Demograafia

[Jaanus2]

Juttu on asjadest. Mulle tundub, et inimesed ei oska investeerida inimsuhetesse, ei oska neid hoida, ei viitsi selleks vaeva näha. Kasvõi paarisuhetesse. Abiellutud, lapsed saadud, tükk aega koos elatud ja ühel hetkel enam ei sobi. Seni sobis, enam ei sobi. Mõnel ei sobi üsna varsti juba, mitu korda peab elu jooksul vahetama. Õnnelik pikalt kestev paarisuhe kipub olema pigem harvaesinev asi, aga võibolla see ongi haruldane. Muu on lihtsalt looduse sund, et inimliik välja ei sureks. Planeedi mastaabis ongi seni edukalt paljunenud. Teine asi, et kõik inimesed, kes lapsi saavad, ei peakski neid saama. Nad lihtsalt ei tea, mida laps vajab, isegi loomulikust intelligentsist (enamasti naised teavad) mitte. Laps on olemas, aga ei ole vanematega õnnelik. Lapsed ei vaja tegelikult palju asju, nad tahavad olla vanematega koos, nendega rääkida, teha koos nendega ühiseid tegevusi, koos rõõmustada.

[Fucs]

Selliseid lihtsamaid mööblitükke nagu lapsevoodi meisterdati tihtilugu ise (vaba aega oli inimestel rohkem käes). Eks sotsiaalne surve oli ka tol ajal olemas, nagu akf Fucs kirjeldas oma lapsevoodi toomise saagat teisest Eesti otsast. Isetehtu oli perenaise silmis kindlasti "klass kehvem" toode

No ma oleks teinud ise, kui oleks olnud millest (materjal) teha, millega (puidutööriistad) teha ja kus teha. Keset linna, kus sul koos naise ja lapsega ainus eraldatud privaatpind on toake ühiselamus, mööblit ei valmista

AGA ma KA olin tubli (head geenid: vanavanaisa oli Avinurmes kuulus puusepp ja tisler ) ja tegin juba veidi hiljem (siis kui korteri võtmed kätte sain koos keldriboksiga)... kusagil korrusmaja kedrinurgas kartulisalve ja moosiriiulite vahel põlve otsas.... ise oma uude korterisse kogu köögimööbli, kapid koos söögilaua ja toolidega, ning tuppa raamaturiiulid... vanemate poolt kusagilt tutvuse kaudu oma ahiküttega linnakorterile ostetud küttepuudest (puidutööstuse jäägid)

Ja perenaise silmis oli kogu see toodang klass parem kui poes, kus neid tegelikult polnud

[Qwerty226]

Praegu vanematel laste ees on kohustused, aga lastel vanemate ees on suht lõtv see asi.

Lausa kohtusse peab minema, et kohustustest vanemate ees lahti saada.

„Isa ei kasvatanud mind, miks pean tema hooldekodu maksma?“ Tegutse juba täna, et su laps saaks sellest kohustusest vabaneda

https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... t-vabaneda

Jaanuar 2023, Harju Maakohus. Triin* ei ole oma isaga kunagi lähedane olnud, ta elas osa lapsepõlvest vanavanemate juures ning vanemate lahku minnes emaga. Triinu isa oli ema vastu vägivaldne ning Triin pelgas teda. Elatist isa emale Triinu teada ei maksnud. 2020. aastal sattus Triinu isa oma tervisliku seisundi tõttu üldhooldekodusse, sest vajab ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi. Hooldekodu arved on sedavõrd suured, et vanaduspension selle summasid ei kata, seega pöördus isa elukohajärgne omavalitsus kohtusse – et Triinult välja mõista isa puuduvad hooldekodutasud summas 5095,35 eurot, lisaks viivis summas 205,96 eurot.

Teistel teemadel, väga head lugemised 90nendate alguse kohta, aitäh kõigile, kes jagasid. Natukene hakkas kummitama erastamise teema. Nt AKF Fucs tõi välja, et alguses pidi elama askeetlikult 14 ruutmeetrit ühika ruumis, vaatan KV-st, et taoline koter (12 ruutmeetrit) maksab nüüd ca 50k € (https://www.kv.ee/muua-1-toaline-korter ... 25837.html). Erastamisega saadi 2 toaline. Hetkel on Eesti keskmine korteri ruutmeetri hind 2749,8€/m2, ehk keskmine kahetoaline korter maksab 123 741 €. Kui igale noorele perele antaks ka praegu 120k eurone korter, siis võib olla sündimus oleks parem. Praegu peab samaväärse korteri pangalaenuga ostmiseks neto sissetulek olema 1610 €/kuus, ja siis pead ennast 30ks aastaks laenuga siduma.

