Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[mart2]

Kui ma vaid seda teaks!

Aga tead, et transpordi raudteele saamine on kindlasti vajalik? Natuke selektiivsed teadmised ei ole, ei?

Eks see ole samamoodi selektiivne, nagu arvamus, et transporti raudteele ei peakski panema (sest praegu ju ei ole!).
Kuni ei ole loodud võimalust, pole ka võimalik logistikutel valida.

Mina eeldaks, et tasuvuse kohta teevad oma prognoosi/hinnangu pädevad logistikud eri valdkondadest.
Praegu esinevad peamiselt rekkafirmade omad, kes loomulikult ei taha oma rahapuu oksa saagida...

[Erureamees]

Vaata, Mart, siin on koht, kus ma ei taha sinuga nõustuda. Suured logistikafirmad on kõik multimodaalsed, see tähendab nende jaoks loeb ainult efektiivsus ja kasum, sõltumata transpordiviisist. Keegi väikese autofirma omanik Jaak või Peeter on nii väike mees, et tema osaks on käia mööda nende suurte uksetaguseid ja tööd ja leiba kerjata.

[Some]

Ekspedeerijana kuidas mu töö käis. Klient küsib hinda mingi koguse kauba mingis ajapiiris kuhugi viimiseks. Saab hinnapakkumise reeglina juba olemasoleva hinnakirja alusel või siis allahindlusega kui hea klient on. Mis transport on, see neid üldse ei huvita. Reeglina ei huvita kohaleviimise aeg ka eriti, transpordiajad mingisse piirkonda on enam-vähem teada ja sellega arvestatakse, kiirem ja väiksem kaup liigub kullerfirma kaudu. Kui klient on hinnaga rahul, siis hakkan alles sellele transporti otsima. Mida soodsamalt ma transpordi leian, seda parem on meie firmale marginaal. Kui raudteetransport siis raudteetransport, kui meri siis meri, kui lennutransport siis lennutransport. Ei mingit diskrimineerimist, puhtalt hinna järgi otsustamine ja juba minu ajal olid kõik viisid olemas ja kasutusel.
Ahjaa - aususe huvides pean mainima, et transiidiga me ei tegelenud, ainult Eestist või Eestisse kaubaga.

Nüüd hakkas mängima see kuidas kaup pakendatud on. Kui alustele nagu enamik firmasid oma kaupa hoiab siis oli kõige mõistlikum autotransport. Kiired veosed läksid lennukitega aga seal on omaenda formaadis alused, nii et kaup tuli sinna laduda. Kõige suurem valik oli kui kaup juba konteinerites - siis sobis nii auto, rong kui laev. Autot kasutati ainult siis kui saatvad logistikud otsustasid meritsi tulnud konteineri kuhugi riigisiseselt vedada või siis noh, lähiriikide lähipiirkondadesse. Aga muidu soomlased saatsid oma konteinerid ikka meritsi - eriline mõte konteiner Eesisse vedada kui saab selle konteineri otse meritsi sihtriiki viia. Raudteega oli mõistlik konteinereid siis saata kui sihtpunktiks mõni SRÜ kaugem piirkond aga seda juhtus harva.
Usun, et hetkel pole suurt muud muutunud kui ainult raudteede infratasud on veel kiiremini kerkinud kui maanteevedude hinnatõus.

Tuletan veelkord meelde, et raudteega saab ka praegu kaupu lõuna suunas saata. Akf Peeter kindlasti võib ütelda, milliseid vaguneid ta sinnapoole liikumas näeb - kas konteinereid, tsisterne või puistelasti.

Hindadest. Juba ütlesin, et üks täis rekkakoorem maksab Soomest Lätti ca €600.
Mõni firmaomanik võiks uurida palju läheks tema kauba transport maksma Riiga või Kaunasesse raudtee kaudu: https://utrans.ee/et/raudteekaubaveod/

RB puhul ennustaks, et konteinereid nad meretranspordilt kätte ei saa, kui miski võib toimida siis tõesti haagiste vedu platvormidel aga siin sõltub samamoodi kõik hinnast.

