Nutt ja hala

[isakene]

Andres, mul on küll nendest meestest kahju. Võtta laksult elatis, lootus ja tulevik ning igas seitungi nurgas mõnitada poe ukse ees istuvatest. Mida auväärne ise sellises olukorras teeks?

Põllumajandusega elatise teenimine on ettevõtlus. Ettevõtmise ebaõnnestumine on igati tavaline asi ja siin küll ei peaks olema mingit traagikat. Traagika nende väiketalude puhul seisis pigem selles, et nad sattuseid oma ärimudeliga turbulentsesse aega.

Täiesti nõus, et ettevõtlus. Aga ettevõtlusega tegelemiseks ootaks seda, et need kes on kutsutud ja seatud, hoolitseks selle eest, et ettevõtjatel oleks kaitstud turul ülejäänutega võrreldes tegutsemiseks vähemalt võrdsed tingimused. Kui eelpooltoodute täiesti teadliku tegevuse tõttu satub omamaine ettevõtja selgelt nõrgemasse olukorda ning valitseja ütleb selle peale et saage hakkama, siis on see sigadus. Konkreetselt seda ma tolleaegsele Laari pundile ka ette heidan.

[Kriku]

Põhimõtteliselt nõus, aga siin on nüansid.

Esiteks, rahvas oli väga vaene ja paljud elasidki odava importtoidu peal.

Teiseks, info sellest, mis toetusi impordi tootjad omal maal said, oli tõenäoliselt puudulik.

[Peeter]

Venemaa turg kukkus ära (topelttollid ja veel vaesem klientuur).

Lisaks veel ideoloogia- fašistidelt osta või ülepea nendega tegemist teha...eesti numbrimärgiga auyode tankimine eeldas ikka mõnikord üpris drastilisi võtteid.

Teame-teame, õigemini mäletame-mäletame.... Ma siin autoteemas just kirjeldasin, kuidas Piiteris pesunööri abil kiirkorras esiklaasi 2108-l vahetasin.....

[Peeter]

Vanasti nõuka ajal oli igal pool igasuguseid kokkuostupunkte, kus siis kõike kokku osteti individuaalilt. Midagi oleks sellist pidanud ka meie riik tegema ja sellega oleks meil ka praegu toidujulgeolek paremasse seisu saanud.

Ei ole nõus. Riik ei pea kokkuostupunkte pidama. See on puhas eraettevõtluse teema.

Võibolla tõesti. Aga häda korral tullakse väiksemate käest kõike nuruma!

Tõepoolest ei pea riik paljusid asju üldsegi tegema. Aga kui vaadata neid "ei pea"-sid riikliku julgeoleku aspektist, siis selgub, et paljudes valdkondades peab just riik hoidma kätt pulsil ja biitima olukorda igasugustes ettevõtlustasandites ja vormides. Ja kui jama on, st nt riikik toidujulgeolek, siis vajadusel ka sekkuma.

[Peeter]

selle eestimaisega on ka lood vahel veidi teistmoodi.
rahvas räägib, et laheotsa auto oli teel kuskilt lõunast eesti poole ja
tegi poolas korraliku avarii.
koormaks olid värsked laheotsa kartulid ja luunja kurgid ka, kõik puha eestimaised.

Luunja kurki toodi Hispaaniast, kilekujundus saadeti siit. Külmik tõi Poolast kenasti Eesti keelde pakitud "Eesti taluvõi"-d.

[isakene]

Esiteks, rahvas oli väga vaene ja paljud elasidki odava importtoidu peal.

Täpsustan: pean silmas pigem teraviljakasvatust, kuna olin ise asjas sees ja kõige rohkem ai oli. Oma särk ju ikka...

Seis selline, et mõned aastad enne kirjeldatud ajajärku olid vilja kokkuostuhinnad kohalikule põllumehele täitsa okeid. Kannatas elada ja ka pisut tehnikasse investeerida.
Kui aga halvad ajad saabusid, siis ei olnud seda sisendhinna langust lõpptarbijale kusagilt otsast näha. Ümberkaudsetele loomapidajatele oli teraviljapõhine loomasööt ikka sama rahanumbriga ja poes leiva-saia hind ka muutumatu.
Rahva suus liikusid ka nimed, kes koore riisusid ja kes ja kuidas kellegiga seotud oli. Aga nu tõesti enam ei mäleta ja tõestada niiehknii ei saa...