Ja endiselt tuletaks meelde, et sündimus 90nendatel oli madalam kui praegu. Aastatel 1991-1999 oli keskmine sündimuskordaja 1,34; aastatel 2016–2024 oli 1,51 ehk "krt tänapäeva noored" argument ei päde. (Arvutasin keksmised tuimalt aritmeetiliselt, kui keegi oskab paremini keskmist arvutada parandage mind julgelt https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2)

[Fucs]

Ma ei taha uuele ringile minna, siin vanemad postid vajuvad paratamatult unustustehõlma, aga ma olen siia neid tekste omajagu juba tootnud

Elamispindade riiklikust ehitamisest noorperedele, eluasemelaenust, sellega toimetulekust jms
2016
viewtopic.php?p=470337#p470337
järgneb siin
viewtopic.php?p=470340#p470340

Elamispinnast, selle olulisusest pereloomel, erastamisest jms
2018
viewtopic.php?p=545596#p545596
2023
viewtopic.php?p=786899#p786899
viewtopic.php?p=791318#p791318

Väärtushinnangutest
2023
viewtopic.php?p=790712#p790712

[Kriku]

Mulle tundub, et tänase materjaalselt kerge ja hea elu teine külg on see, et igasugu meelelahutust ja tegevusi on väga palju. Vaba aega ja igavust on võimatu tunda. Milleks neid lapsi siis veel jalgu segama vaja?

Täpselt sellest ametnik kirjutaski.

Teemavälist kärbitud.

[Rebane11]

Ma ei taha uuele ringile minna, siin vanemad postid vajuvad paratamatult unustustehõlma, aga ma olen siia neid tekste omajagu juba tootnud

Kui Kriku ei kärbi, siis tooda edasi. Minu jaoks on su kirjutused hästi head, et mitte öelda rohkem.

[vanahalb]

Estat Elussünnid 1989-2000.png
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout2

Vabaabielust sündinute nii suur kasv võib olla seotud mingite riiklike toetustega. Ma mäletan et 1993 aastal küsis vend (kes on olnud alati parem majandusmees kui mina ) et mida sa loll, abiellud? Elage koos, las naine olla vallasema ja riik maksab peale. Ma ei kuulanud teda.

Üldjoontes jagunes see "maa tuleb täita lastega" periood kolmeks nagu isand Fucs juba ära jaotas.
1988-1990: kaupa oli . Raha oli ka aga mitte just ülemäära palju
1990-1992: raha oli väga palju, kaupa polnud üldse
1992 - edasi: kaupa oli niipalju kui kulub kuid see oli ebaprorortsionaalselt kallis.

1990- kuni rahareformini tuli íkka väga palju leiutada ja kombineerida. Alates Eesti krooni tulekust kaubapuudust enam ei olnud. Lastekaupade hinnad võtsid küll hinge kinni. Meil sündisid kaksikud 1993. Vaatasin lastevankrit, see maksis uuena sama palju kui kasutatud sõiduauto. Selline tootja jäi millegipärast meelde nagu Emmaljunga ja see on täna samuti oma 2000 EUR. Ühekohalisena. Enamvähem maamehe kasutatud Passati hind. Hammas ei hakanud kuskilt otsast peale ja ostsime kasutatud Zekiwa . Made in DDR. Mu suureks imestuseks suutis naine selle jälle maha müüa kui omal enam vaja ei läinud. Ma küll arvasin et kellele seda mitu korda trööbatud vankrit enam vaja läheb ja prügimäe ots.

Muud asjad olid ka niimoodi et ma ei suutnud ära imestada et kuidas saavad laste sipupüksid maksta samapalju kui minu teksad ja nii edasi. See tähendas et turumajandus on lõpuks õue peale jõudnud. Lastele tahetakse alati kõige paremat ja müüjad oskavad ka küsida. Nõukaajal olid hinnad ikka rohkem omahinnapõhised. Laste kummikud maksid vähem kui täiskasvanu omad sest juba materjali kulus vähem.

Midagi saab muidugi kombineerida. Sooja vett ei olnud ja me ostsime ühena esimestest asjadest automaatpesumasina. Telekas läks kuhugi ostunimekirja lõppu. Marlimähkmete pesemisest tegelikult pääsesime sest hingusele minevast Leegi tubakavabrikust müüs ühe sõbra onu seda paberit millest sigarettide filtreid tehakse. Kõlbas ka mähkmete tegemiseks ja paar vaevu kaubikusse mahtuvat rulli olid alati toanurgas. Lastevooditeks kõpitsesime mu enda ja venna kunagised voodid viisakamaks. Vanamees oli need omal ajal targu garaazi pööningule visanud.

