Autotehnikateema

[isakene]

Ei ole antud teemal keiss. Keiss on seal vedru ebaõnnestunud kuju, kus vedru alumine ots läheb peenemaks ja keerdude vahe on suurem. See tingib selle viimase otsa intensiivsema painutamise ja kiirema metalli väsimise.

Äkki kogemus?
Võibolla ennegi olnud kokkupuudet vedrudega, mille ühes otsas on keerud hõredalt ja sealt lähebki pooleks....? nn progresseeruvad vedrud (vedru jäikus kokkusurumisel kasvab).

Kaasaja autodel pigem annab otsida, millel ei ole progresseeruvaid vedrusid. Mõned lähevad katki, mõned mitte. Isegi möödunud sajandi viimasel paaril aastakümnel kasutati juba massiliselt vedrusid, millel varieerus mitte ainult vedrukeerme samm, vaid ka vedrukeerme ja vedrumaterjali läbimõõt ja kestsid väga edukalt. Vedru geomeetria pole süüdi, kui materjal või tootmistehnoloogia kehv on. Üldiselt, ma isiklikult loen vedru pigem kulumaterjaliks ja mingi aja jooksul väljavahetamist kas purunemise või väsimuse tõttu loomulikuks. Nagu ka amortisaatorit.

Sellega seoses üks huvitav anomaalia - Mercedese W638 autodel, väidetavalt ka veel mõnel, purunevad tüüpveana esivedrud pikemaajalise (üle 2 kuu) seismise käigus. Mu neljal autol, millest 2 vaheaegadega käigus ja 2 seisvat doonorit, on 10 aasta jooksul selliseid purunemisi olnud viiel korral ja mitte ühtki sõitvatel autodel. Lihtsalt tuled töökotta ja vaatad et seisev auto järsku lääbakil. Huvitav oleks teada, kuidas materjaliõpetuse teadjamad tüübid sellist nähtust seletavad...

[Madis Reivik]

See küll huvitav.. kas sel risul mingid õhpadjad ei ole kusagil ? Seistes vajub alla ja vedru saab kõva koormust.

[Kapten Trumm]

Loomulikult on igasugu erandeid. Lihtsalt ma pole näinud seni ühtegi progresseeruvat vedrut, mis oleks pooleks tihedate keerdude piirkonnast. Ikka see hõre läheb katki. Misjaoks on progresseeruvad vedrud mingi 1,2 mootoriga pisipunni all, jääb ausalt öelda segaseks. Ja seletus ongi väga elementaarne - enamiku ajast töötab vedru selles "pehmes" piirkonnas ehk peamiselt töötab see hõredate keerdudega ots. Ja kuna see töötab, siis see ka väsib.

Rekord, mida ma näinud olen, oli enda ostetud W202 mersu, millel olid ostes neljast vedrust pooleks kolm, seejuures sõites ei saanud eriti arugi. Ja mõistagi olid vedrud pooleks taas selle hõreda otsa juurest. Tavaliselt murdub viimane keerd ära. Muidugi mersu geniaalsus seisneb selles, et vedrusid saab vahetada veermikku lahti võtmata, kui raatsid ebayst osta umbes 60 eurose vedrude kokkupressimise komplekti. Kui kanali peal teha, siis on vaja lahti võtta ainult amordi alumised poldid ja stabika otsad. Ja noh, muidugi väga eeskujulikus metalli kvaliteedis, auto all pole midagi pooleks lõigata või gaasibrenneriga kuumutada vaja olnud, natuke MOS2 ja väikse meelitamisega tulevad kõik poldid lahti.

[isakene]

See küll huvitav.. kas sel risul mingid õhpadjad ei ole kusagil ? Seistes vajub alla ja vedru saab kõva koormust.

Ei ole. Ees on kõigil ainult spiraal ja osadel V220/V230 taga täisõhkvedrustus. Ja katkist tagavedru pole vist siiani näinudki.

[isakene]

Loomulikult on igasugu erandeid. Lihtsalt ma pole näinud seni ühtegi progresseeruvat vedrut, mis oleks pooleks tihedate keerdude piirkonnast. Ikka see hõre läheb katki. Misjaoks on progresseeruvad vedrud mingi 1,2 mootoriga pisipunni all, jääb ausalt öelda segaseks. Ja seletus ongi väga elementaarne - enamiku ajast töötab vedru selles "pehmes" piirkonnas ehk peamiselt töötab see hõredate keerdudega ots. Ja kuna see töötab, siis see ka väsib.

