Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Walter2]

Minu lapsepõlv möödus pealinna koperatiivkorteris. Eriprojekti järgi ehitatud maja, millesse sai korteri ka maja arhitekt. Koperatiivi lõid vanemate töökoht ja üks teine riiklik institutsioon. Elama asusid siis nende kahe töökohaga seotud elanikud. Järelmaks oli 15 aastat. Põhimõtteliselt nagu tänane pangalaen. Ilmselt ka rahaliselt sama koormav kui tänane pangalaen. Kui see makstud sai, siis läks kergemaks.

Mul vanaema sai vene ajal kui Õismäega alustati välisringi 5-kordsesse 2-toalise koop.korteri. Töökohast küsiti kes soovib ja kuna paljudele oli see uus asi siis tahtjaid eriti polnud, pakuti täitsa vabalt. Summa oli 15000 rubla. Maksis algul palgast ja hiljem pensionist. Lihtne õmbleja oli, hakkama sai. Eks tegi ka kodutööd, salaja - mis seal salata, ajad olid sellised..

[Lemet]

Summa oli 15000 rubla. Maksis algul palgast ja hiljem pensionist. Lihtne õmbleja oli, hakkama sai

Toona maksis Vaz 2101 kuskil 5200 raha. Ehk siis korter võrdus kolme autoga. Täna küsitakse Rae vallas (10 minutit südalinna nagu ka Õismäelt) ehitatava kahetoalise eest 130 000, keskmises varustuses Corolla maksab 30 000. Lihtsalt võrdluseks...

[paadikapten]

Mis sorti skeeme kasutati, et saada korterit, suvilat või majaostuluba?

Minu varane lapsepõlv möödus ühiskorteris, aga üsna luksuslikus. Toad ja köök olid suured, kööki mahtus vabalt 3 peret, vannitoas oli gaasiga töötav vanniahi. Selline, kus vesi jooksis läbi küttekeha ja seda küttekeha kuumutas gaasipõleti. Toa saime mingi skeemiga sugulaste kaudu, vist tuli kuskil ka pistist anda.

[Enkus]

Mul vanaema sai vene ajal kui Õismäega alustati välisringi 5-kordsesse 2-toalise koop.korteri. Töökohast küsiti kes soovib ja kuna paljudele oli see uus asi siis tahtjaid eriti polnud, pakuti täitsa vabalt. Summa oli 15000 rubla. Maksis algul palgast ja hiljem pensionist. Lihtne õmbleja oli, hakkama sai. Eks tegi ka kodutööd, salaja - mis seal salata, ajad olid sellised..

Vaevalt see maksumus 15000 oli.
1978 aastal Lasnamäele maksis 2-toaline 44m2 suur kooperatiivkorter 5600 rubla.
2000 rubla oli sissemakse ja ülejäänu jagunes 20 aasta peale. Kuumakse oli ca 17 rubla, seega oli intress ca 1,2%.
Mis oli tooaeg "häiriv", et samasugusel riigikorteril oli üür ca 7 rubla, aga "rikkuritest" korteriehitajatel olid kommunaalkulud 17 rubla.

[Enkus]

Ühel hetkel oli ka hind 20 senti 1 aasta eest kõva tõus

Suur hinnatõus on alanud EVP-turul, kus hinnad tõusevad mitu protsenti päevas ja on saavutanud sellise taseme, mida pole ammu enam olnud (kõrgeim müügihind 0,2 kr).
https://www.aripaev.ee/uudised/1996/04/ ... ind-touseb

Siin oled valesti aru saanud - 20 senti maksis ikkagi 1 EVP-kroon.
Odavaim hind oli vist 6 senti...

[Runkel]

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.

EVP - de eest sai erastada üldjoontes nõukaajal ehitatud elamufondi mis suures osas olidki hruštšovkad-paneelikad ja kolhoosikeskuste elamud. Natuke ka pealesõjajärgseid Stalini maju. Eestiaegsed hooned kuulusid enamasti tagastamisele ja tekkis sundüürnike rõhutud klass. Seal käis küll kibe võitlus tõendamaks et kui palju kunagi olemasolevast on ümber ehitatud ja kas tekib õigus erastada või läheb tagastamisele.

