Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Juun, 2025 14:44
Mulle näib, et siin osad härrased, kellest üks on ka ehitusinsener, pole lihtsalt asjadega kursis.
Eesti varjumiskohtade rajamist puudutavas analüüsis, mis on koostatud Taltechi poolt, on pingbetoonist laega ehitised tunnistatud varjumiseks sobimatuks/vähesobivaks igatahes. Minge vaielge nendega.
Tsiteerin, miks ei saa, minuarust on veenev:
Raudbetoonist hoonetel tuleb arvesse võtta parkla lae konstruktsiooni. Varjumiseks üldjuhul ei sobi pingebetoonist vahelagedega ruumid (näit. nagu 20 Aiandi tee 3/1 Tallinnas, parkla esimesel korrusel). Pingearmatuuri katkevenivus on väiksem kui tavaarmatuuril ja need elemendid purunevad palju väiksema läbipainde juures kui tavaarmatuuriga elemendid. Hapra purunemise riski lisab kontsentreeritud pingeolukord pingearmatuuri ankurdamisel. Samuti tuleb arvestada lööklaine koormuse puhul negatiivse rõhu võimalusega, kus koormus mõjub vastupidiselt tavalisele gravitatsioonilisele koormusele. Pingebetoonist vahelagede töötamist plahvatuskoormuse mõjumisel on uuritud ning seda konstruktsioonitüüpi võib plahvatuskoormuse vastuvõtmisel teatud määral arvestada, kuid selle hindamiseks vajalik arvutus ja selle kaudu riski vähendamine on keerukas ja praktikas kasutatavate tulemuste valik on piiratud.
lk 20-21
https://www.rescue.ee/files/Uuringud/20 ... 83ee60637d
Võibolla mu jutt pole kõige adekvaatsem, aga selliselt ma aru sain. Olen ka aru saanud, et nende rajamise põhjus on selles, et küllalt pikk, vahepealt toestamata lagi ei vaju sedasi lössi. Ja mõjutamisel katkeb see värk väga järsku nagu lahtipääsev vedru.
Uuringu koostajad ka edasiseks vaidlemiseks
Uuringu viisid läbi Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia instituudi töötajad Tõnu Tomberg ja Sander Kanter ning Ehituse ja arhitektuuri instituudi töötajad Ivar Talvik ja Aldur Parts.
Läheb vist juba OT-ks, aga moded tõstavad siis ringi.
Jah, kellavedrud ja asjad...eelpingestamata ja eelpingestatud raudbetoontarind on sarnased, nt r/b tala. Sarrus võib ka olla samast terasest. Kui harilik tala on karikatuuris sirge ja töötavas olukorras vajub läbi (muutub nõgusaks), siis eelpingestatud tala on karikatuuris kumer ja töötavas olukorras vajub samuti läbi (aga muutub sirgeks). Sarrus on muidugi suurema pinge all...aga sarrus pole kunagi kuskil kellavedruna lahtiselt! Sarrus on alati hästinakkununa betooni sees, selles ongi sard(kitsamalt raud)betooni mõte!
Sa arvad, et asi võiks näha välja nagu nt betoonist varikatus või mast, mida aitab hoida nt terastõmb (vant)? Seal ja võib tõmb katkemisel käituda vedruna...aga see pole pingbetoon!
See Sinu viidatud lõik on kõik õige, seal pole midagi vaielda. Aga mõttega lugemine on vist olnud kehvakene...
- Pingearmatuuri katkevenivus on väiksem kui tavaarmatuuril ja need elemendid purunevad palju väiksema läbipainde juures kui tavaarmatuuriga elemendid. - Õige, sest sarrusel on juba eelpinge.
- Hapra purunemise riski lisab kontsentreeritud pingeolukord pingearmatuuri ankurdamisel. - Õige, eriti kohapeal valatava betoontarindi puhul.
- Samuti tuleb arvestada lööklaine koormuse puhul negatiivse rõhu võimalusega, kus koormus mõjub vastupidiselt tavalisele gravitatsioonilisele koormusele. - See on nüüd väga oluline. Pingbetoontarind (nt parkimishalli lagi) on niigi kasutanud rohkem ära sarruse tõmbepingele vastupidamise varu. Tarind töötab ühes suunas, gravitatsioonilisele koormusele - paindele, mis tähendab, et sarrus töötab tõmbele. Kui nüüd on täiesti vastupidine deformatsioon - plahvatusjõud, siis see võib tarindi purustada hõlpsamini, sest sellega pole arvestatud. See on sama, kui on nt konsoolne rõduplaat, mis töötab ainult ühes suunas ja ühesuunalisena - kui paigaldad rõduplaadi sarruse suhtes n-ö jalad ülespoole, on kiire purunemine tulemas.
- riski vähendamine on keerukas ja praktikas kasutatavate tulemuste valik on piiratud - Õige. Siin ongi ilmselt võti - plahvatusele vastupidava pingbetoontarindi valmistamine on keerukas ja oluliselt kallim.
Pingbetoonelemente tehakse tehases (talad, laepaneelid jms). Eelpingestamine on tehases oluliselt paremini kontrollitav. Nendest aga on varjendit teha on raskem, sest tekib varjendi kohapeal küllaldase monoliitimise probleem. Ma ei tea, kas tänapäeval Eestis tehakse kohapeal eelpingestamist, aga esimene pingbetoonehitis oli selline - Tartu lennubaasi r/b angaar aastal 1934. Seal polnud küll laetarindi sarruse eelpingestamist, vaid angaari kooshoidvate betoonraamide alumiste vööde eelpingestamine põranda tsoonis. Tehtigi suurte mutrivõtmetega käsitsi...angaar seisab tõesti tänapäevani:
58.391318, 26.741601
Nüüd mõni päris ehitusinsener parandab, kui ma millegagi eksisin.