Päris kindlasti igatsen ka mina seda, et rekkakolonnid Pärnu suunas hõreneksid, sõidan töö tõttu üle Eesti ja Pärnu mnt on kõige ebamugavam suund tõesti.

[AMvA]

Mina eeldaks, et tasuvuse kohta teevad oma prognoosi/hinnangu pädevad logistikud eri valdkondadest.
Praegu esinevad peamiselt rekkafirmade omad, kes loomulikult ei taha oma rahapuu oksa saagida...

Tasuvuse kohta on ju tehtud mitu (vist lausa 3) "ametikku" prognoosi, kusjuures selle tasuvuse tagamise põhikomponenet on olnud iga kord erinev, vastavalt hetkel valitsevatele poliitilistele hoiakutele ning alati on selle tasuvuse taganud mingi selline komponenet, mida on väga raske, kui mitte võimatu mõõta, a'la mingi sotsiaalne effekt vms.

[Some]

Viimane Rail Balticu tasuvusprognoos oli:
https://www.railbaltica.org/rail-baltic ... -analysis/
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12029 ... olmekordne

Kuigi finantsiliselt jääb Rail Baltica sügavasse miinusesse – investeeringu nüüdispuhasväärtuseks (NPV) prognoositakse -21,5 miljardit eurot –, hinnati projektiga kaasnevate majanduslike mõjude suuruseks 28,1 miljardit eurot.

https://images.delfi.ee/media-api-image ... 674667.jpg

Ernst & Young jällegi väidab, et kulusid on alahinnatud ja kaudseid mõjusid üles.
https://avalikultrailbalticust.ee/PDF/A ... _by_EY.pdf

[Erureamees]

Muide meie mail peamiselt autotranspordi läbi tuntud firma Schenker on DB aka Saksa Raudtee omanduses ja ka Soome Raudteel on sarnane firma VR Transpoint olemas.

[Fucs]

Paar ebaolulist märkust.
Rail Baltic tuleb elektriraudtee.
Fossiilsed kütused (s.h. laevakütus) maksustatakse (lähi?)tulevikus ilmselt surnuks.

Kui fossiilsed mootorikütused ja maanteetransport (teemaksud jms s.h. transpordivahendid ise - sõiduki/veoki maksud) maksustatakse surnuks.... ja elektriraudtee "toetatakse imeodavaks", siis hakkavad lühemaid otsi kusagil kohapeal/sihtpunktis ilmselt tegema mingid uued elektrkärud

Kas see TI arvestas raudteevedude hinda kalkuleerides seda, et tulevikus tahab EU viia kogu raudtee elektrile?
Kas see TI arvestas merevedude hinda kalkuleerides seda, et tulevikus tõusevad laevakütuste hinnad?

Kui ma neid rohepöörde visioone vaatan ja vastavaid dokumente loen, siis tundub tulevik üsna "tume"
Erinevate transpordiliikide "kasutegurid" ja hinnad mängitakse ilmselgelt seal kusagil 2035 paiku ümber.
Kus mis suunas ja kui palju on hea küsimus.

Praegu juba käib (ehitamine käib) hoogsalt ka siseriikliku olemasoleva raudteevõrgu hoogne elektrifitseerimine.
Palju ja mis suunas see muudab tulevikus raudteetranspordi hindasid on selles mõttes muidugi hea küsimus, et meil on selle "odava elektriga" nii nagu ta on....

Ühesõnaga, juhiksin vahepeal jälle AKF-ide tähelepanu sellele, et EU lükkab nagunii varsti kõik transa elektri-, vesiniku-, biogaasi- vms überkütuste peale ja käsib sisepõlemismootoritega kärud kõigil ära põletada ja maha matta. Need võimalused mis praegu on, need me varsti unustame kõik ilusasti ära...