Tänapäeval on võrreldes nõukaajaga mumeelest igasugune lasteprojekti arendamine sigakallis. Teisalt hoolitseb riik liiga palju nende lastetute eest. Kui teadvustataks et sotsiaalkindlustuse kassa on tühi nagu kell ja vanaduses kellelegi peale laste loota ei saa siis hakkaks lapsi ka rohkem sündima. Aga selle jaoks tuleb kurss kuhugi arengumaade suunda võtta ja loll jutt Euroopa 5 rikkamast riigist lõplikult unustada.
Üks moment on ka see et rabeletakse ning tehakse karjääri ja alles kuskil 50-ndates eluaastates äkki avastatakse et polegi seda mammonat kellelegi pärandada. Kes 10 aastat kiirema taibuga on need veel napilt jõuavad. Naistest räägin siis.

[Kriku]

Tänapäeval on võrreldes nõukaajaga mumeelest igasugune lasteprojekti arendamine sigakallis. Teisalt hoolitseb riik liiga palju nende lastetute eest. Kui teadvustataks et sotsiaalkindlustuse kassa on tühi nagu kell ja vanaduses kellelegi peale laste loota ei saa siis hakkaks lapsi ka rohkem sündima.

See on esiteks nüüd küsimus sellest, kui suur hulk elanikkonnast on alates neuroloogiast tulevikukasu ehk delayed gratification peale häälestatud. Selle kohta on väga palju kirjandust. Üldiselt ma eelistaks, kui kõik sellised otsused tugineksid teaduskirjandusele, mitte kellegi poliitiku kõhutundele.

[LupusII]

Viimase 15 aastaga panustanud 3 titega kellest esimene on juba sama pikk kui ma ise olen. Ja huh kui vastik kõik on ühe ema lapsed.... Ahjaa Tallinnast on ka ära kaugele maale kolitud. No tõesti alati ei ole just lillepidu, aga siiani ei ole keegi veel jalga lasknud.

[Madis Reivik]

Mul üks plaan veel mis aitaks demograafiale kaasa aga mille peale feministid mu oksa tõmbaks, koos klassijuhatajate, õppealajuhataja ja vist ka kõikide teiste naistega koos..

Nimelt, kuskohast poisid üldse aru saavad mis värk naistega on ? Suhtlemisoskus nimelt. Poiss on väike, ema riidleb, läheb kooli, naisõpetaja riidleb jne jne. Siis hakkavad klassitüdrukud ka riidlema.

Kui nüüd keegi neile õigel ajal seletaks et naised ongi kurjad ja riidlevad palju aga õige mees on ikka rõõmus ja selle peale naised ka leebuvad, siis oleks neil elu lihtsam. Aga selle asemel osad poisid kes seda nõu ei kuule kusagilt leiavad asenduseks mingi serbohorvaadi pilastaja tasulise veebilehe ja saavad sealt sellist õpetust et inceli karjäär garanteeritud. Või asuvad võitlusesse naissooga, istuvad kodus ja karjuvad köögis naisega võidu et oma "õigust" saada ja saavadki selle, poe taga pingil, nott käes. Ei ole võimalik võita võitlust mis polegi võitlus ja mille reeglitest sa iial aru ei saa.

Praktiliselt iga poissmehe või lahus elava tüübi suust on kuulda sõnu et "aga ma kurat panin selle eidega asjad paika" jne jne.

Noh ja kui selline tarkus veel "isalt pojale" liigub, ongi häda käes.

Feministid peaks mu juttu sovinistlikuks aga tegelikult on see vastupidi - väga feministlik ja naisi pooldav loogika.

[Kriku]

Briti Lõuna-Aafrikas (võimalik, et ka mujal) oli 20. sajandi alguses programm naiste importimiseks. Viljakas eas naised said Suurbritannias tasuta pileti ja mingi taskuraha, et sinna elama koliks. Koha peal muidugi oli ainumõeldav viis normaalselt elada mehele minna. Meil siin muidugi lisanduks kogu keeleõppe & integratsiooni temaatika, aga motiveeritud kaadri puhul võiks ju mõeldav olla. Paljud Ukraina põgenikud on rohkem integreerunud, kui paljud venelased 30+ aasta jooksul suutsid.