Sundüürnike rõhutud klassile mõeldi välja koguni erilaen - EVP-laen -, mille abil oli võimalik kodanlistelt õigusjärgsetelt omanikelt või nende järeltulijatelt kinnisvara välja osta või ka muu elamine soetada. Riik andis raha pankadele, mille tagasimakseks aktsepteeriti EVP-sid.
Arvestuse alused olid jämedalt järgmised:

Oletame, et sundüürnik elas korteris, mille väärtuseks kinnisvarafirma hindab 150 000 krooni. Oletame, et ostetav korter on sama suure ostuhinnaga. Seega võib üürnik saada laenu 2/3 korteri hinnast ehk 100 000 krooni ja selle kohe EVPdes kinni maksta. Üks EVP-kroon maksab praegu pisut alla 20 sendi, seega tuleb laenu eest tasuda ligi 20 000 tavakrooni. Ostetav korter läheb maksma: 20 000 (EVPde hind) + 50 000 (kolmandik korteri hinnast) + 1000 (panga teenustasu) + 1000 (notar)= 72 000 tavakrooni.

Eks skeemimeistritele avanes uus kompunnimise variant, kuid nn sundüürnikud said siiski ka oma erastamise skeemi. Mahud olid vajadusest siiski väikesed, nagu lingitud artiklist võib lugeda. Täielikult võrdne kohtlemine see polnud, kuid see-eest said heimarlengid aastaid magusaid mõtteid mõlgutada kõige õiglasema süsteemi, nõukogude süsteemi headusest, mis vabariigi kodanikelt vara ära võttis ja uuele, nõukogude rahvale välja jagas. Noortele peredele samuti. Suur valik oligi iseseisvumise taastamisel, kas minna nõukogude õiguse ja õiglusega edasi, ja võtta EV õigusjärglaseks ENSV, või taastada riik EW õigusliku järjepidevuse alusel. Seal valikus oli ka nn 0-kodakondsus jms. Keskerakonna alternatiiv Eestile oli ENSV-l põhinev. Rõhutute eest seisavad nad tänagi, kuigi konkurents selles sektoris on tugevnenud.
https://www.postimees.ee/2499555/evp-la ... vajadusest

[vanahalb]

Mis sorti skeeme kasutati, et saada korterit, suvilat või majaostuluba?

Korterit-suvilat ei tea aga maja ostmiseks minumeelest küll mingit luba vaja polnud. Maakohtades anti krunt ja tuli oma kulul ehitada. See ei olnud nüüd niisama lihtne sest polnud eriti materjali millest teha. Kui keegi ehitusega tihedamalt seotud oli siis võis üht-teist suurelt objektilt "üle jääda".
Tallinnas jagati selliseid krunte Lillekülas ja Kristiines, ma ei tea nüüd et kas just igale soovijale. Tädimees ehitas Pääskülas. Ei olnud kuskilt otsast nomenklatuuri kuuluv vaid leegioni mees ja talle riigikorterit vaevalt et oleks antud.

Vanamees ehitas sovhoosis , meie vanale talukohale uue maja. Silikaattellist ikka liikus, teinekord oli kooperativi poes eterniiti, sovhoos müüs oma töötaja hinnaga metsas kasvavaid palke, mis tuli siis ise üles töödelda ja saeveskis haltuura korras prussideks-laudadeks lasta . Maja sai selle aja kohta täitsa kobe aga ehitaja ise arvas et teist korda ta seda jama küll läbi ei tahaks teha.

Müügis oli neid maju ka ja lehekuulutustega. Müüa vundament või pooleliolev individuaalelamu või terve maja. Hindadest mäletan et 1980-ndate algupoolel oli Kuusalu kiriku vastas kus individuaalelamud on, meie maja sarnase projektiga maja 10 000 rubla. Tallinna majad olid ilmselt kallimad.
Vanemad arutasid selle ostmist aga lõpuks jäi ostmata. Ostmine iseenesesdt polnud keelatud kui mingi hea põhjus oli. Näiteks mitu last ... mismoodi ei lähe teist maja vaja , ikka läheb tarvis. . Seda võidi uurida et kust raha pärineb aga kui töörahvast toita, turul juurikaud müüa ja mõni pullike ka laudas on siis saab hakkama.

Kui seda 10 000 rublast maja hinda on varemalt defitsiitsetesse autodesse konventeeritud (Kaks VAZ-2101-te mida 5000 rubla/tk sai ainult ostuloaga) siis vabamüügi viina ekvivalendis... 5 rubla pudel, 2000 putlit, taara maha - kaks euroalust valget viina

[retti]

Maksis algul palgast ja hiljem pensionist. Lihtne õmbleja oli, hakkama sai. Eks tegi ka kodutööd, salaja - mis seal salata, ajad olid sellised..