Euroopa Liit soovib 2030. aastaks teedele 30 miljonit elektrisõidukit
https://digi.geenius.ee/blogi/tuleviku- ... isoidukit/

Euroopa liit: 2035. aastast võid osta mistahes uue auto… kui see on elektriline
https://auto.geenius.ee/rubriik/elektri ... ektriline/

EL tahab alates 2035. aastast keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi
14.02.2023
https://www.err.ee/1608885089/el-tahab- ... tode-muugi

Euroopa Liit ei kavatse sisepõlemismootoriga autode keelustamise plaanist loobuda
17.10.2024
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12032 ... st-loobuda

CO₂ emission standards for heavy-duty vehicles

According to the Regulation on CO2 emission standards for HDVs, manufacturers will have to comply with targets for fleet-wide average CO2 emissions starting from 2025. These targets will apply to new HDVs registered in the reporting period of a given year, namely from 1 July of that year to 30 June of the following year.

The first-ever EU-wide CO2 emission standards for HDVs were established by Regulation (EU) 2019/1242

, which set a 15% reduction target by 2025. Adopted in 2019, these standards are applicable to heavy lorries over 16 tonnes with standard axle configurations, which account for approximately 70% of the CO2 emissions produced by all HDVs.

As part of the 'Fit for 55'
legislative package, the emission standards for HDVs set by Regulation (EU) 2019/1242

were revised. The amendments to the Regulation entered into force on 26 June 2024.

The amended Regulation has a wider scope, covering nearly all emissions from HDVs as it applies not only to heavy lorries but also to medium lorries, city buses, coaches, and trailers. As illustrated below, the revised targets are also more ambitious, aiming for increasing CO2 emission reductions in the coming decades:

45% by 2030
65% by 2035
90% by 2040
https://climate.ec.europa.eu/eu-action/ ... ehicles_en

CO2 emissions from trucks in the European Union

On February 14, 2023, the European Commission released a proposal to amend the existing CO2 standards for Europe's heavy-duty vehicles. The proposal increases the 2030 target to 45% and introduces targets of 65% in 2035 and 90% in 2040
https://theicct.org/wp-content/uploads/ ... -jul23.pdf

Euroopa Liit asub tõhustama ohtlike sõidukite vastast võitlust ja uuendama sõidukite registreerimise ja kontrolli eeskirju
08.05.2025

Lisaks ei ole praeguseid katsemeetodeid kohandatud uute tehnoloogiate, näiteks täiustatud juhiabifunktsioonide (ADAS) ja elektrisõidukite laialdasema kasutuselevõtuga. Samuti ei ole sõidukite õhusaasteainete ja müra heitkoguseid ikka veel piisavalt kontrollitud, kuna mõned praegused kaugseirega seotud katsed ei ole piisavalt tundlikud, et tuvastada heitkoguseid, mis ületavad sõidukite suhtes kohaldatavaid õiguslikke piirnorme, ning praegused katsemenetlused ei aita vähendada õhusaastet (lämmastikoksiidide (NOx) ja nanoosakesed) ja müra....
https://www.koda.ee/et/uudised/euroopa- ... -soidukite

Euroopa Liit kiidab heaks plaani paigaldada laadimispunktid: üks iga 60 km järel
20.10.2022
https://www.drivingeco.com/et/union-eur ... ada-60-km/

ELi toel rajatakse 122 uut elektrisõidukite laadimispunkti
22.09.2023
https://www.logistikauudised.ee/uudised ... imispunkti

Eestisse rajatakse Euroopa Liidu toel täiendavad sõidukite elektrilaadimispunktid
05.05.2024
https://kliimaministeerium.ee/uudised/e ... mispunktid

Eestisse rajatakse 214 uut elektrisõidukite laadimispunkti
14.02.2025
https://kliimaministeerium.ee/uudised/e ... imispunkti

Nullheitega sõidukite ostutoetus
https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ ... ostutoetus

