaläkuti-põldkiivitaja ei taha elada 10km2 rapsipõllu keskel, vaid kusagil võsas.

Eestis on ajalooliselt põldude keskel "kivisaarekesed" mis on päris hea biorelv. Nagu sipelgapesa metsas.

Selliseid asju "taasavastatakse" viimasel ajal.

[Kriku]

Ja erinevus on selles, mida tehakse - seemned saavad viinamarjast kaduda ka loodusliku mutatsiooni tulemusena, mullabakteri (või olid seened) toodetav putukatele mürgine aine looduslikult maisi sisse sattuda ei saa ja looduslikult seda taimedes ka ei esine. Sellepärast pole eluvormid sellega ka evolutsioonis kohanenud. Tapab ka täiesti süütuid putukaid ja liblikaid, sest ka selle maisi õietolm on neile mürgine. Rottidega tehtud katsed viitavad, et pideval tarvitamisel võib olla kahjulik ka imetajatele.

Samas jälle kuldne riis oleks miljoneid inimesi beri-berist päästnud, kui tagurlikkust vähem oleks: https://en.wikipedia.org/wiki/Golden_rice .

Igasugune tehnoloogia on nagu kirves - sellega võib lõhkuda nii puid kui inimpäid. Lihtsalt tehnoloogia kui sellise vastu olla on totrus. Ses mõttes on geenitehnoloogia väga hästi võrreldav tuumaenergiaga.

[ostius]

Ja erinevus on selles, mida tehakse - seemned saavad viinamarjast kaduda ka loodusliku mutatsiooni tulemusena, mullabakteri (või olid seened) toodetav putukatele mürgine aine looduslikult maisi sisse sattuda ei saa ja looduslikult seda taimedes ka ei esine. Sellepärast pole eluvormid sellega ka evolutsioonis kohanenud. Tapab ka täiesti süütuid putukaid ja liblikaid, sest ka selle maisi õietolm on neile mürgine. Rottidega tehtud katsed viitavad, et pideval tarvitamisel võib olla kahjulik ka imetajatele.

Olles õppinud ja ka töötanud geneetik-molekulaarbioloogina saan sind rahustada: sa eksid.
Bacillus thuringensisest pärit putukamürk on väga spetsiifiline ja ohutu. Isegi nii ohutu, et kui BT kultuuri pihustada taimedele, siis seda loetakse mahepõllumajanduse meetodiks.

Väga lihtsustatult toimib kahjurite tõrje BT abil nõnda, et bakter toodab enne sporuleerumist parasporaalkristalli (mis ei ole mitte kellelegi mürgine). Kui kahjur sööb selle parasporaalkristalli ära, siis see pakitakse kahjuri enda seedeensüümide abil lahti valkudeks (ka lahti pakitult ei ole see mürgine). Seejärel lõigatakse valgud kahjuri enda ensüümide abil väiksemateks juppideks, mis moodustavad putuka rakumembraani poorid, mille tõttu putukas sureb. Nagu näha, siis on kolme-etapiline mürgiks muutumise protsess väga spetsiifiline ning nõuab kahjuri enda ensüümide aktiivset tööd. Toime on nõnda spetsiifiline, et see parasporaalkristall, mis lõpus tapab näiteks liblika, on täiesti ohutu kiletiivalistele, kahetiivalistele, mardikalistele jt putukatele. Rääkimata veel muudest taksonitest.

BT-taime puhul on parasporaalkristalli kodeeriv geen viidud taime genoomi, nii et BT-taim toodab ise parasporaalkristalle. BT-taimed on selles suhtes eriti keskkonda säästvad (võrreldes igasuguste pihustavate mürkidega), sest need mõjuvad surmavalt ainult ühele spetsiifilisele putukate grupile, kes oma suised BT-taime sisse löövad. Kõik teised elusolendid jäävad puutumata. Isegi need kahjurid jäävad puutumata, kes otsustavad mitte süüa BT-taime, vaid hoopis samal põllul kasvavat umbrohtu.

P.S. Soovitan kõigil neil, kes käisid koolis lõssenkismi ajal, võtta kätte tänapäeva gümnaasiumi bioloogia õpik ja lugeda geneetika peatükke. Ja uskuge mind: päris paljudest foobiatest ja ludiidlusest saab üle.

[Rebane11]

Tuvipost oli omal ajal progressiivne, nüüd oleme IT maailmas. Väetiste eriti lämmastikväetiste kasutuselevõtt päästis maailma näljahädadest. GMO - kui muteerib inimesi, siis mina küll kindel pole, et inimesel ei võiks tulevikus olla 3 silma, kukla taga võiks ju olla. Mahetootmine ja muu selline. No ei ole võimalik lõpmatuseni toota toiduaineid ja neid oma krundilt välja müüa ilma et midagi sisse ei too. Samas põllumaa pind pidevalt väheneb, rahvastik kasvab. Kui elada ja tarbida kohapeal, kinnises ringis siis jah. Selline süsteem kannatab ära ka selle kui kord aastas teed tehingu ja vahetad koti teravilja kirve vastu.

[olevtoom]

...

Suur aitäh selle kirjutise eest!

[Jaanus2]

Et see on mahepõllumajanduses kasutatav aine, seda ma tean. Tagasi selle maisi juurde - kas selle muundatud maisi õietolm on putukatele kahjulik või mitte? On justkui meelde jäänud, et Ameerikas surevad (arvukus väheneb) putukad sellepärast, et seda tarbivad. Mais ise putukaid ei vaja, sest on tuultolmleja, aga õietolmu süüakse ikka. Mulle võib midagi valesti meelde jäänud olla ka muidugi.

[mart2]

Tuvipost oli omal ajal progressiivne, nüüd oleme IT maailmas. Väetiste eriti lämmastikväetiste kasutuselevõtt päästis maailma näljahädadest. GMO - kui muteerib inimesi, siis mina küll kindel pole, et inimesel ei võiks tulevikus olla 3 silma, kukla taga võiks ju olla. Mahetootmine ja muu selline. No ei ole võimalik lõpmatuseni toota toiduaineid ja neid oma krundilt välja müüa ilma et midagi sisse ei too. Samas põllumaa pind pidevalt väheneb, rahvastik kasvab. Kui elada ja tarbida kohapeal, kinnises ringis siis jah. Selline süsteem kannatab ära ka selle kui kord aastas teed tehingu ja vahetad koti teravilja kirve vastu.

Neid kuuevarbalisi ja kolmekäelisi on ajaloos ennegi olnud, tõenäoliselt ka kolmesilmseid. Ning seda täiesti normaalsetelt vanematelt!
Samuti nagu albiinoneegreid...
Geneetika vahel "hullab" - GMO ei puutu asjasse!