---

AKF Fucs tõi välja, et alguses pidi elama askeetlikult 14 ruutmeetrit ühika ruumis, vaatan KV-st, et taoline koter (12 ruutmeetrit) maksab nüüd ca 50k € (https://www.kv.ee/muua-1-toaline-korter ... 25837.html). Erastamisega saadi 2 toaline. Hetkel on Eesti keskmine korteri ruutmeetri hind 2749,8€/m2, ehk keskmine kahetoaline korter maksab 123 741 €. Kui igale noorele perele antaks ka praegu 120k eurone korter, siis võib olla sündimus oleks parem. Praegu peab samaväärse korteri pangalaenuga ostmiseks neto sissetulek olema 1610 €/kuus, ja siis pead ennast 30ks aastaks laenuga siduma.

See on vigane arvutus. Esiteks, nimetatud hind peaks olema Tallinna oma. Teiseks, nõukogude aegsega samaväärse ehk siis paneelika kahetoalise saab ka pealinnas 80-90 000 eest. Mujal on odavam, Viljandis näiteks on 3-toalised odavamad kui Tallinna 2-toalised.

[Lemet]

Briti Lõuna-Aafrikas (võimalik, et ka mujal) oli 20. sajandi alguses programm naiste importimiseks. Viljakas eas naised said Suurbritannias tasuta pileti ja mingi taskuraha, et sinna elama koliks

Taolist poliitikat viljeleti ju ka peale viimase sõja lõppu. Terveid ja noori naisinimesi valiti Saksamaalt sõjapõgenike hulgast täiesti avalikult.

[Kriku]

Need olid juba emigreerunud nagunii ja pidid ju lõpuks kuhugi minema. Eelmine näide oli RA programmist isikutele, kes olid oma valikutes vabad.

[Qwerty226]

See on vigane arvutus. Esiteks, nimetatud hind peaks olema Tallinna oma. Teiseks, nõukogude aegsega samaväärse ehk siis paneelika kahetoalise saab ka pealinnas 80-90 000 eest. Mujal on odavam, Viljandis näiteks on 3-toalised odavamad kui Tallinna 2-toalised.

Ei. Aruvutuseks läks terve Eesti keskmine ruutmeetri hind (KV.ee andmetel https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... =0&city2=0), 2749,8 €/m2. Tallinna keskmine on 3703,2 €/m2, ehk 45 ruuduse kaheotoalise eest 166 644 €.

Peaks ikka võrdlema keskmist, keskmisega. Samaväärne on nüüd 35 aastaks lisaks amortiseerunud. Ja ei saanud erastada ju ainult peneelikaid?

Või no pigem mõte vist, et "luksused" nagu telekas ja reisil käimine, ei ole enam nii suured luksused. Nüüd on luksus pigem selline asi mida kunagi "tasuta" jagati.

32 tollise uue teleka saab 120 euro eest (https://www.1a.ee/p/televiisor-allview- ... wk&index=1), 4 päevasel tuusikul saab käia 255 € eest (https://tuusik.ee/et/reisiotsing/406208 ... 8&nights=1).

Kui isegi võtta AFK Kirku toodud madalaim paneelika hinna Tallinnas (80k €), siis selle raha eest saaks 90 aastat järjest igal aastal kolm korda puhkamas käia ja uue teleka osta. Või nt kommunaalid on mul talvel kõrgemad kui uus telekas.

[Kriku]

See on vigane arvutus. Esiteks, nimetatud hind peaks olema Tallinna oma. Teiseks, nõukogude aegsega samaväärse ehk siis paneelika kahetoalise saab ka pealinnas 80-90 000 eest. Mujal on odavam, Viljandis näiteks on 3-toalised odavamad kui Tallinna 2-toalised.

Ei. Aruvutuseks läks terve Eesti keskmine ruutmeetri hind (KV.ee andmetel https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... =0&city2=0), 2749,8 €/m2. Tallinna keskmine on 3703,2 €/m2, ehk 45 ruuduse kaheotoalise eest 166 644 €.

Maa-ameti statistika on teistsugune:

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis veebruaris aastavõrdluses 1,8 protsenti, 2947,06 euroni, jaanuariga võrreldes aga langes 2,3 protsendi võrra.

https://majandus.postimees.ee/8202960/t ... nagi-kasvu

Peaks ikka võrdlema keskmist, keskmisega. Samaväärne on nüüd 35 aastaks lisaks amortiseerunud. Ja ei saanud erastada ju ainult peneelikaid?

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.