Euroopa Liit on võtnud kohustuse saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus.
6. veebr 2024
https://ec.europa.eu/commission/pressco ... /ip_24_585

Rohkem ei viitsi

[gorilla]

Mis sa räägid? EU paneb paika reeglid, et need nullini kulunud rehvidega PL, LV, LT rekkad ei tohigi meie teid lõhkuda? Issand, milline ebaõiglus.

https://www.ohtuleht.ee/718907/politsei ... -probleeme

Kolme päeva jooksul vaadati üle rohkem kui 200 sõidukit. Kontolli eesmärkideks oli vaadata üle busside ja veoautode tehniline seisukord ja kontollida, kas juhid peavad kinni töö- ja puhkeajast.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul teeb avanenud vaatepilt murelikuks – sisuliselt esines probleeme iga teise kontrollitud sõiduki või selle juhiga.

https://www.err.ee/969945/politsei-avas ... e-juhtumit

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avastas mullu 1831 juhtumit, kus sõiduk või autorong võis kahjustada teed, neist umbes 1100 korral oli tegemist lubatud massi ületamisega.

[Erureamees]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

[mart2]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

Lihtsalt selgituseks - et jätame arreteerimata, siis pole segadust?

[Peeter]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

Lihtsalt selgituseks - et jätame arreteerimata, siis pole segadust?

Jutt ei käi arreteerimisest või mittearreteerimisest. Jutt käib kõnepruugist ja asja sisust.

[mart2]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

Lihtsalt selgituseks - et jätame arreteerimata, siis pole segadust?

Jutt ei käi arreteerimisest või mittearreteerimisest. Jutt käib kõnepruugist ja asja sisust.

Jutt käib sellest, et kui on rikkumisi, kas ja kuidas sellele reageerida - antud juhul oli tegemist võrdlusega, mis tuli peale ülekaaluliste sõidukite postitust (aga kõik ju ei lõhu vs. kõik pole mõrtsukad).
Kui sellised koormad viia rongi platvormile ning otse lõunasse, samal ajal autode rikkumise osas karistusi karmistada, siis on asi selgem - alternatiiv on olemas. Praegu ongi rekkad mis sõidavad otse, kuid vagunid aga Tallnnast Tapale, sealt Tartusse, siis Valga/Valka, edasi ... ikka aeglaselt ja rahulikult ...

Kui akf Erureamees mõtles midagi muud, siis oleks võinud täpsustada, mitta panna transpordi jutu vahele lihtsalt märke kriminaalidest, lootuses, et ka kõik teised peale akf Peetri, oskavad tema varjatud mõtteid lugeda ...

[AMvA]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

Lihtsalt selgituseks - et jätame arreteerimata, siis pole segadust?

See on sama, kui meil raporteeriti, et teostati kiiruse mõõtmine ja pooled autojuhid ületasid kiirust. Tohutu kriminaalide laine on teedel ja tuleks rakendada drastilisi meetmeid. Kui veidi süvenesid täpsemalt uuringu tulemustesse, siis 95% ületajatest ületas kiirust vähem kui 5 kmh.

[janhen]

Meil on ütleme 100 pisivarast ja viis mõrtsukat. Arreteeriti 105 varast ja mõrtsukat.
Ma arvan, et kommenteerida pole vaja.

Lihtsalt selgituseks - et jätame arreteerimata, siis pole segadust?

See on sama, kui meil raporteeriti, et teostati kiiruse mõõtmine ja pooled autojuhid ületasid kiirust. Tohutu kriminaalide laine on teedel ja tuleks rakendada drastilisi meetmeid. Kui veidi süvenesid täpsemalt uuringu tulemustesse, siis 95% ületajatest ületas kiirust vähem kui 5 kmh.

... mis on vähem, kui mõõtmise mõõtemääramatus!