Ei ole päris nii. Normaalsel, laugel sõidul töötab kogu vedru. Kui nüüd aga vedrustus suurema tõuke saab, siis tihedamad keerud lähevad omavahel kokku ja kogu ülejäänud energia peavad ära neelama need allesjäänud hõredamad keerud. Loomulik, et nad niiviisi ka suuremat valu saavad. Vähemalt nii on enamusega, millega ise olen pidanud majandama.

Aga üldiselt jah, mersul enamus polte tulevad väiksema või suurema sundimisega lahti. Ainult mõningaid kuueseid ja kaheksaseid polte on tulnud kas keevitusega või puurimisega välja meelitada...

[mongol]

Trumm, sul mõni s*tt auto ka on olnud? Jääb kangesti mulje, et sul on umbehää vaist jube häid automarke ja -mudeleid valida, mis on parimatest veidi paremad.

[sass2401]

Kui see autoke on 12 a meie teedel roostetanud, siis ei pruugi tõesti olla enam remondikõlbulik. Isand Trummi torutangidega amordi lahtiväänamist ma ei kritiseeri, isegi analoogilisel saastal nii teinud.

[Kapten Trumm]

Sass on õigel teel ära arvamisega. Kui seda jõuvõtet mõistusega teha, siis saab amorti ka hiljem kasutada.
Mitte ainult saastal, ka BMW-l on sedasi tehtud. Näiteks 1984 Lääne-Saksamaal toodetud kollastel Bilsteinidel.

[Kapten Trumm]

Loomulikult on igasugu erandeid. Lihtsalt ma pole näinud seni ühtegi progresseeruvat vedrut, mis oleks pooleks tihedate keerdude piirkonnast. Ikka see hõre läheb katki. Misjaoks on progresseeruvad vedrud mingi 1,2 mootoriga pisipunni all, jääb ausalt öelda segaseks. Ja seletus ongi väga elementaarne - enamiku ajast töötab vedru selles "pehmes" piirkonnas ehk peamiselt töötab see hõredate keerdudega ots. Ja kuna see töötab, siis see ka väsib.

Ei ole päris nii. Normaalsel, laugel sõidul töötab kogu vedru. Kui nüüd aga vedrustus suurema tõuke saab, siis tihedamad keerud lähevad omavahel kokku ja kogu ülejäänud energia peavad ära neelama need allesjäänud hõredamad keerud. Loomulik, et nad niiviisi ka suuremat valu saavad. Vähemalt nii on enamusega, millega ise olen pidanud majandama.

Vaidlen vastu.
Normaalsel teel töötab peamiselt see hõredate keerdudega osa. Tihedad keerud hakkavad tööle siis, kui hõredad on enamvähem kokku surutud. Sellega saavutatakse vedru progressiivsus, ehk mida suurem läbivajumine, seda jäigem. Ja kus mugavuse pärast on see osa eriti hõre saanud, saab see ka rohkem vatti. Seal metall väsib rohkem ja lõppeks annab järgi. Ei ole näinud ühtegi pooleks vedrut tihedate keerdude kohast, küll olen neid mitmeid näinud "hõredast" kohast.

Ilma selle hõreda osata sõidab üks 1200 kg pisiauto ilmselt nagu puuhobune. 130 tkm pealt tehasevedru pooleksminek mingi 1200 kg autokese all, millega on eluaeg naised sõitnud, on natuke kehv tulemus. Olen päris mitmeid uusi autosid sõitnud läbisõitudeni 150 tkm ja ühtegi vedrut pole pooleks suutnud sõita.

[Kapten Trumm]

Kui see autoke on 12 a meie teedel roostetanud, siis ei pruugi tõesti olla enam remondikõlbulik. Isand Trummi torutangidega amordi lahtiväänamist ma ei kritiseeri, isegi analoogilisel saastal nii teinud.

Töövõtted sellised (amordimüüjad haaraku suhkruvee järele).
Kui amordi ülemist mutrit ei saa lahti ja seda ei saa kuidagi läbi lõigata (tavaliselt asub see süvendis) ja amordivarre kinnihoidmiseks selle otsas olev nelikant, kuskant vms keerab üle või murdub, on ainus võimalus amordivart kinni hoida võtta sellest tangidega kinni sellest läikivast osast vedrukeerdude vahelt.

Eelnevalt, pooleks vedru puhul, võiks selle vedrujäänuse sealt vahelt rellakaga eemaldada (silmade kaitse, pinge all vedru hüppab!), on lihtsam tange kasutada ja amordipadi pole enam pinge all.

Võtate selle läikiva varre kõige ülemisest otsast, vahetust enne ülemist vedrutaldrikut, kinni korralike kullinokkade või väikeste torutangidega ning keerate tangid sabapidi kruustangide vahele, nii kõvasti, et kahju hakkab. Kui see amortivarre ülaots pole roostes (mis teeb haardekoha krobeliseks), siis see vars on libe. Ja keerate (parem löökkeerajaga) selle neetud mutri lahti. Selline kinnihoidmine on vähem lõhkuvam kui üritada amordivarre keermega otsa kinni hoida.