Ei olnud kodustöötamine keelatud.Registreerida oli vaja ja tulumaksu maksta (aga sel ajal käis asi paberil ja see kannatas kõike)
Edasi 1971

ro.PNG (354.5 KiB) Vaadatud 906 korda

[Sten1111]

Mul vanaema rääkis et viiekümnendatel hakati etkvel is rääkima midagi majade ehitamisest ja et on võimalus korter saada. Enamik pidas seda juttu väheusutavaks. Vanavanemad siis mõtlesod et suva avalduse võime ju igaksjuhuks teha. Läks natuke aega mööda ja siis anti teada et davai hakkame ehitama. Suurmad ja keerulisemad tööd tehti ehitajate poolt ära aga palju pidid tulevased elanikud ise tegema. Kui maja valmis siis loositi korterid välja.
1960 sai maja valmis ja olintol ajal vist luksus. 3 toaline kahe korruse peale pluss oma kelder pesuköögiga.

[mart2]

Mis sorti skeeme kasutati, et saada korterit, suvilat või majaostuluba?

... See ei olnud nüüd niisama lihtne sest polnud eriti materjali millest teha. Kui keegi ehitusega tihedamalt seotud oli siis võis üht-teist suurelt objektilt "üle jääda". ...
... Silikaattellist ikka liikus, teinekord oli kooperativi poes eterniiti, sovhoos müüs oma töötaja hinnaga metsas kasvavaid palke, mis tuli siis ise üles töödelda ja saeveskis haltuura korras prussideks-laudadeks lasta ...

Kuna mul mitu sugulast ehitasid sellel ajal maja, siis see raha ei olnudki kõige suurem mure - kasvatati roose, kurke, kartuleid ja mida igaes Leningradi turule minevat kaupa.
Suurem jama oli sellega, et kui maja valmis ja komisjon tuli asja ülevaatama ning kasutuskõlblikuks kuulutama, siis pidi olemas olema terve eraldi kaust, kus kõik vajalikud kuludokumendid sees - tšekid tsemendi, telliste puidu jne. ostmisest. Kui oma puit, nagu eespool mainitud, siis raieluba, ülestöötamise arvestus, saekaatri makselehed, transport jne.
Päris tihedasti aeti näpuga ridu taga, sest SORVVO tegi omakorda komisjonile pistelist kontrolli!

See omakorda muidugi aretas uue "tootmisharu" - maksedokumentide tagamine. Näiteks, kui 60ndatel-70ndatel kolhoose liideti, siis kavalamad panid suletud kolhooside likvideeritavast varast puhtaid ja tembeldatud kassablankettide pakke pihta, mis tagantjärgi vormistati müügiaktideks.

Osa inimesi veel elab ja detailidesse ei läheks ...

[Alts]

Kalda tee 2 Tartu, koperatiiv maja. 75 või 76 hakati ehitama, vahepeal materjalipuuduse vms. tõttu ehitus aasta seisis. Valmis sai 78. Kahetoaline rõduga korter oli algselt 7500 olnud.

[Lemet]

75 või 76 hakati ehitama,...

...ja juba 1974 aasta lõpus oli maja valmis ja inimesed elasid sees. Ma juhtumisi olen nimelt selles majas omajagu aega elanud. Koos inimestega, kes selles majas algusest peale on elanud.

[Alts]

Ostsin sinna korteri üle kümne aasta tagasi ja nii ostul kui müügil on kirjas, et 78 aasta maja. Naabrimees oli algusest saati seal elanud, omas suguvõsa pärndina kahte korterit selles majas ja rääkis, kuidas keldribokside loosimine käis tema kaabust. Temalt ka hinnainfo.
Edit! Pensionäride maja, väheseid, kus võis peres ka mitu autot olla ja parkimisega probleeme polnud.

[Lemet]

Helistasin ja küsisin korteri saanult üle. Korteri sai ta kätte 1974 lõpus. Seisis poolteist aastat tühjalt, siis (1976) tuli vanem tütar ülikooli. Ka pensionäride jutt on kaunikesti kelbas, korterite omanikud on täna 90 tuuris, s.t et maja hakatuse päevil 70ndate esimeses otsas oli tegu 40ndates inimestega. Ei kvalifitseeru väga pensiomärideks, isegi mitte nõukogude skaalas. Ainus õige väide on hinna number, see oli tõedti ol ud 7000 tuuris. Seda kolmekorterilisel.

[Kriku]

Esmase kasutuselevõtu aasta: 1977 (oletuslik)

https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/104026641