[gooligan]

See on koomiline, kui tulihingeliselt nõutakse ühelt taristuobjektilt "tasuvusarvestusi". Mingid imelised oraaklid peavad suutma ette näha, nt kui mitu kilogrammi õunu Eesti 2045 ekspordib või kui populaarseks osutub Amazoni internetipood eestlaste hulgas. Selliselt lähtudes ei saaks kunagi ühtegi suurt taristuobjekti valmis ehitada.

Sama lähenemisega peaks üles võtma 2/3 meie olemasolevaid aslfaldteid, poole võrra vähendama 4-realist Tartu mnt'd, viima Peterburi tee 2realiseks jne.
Täna on suur enamus nõuka ajal rajatud maanteid alakasutatud ning seda kasutavad üksikud autod ei õigusta nende teede allesjätmist, talihooldust, aukude lappimisi, teekatte märgistustöid jne jne. Tasuvusarvestus näitab, et maksame neile teedele ebamõistlikult palju peale.

Lisaks oleks mõistlik üles võtta juba olemasolev alakasutatud Narva suunaline raudtee, Tartu-Valga jm trassid. Isegi Tartu-suunalisele trassi laiendustööd + rongid maksab solidaarselt kinni EU maksumaksja ning tasuvusuuringuga poleks võimalik sellele trassile õigustust leida. Võtame üles.

Ka tuleks sulgeda kõik regionaalsed lennujaamad v.a Tallinn. Maksame neile kümneid miljoneid peale.

Tasuvusarvestus näitab, et ka tänane praamiliiklus pole rentaabel - igaastaselt peab maksumaksja lisama mitukümmend miljonit et laevad suur- ja väikesaarte vahel sõidaks. Sulgeme või viime üleveotasud tasuvusarvsetustega kooskõlla?

Miskipärast suudame kõigi viidatud objektide v.a RB puhul näha laiemaid sotsiaalmajanduslikke kasutegureid (a'la praamiühendus suursaartega või Tapa-suunaline raudteeühendus või kasvõi Jõhvi-Tartu maantee alleshoidmine).

RB ei hakka analoogselt eelpoolmainitud taristuobjektidele/lahendustele kazummi teenima ega tooda kunagi tagasi sinna tehtud EL maksumaksja investeeringut. Külll aitab ta otseselt ülikiire ühenduse loomisel Tallinn-Pärnu suunal (sisuliselt võib igapäevaselt hakata Pärnust Talllinnas tööl käima), Tallinn-Riia muutuvad kaksiklinnaks. Ka hakkavad paljud valima öörongi, millega hommikul kesk-Euroopas ärgata ning oma autoga sealt edasi vaadata.
Ei hakka läbi nämmutama, kuivõrd suured võimalused avab RB meie ettevõtete kiiretele logistikaahelatele. Nt tänagi vaadates, kuidas Leedu-Eesti vahet ainuüksi kümned Maxima masinad kaupa vaheladudest Kurna logistikakeskusesse toovad, Iigaöised autorongid Amazonist kaupa Eestissse tuleb, Ikea lõputud koormad meile jõuavad jne jne. Kõik need kaubad saaks oluliselt kiiremini ja kvaliteetsemalt teenindatud RB abiga. Rääkimata sellest, et meie Via-Baltika muutuks taas sõidukõlbeliseks ega oleks lihtsalt üks suur lõputu reka-rida.
Loomulikult annab kiire raudtee ühendus Euroopaga ka võimalusi täiesti uutele ettevõtetele, kes senini oma tootmist meile toonud pole just logistilistel põhjustel (lean logistiks eeldab häid, kiireid ja stabiilseid ühendusi terves logistikaahelas, siiani oleme sealt eemal olnud).
Rääkimata sellest, et vajadusel on selle raudtee kaudu NATO kiirelt võimeline ida suunale kiirelt jõudu projetseerima, inimesi evakueerima jne.
Kiire raudteeühendus Euroopaga on hügieeniküsimus. RB on valmimas ja täna peaks pigem keskenduma sellele, kuidas tema tekitatavaid uusi võimalusi maksimeerida.