Jaanus2 kirjutas: ↑10 Apr, 2025 9:00
Ja erinevus on selles, mida tehakse - seemned saavad viinamarjast kaduda ka loodusliku mutatsiooni tulemusena, mullabakteri (või olid seened) toodetav putukatele mürgine aine looduslikult maisi sisse sattuda ei saa ja looduslikult seda taimedes ka ei esine. Sellepärast pole eluvormid sellega ka evolutsioonis kohanenud. Tapab ka täiesti süütuid putukaid ja liblikaid, sest ka selle maisi õietolm on neile mürgine. Rottidega tehtud katsed viitavad, et pideval tarvitamisel võib olla kahjulik ka imetajatele.
Olles õppinud ja ka töötanud geneetik-molekulaarbioloogina saan sind rahustada: sa eksid.
Bacillus thuringensisest pärit putukamürk on väga spetsiifiline ja ohutu. Isegi nii ohutu, et kui BT kultuuri pihustada taimedele, siis seda loetakse mahepõllumajanduse meetodiks.
Väga lihtsustatult toimib kahjurite tõrje BT abil nõnda, et bakter toodab enne sporuleerumist parasporaalkristalli (mis ei ole mitte kellelegi mürgine). Kui kahjur sööb selle parasporaalkristalli ära, siis see pakitakse kahjuri enda seedeensüümide abil lahti valkudeks (ka lahti pakitult ei ole see mürgine). Seejärel lõigatakse valgud kahjuri enda ensüümide abil väiksemateks juppideks, mis moodustavad putuka rakumembraani poorid, mille tõttu putukas sureb. Nagu näha, siis on kolme-etapiline mürgiks muutumise protsess väga spetsiifiline ning nõuab kahjuri enda ensüümide aktiivset tööd. Toime on nõnda spetsiifiline, et see parasporaalkristall, mis lõpus tapab näiteks liblika, on täiesti ohutu kiletiivalistele, kahetiivalistele, mardikalistele jt putukatele. Rääkimata veel muudest taksonitest.
BT-taime puhul on parasporaalkristalli kodeeriv geen viidud taime genoomi, nii et BT-taim toodab ise parasporaalkristalle. BT-taimed on selles suhtes eriti keskkonda säästvad (võrreldes igasuguste pihustavate mürkidega), sest need mõjuvad surmavalt ainult ühele spetsiifilisele putukate grupile, kes oma suised BT-taime sisse löövad. Kõik teised elusolendid jäävad puutumata. Isegi need kahjurid jäävad puutumata, kes otsustavad mitte süüa BT-taime, vaid hoopis samal põllul kasvavat umbrohtu.
P.S. Soovitan kõigil neil, kes käisid koolis lõssenkismi ajal, võtta kätte tänapäeva gümnaasiumi bioloogia õpik ja lugeda geneetika peatükke. Ja uskuge mind: päris paljudest foobiatest ja ludiidlusest saab üle.