[klemm]

Et siis nagu riik korjab kõigilt makse ja peab nendega üleval kellegi jätkusuutmatut ettevõtlust? No tõepoolest ei tahaks sellist asja!

Tahad sa või ei taha, aga nii see ju ongi.
Ilma toetusteta ei tööta keegi

See väide on totaalne jama. Valdav osa Eesti ettevõtetest ei kasuta mitte mingeid toetusi.

Jutt oli ikka väiketalunikest ja põllumajandusest

[Roamless]

koormaks olid värsked laheotsa kartulid ja luunja kurgid ka, kõik puha eestimaised.

Ei oska kommenteerida, kui et ühe tootmine on Padisel ja teisel Tartu külje all (nende valgusreostus Tartus vabalt jälgitav), mismoodi nad ühe auto peale sattusid? Ekspordiks või jutu jätkuks? On olnud juhust ka mõlema tootmispooles olla, et kurk ikka kasvab kohapeal ja kartoffel ka

[Peeter]

Et siis nagu riik korjab kõigilt makse ja peab nendega üleval kellegi jätkusuutmatut ettevõtlust? No tõepoolest ei tahaks sellist asja!

Seda on igal ajal tehtud ja tehakse ka edaspidi. Tehakse ka täna ja tehakse ka Eestis. See ongi riigi (või KOV-i) ja tema valikute probleem. Näiteks haridus. Näiteks lasteaiad. Näiteks linnatransport. jne jne. Kas oled kursis, milline oleks jätkusuutliku isemajandava äriplaaniga (kommertsalustel ilma KOV toetuseta) lasteaias kohatasu? Milline oleks või võiks olla personal, koosseis, töötajate palgad, territoorium, rent jne. Kas oleksid valmis seda maksma? Aga Inglismaal nii on. Ja siis ütlebki eestlasest lapsevanem, et mul valgete inimeste lasteaia jaoks raha ei ole.... ka tavaline on kirves.... jne.
Milline tuleks bussipilet linnaliinis, kui vedajal kaoks praegu KOV-ilt tellitud liinimahu hanke summa? jne jne. Teehooldusraha (kütuseaktsiis) kaob samamoodi ühisesse katlasse, kas läheme siis nüüd protestima igatsugu riigirahastusel ettevõtlusvormide vastu?

[Peeter]

koormaks olid värsked laheotsa kartulid ja luunja kurgid ka, kõik puha eestimaised.

Ei oska kommenteerida, kui et ühe tootmine on Padisel ja teisel Tartu külje all (nende valgusreostus Tartus vabalt jälgitav), mismoodi nad ühe auto peale sattusid? Ekspordiks või jutu jätkuks? On olnud juhust ka mõlema tootmispooles olla, et kurk ikka kasvab kohapeal ja kartoffel ka

Luunja kurk tuli Hispaaniast. Nad ka ise pärast tunnistasid, kuidagi moodi, ääriveeri.

[AMvA]

selle eestimaisega on ka lood vahel veidi teistmoodi.
rahvas räägib, et laheotsa auto oli teel kuskilt lõunast eesti poole ja
tegi poolas korraliku avarii.
koormaks olid värsked laheotsa kartulid ja luunja kurgid ka, kõik puha eestimaised.

Luunja kurki toodi Hispaaniast, kilekujundus saadeti siit. Külmik tõi Poolast kenasti Eesti keelde pakitud "Eesti taluvõi"-d.

Oled ise näinud, kuidas hipaanias neid kurke pakitakse?

[diesel]

... mismoodi nad ühe auto peale sattusid?...

rahvas räägib, ise pole juures olnd. a eks segakoormaid veetakse kogu aeg.

mis puudutab talupoja igatsetud riiklikku kokkuostu, siis selle funktsiooni täidab tootjate ühistu.
nii nagu viljakasvatajatel on kevili. eestlane on isekas ja ei kipu ühistegevust väga harrastama kui raha mängus on.
aga võiks ja oleks võinud juba ajal kui laar "põllumajandust likvideeris".

[Kapten Trumm]

koormaks olid värsked laheotsa kartulid ja luunja kurgid ka, kõik puha eestimaised.

Ei oska kommenteerida, kui et ühe tootmine on Padisel ja teisel Tartu külje all (nende valgusreostus Tartus vabalt jälgitav), mismoodi nad ühe auto peale sattusid? Ekspordiks või jutu jätkuks? On olnud juhust ka mõlema tootmispooles olla, et kurk ikka kasvab kohapeal ja kartoffel ka

Luunja kurk tuli Hispaaniast. Nad ka ise pärast tunnistasid, kuidagi moodi, ääriveeri.