Konks on selles, et amordivarre viimane 5 cm ei lähe auto all kunagi amordi sisse, kui te just 3. korruse aknast alla ei sõida, sestap ei kahjusta ka tekkivad tangide jäljed tihendeid. Ja alati pole teil uut amorti ja patja ka laual olemas, kui teete tööd nt laupäeva õhtul. Kuigi jah, amordimüügimehed nüüd minestaks, aga kurat, tehke siis vartele normaalse tugevusega asi võtmega kinni hoidmiseks, mitte mingi sitanikerdis, mis esimesel jõu rakendamisel murdub.

[Kapten Trumm]

Trumm, sul mõni s*tt auto ka on olnud? Jääb kangesti mulje, et sul on umbehää vaist jube häid automarke ja -mudeleid valida, mis on parimatest veidi paremad.

Pean tunnistama, et antud pilukate auto oli altnimek, pidanuks ikka Golfi ostma. Lihtsalt minu senine arvamus (ka mul on ka uus Kia Carens olnud hulk aastaid) oli natuke parem, et ehk enne 150-200 tkm suuremaid remonte pole. Auto läbisõit oli ostes 104 tkm, Eesti ajalugu jne. Tänaseks, 30 000 km järel olen seal vahetanud kliima radika, esivedru, jahutusventika. Järjekorras seisavad esimesed ABS võrud ja sidur (koos miljoni kaasuva jupiga).

Siduri kohta muidugi mööndus, et kahe tütre õppesõit on oma jälje jätnud.

Jupid on hinnaga Lada tasemel (nt Sachsi sidurikomplekt 75 eutot, kõige kallim valik, 2 esivedru 25 eurot jne), kuid probleem on remonditavus, rooste tekitab igasugu lahtisaamise jamasid ja poldid-mutrid on valmistatud mingist suvalisest pasast, näiteks olen vahetanud ratta tikkpolte ja mutreid, kuna akukeerajaga olen keermeid üle keeranud.

[Turist 47]

Järjekorras seisavad esimesed ABS võrud ja sidur (koos miljoni kaasuva jupiga).

Sa vahelduseks, enda masterskajas, W164 tagumisi ABS võrusid ei taha vahetada?
Ma mingit tasu vahetamise eest ei küsiks
Torutange saan, väjadusel, laenata?
Ise moraalselt ei suuda ette võtta, tean , et minu võimalik säärane sekkumine lõppeks, hetkel teadmata, aga tõenäolise, üllatus-fiaskoga.
Libistan ja ootan midagi, vist "imet", juba pool aastat...
Või umbes nii.

...........
Mõnikord sõites (vihmase ilmaga?), aga tavaliselt raskema, tonn-2+, haagisega sõitu alustases, särab armatuur ABS-ESP märguannetest.
Andureid olen paar korda ise vahetanud, siis ca 2-3 kuni isegi 5-6(?) kuud on olnud "rahu".... Ei rahulolu
Viga näitab "parem tagumine" ...
Homme?

[Kapten Trumm]

Kui ma naise pisiautol saan vahetatud, siis võibolla mõtleks. Seni ma tean vaid teooriat.
Ma igapäevaselt olen nimelt valgekrae, kui nii öelda.
Kui seal on võru pooltelje välimise otsa küljes, siis on trikk saada see välimine ots kätte.
Aga ABS andurit oled proovinud vahetada?

[Turist 47]

Kui ma naise pisiautol saan vahetatud, siis võibolla mõtleks. Seni ma tean vaid teooriat.

Asi selge.
1 -pisiauto..
2- mõtlemine (võib olla..)
3- .... (?)
Jõudu
Mina tegelen seni "libistamisega". Seda tegevust oskan, suht, hästi.
Vist?

Lisatud

Aga ABS andurit oled proovinud vahetada?

??? ( )
Mina kribasin, just "valgekraeseid silmas pidades"...

Andureid olen paar korda ise vahetanud, siis ca 2-3 kuni isegi 5-6(?) kuud on olnud "rahu".... Ei rahulolu
Viga näitab "parem tagumine" ...

[Kapten Trumm]

Volvol oli ka selline komme, et rooste tõttu muutub rõngas suuremaks ja hakkab mingil hetkel vastu andurit käima. Selle vastu aitas anduriaugu abi liivapaberiga natuke puhastamist ning uue anduri panek. Lõplik(um) lahendus on ikka uus rõngas.