Ma just eelmine nädal ostsin ja sõin, ning mõtlesin, et ei tea, kas on Hispaania sordid meile kasvuhoonesse jõudnud - et Eestis kasvatatud kurk oli vanasti selline rikkaliku maitsega vs veemaitseline hispaania oma (tomatiga samad jutud).

Üks lõunamaa viljade maitsetuse põhjus on ka see, et neid tuleb korjata ära pooltoorena, et need Eestisse jõuaks tervena. Ja siis on õnnemäng, et poes on kas endiselt toores või on juba pehmeks muljutud. Koduse tomati korjad ära "käe järgi".

[Kriku]

Et siis nagu riik korjab kõigilt makse ja peab nendega üleval kellegi jätkusuutmatut ettevõtlust? No tõepoolest ei tahaks sellist asja!

Seda on igal ajal tehtud ja tehakse ka edaspidi. Tehakse ka täna ja tehakse ka Eestis. See ongi riigi (või KOV-i) ja tema valikute probleem. Näiteks haridus. Näiteks lasteaiad. Näiteks linnatransport. jne jne. Kas oled kursis, milline oleks jätkusuutliku isemajandava äriplaaniga (kommertsalustel ilma KOV toetuseta) lasteaias kohatasu?

Siin nüüd võrreldakse võrreldamatut. Ilma lasteaiata peaks paljudes perekondades üks vanematest kodune olema, mil oleksid omakorda tagajärjed tööturule jne. Sellest ka avalik huvi lasteaedu ülal pidada.

[Peeter]

Kõige labasem ja 1990-ndatel laialt kasutatud skeem: partii on kätte jäänud ja see tuleks utiliseerida. Seda eí saa tema tasuta vaid toiduhävitaja küsib ju raha nagu prügimäelgi jäätmete eest küsitakse. Ütleme 80 EUR/tonn. Siis tuleb mingi Ida-Euroopas ärimees ja pakub et maksa mulle 40 EUR/tonn ja ma viin selle konteineritäie minema. Viibki kuhugi ja paiskab müüki. Ükskõik mis hinnaga ta müüks, ikka on kasumis sest talle maksti selle ärakoristamise eest veel peale.

Võtan aga mingi naised saunas rääkisid fantaasia ja nii ongi...

Aga see toimus nii. Ja erinevates sektorites. Ja toimub ka täna nii. Ja kah erinevates sektorites.
Toon siia kohe näite: Sõiduautode utiliseerimine. Meil on see kõik veel lapsekingades, aga mujal (seal "läänes") maksad peale, et masinast lahti saada, ja mitte vähe. Ja siis veetaksegi kõik kokku (automüügi ja lammutuse jne) platsi peale, kellele makstakse selle asja vastuvõtmise eest. Teinekord on mingid riigisisesed uue sõiduki ostu toetuskampaaniad, siis on vaja vana sõiduki üleandmiseks dokumenti. Piisab aktist, et sõiduk on antud üle käitlejale. Teinekord pole midagi vaja ja sõiduk jääbki "rippuma" selle autoettvõtte bilanssi (sisse arvele võetud kaubana) Ja edasine tegevuse on juba tema rida, mis ta teeb. Ja siis omakorda müüakse see masin vaat, et tervikuna Ida-Euroopast (mitte ainult Eestist) pärit autokaupmeestele. Kes viivad selle ka tervikuna minema. Kui tehnilist passi kaasa anda ei või (läks utiliseerimisele) siis saad masina varuosadeks tervikuna. Tema ei pea ei lammutama ega ka selle järel tekkinud jäätmetega tegelema. Ühelt poolt papp sisseostes ja teiselt poolt papp välja müües. Peab olema lihtsalt "keha" milles on sul õigus "lammutada-utiliseerida", ja samas peab sul olema keha-kanal kuskohta sõidukeid realiseerida. (Olen ise sellisel platsil käinud: jutt oli, et no eks ikka lammutame ise kah, midagi peab ju ette näitama, aga üldjoontes on see lammutamine kõik töö ja kahjum, palju lihtsam on tervikuna edasi müüa (riigist välja).
Kogu jäätmekäitlemine on samamoodi üks mõlemalt poolt raha rookimine.
Ja neid valdkondi oli ja on ka täna veel, kus "läänejama" jalust ära "idapiirkondadesse" kvalteetkauba pähe sokutati ja ka täna sokutatakse.