Marsi jt planeetide koloniseerimine

[Kriku]

Ei. Päikeselt tuleb 24/7 kõiki tuumasünteesi kõrvalprodukte(väga palju erinevaid kiirgusliike) Inimkeha jääb nende käes üsna kiirelt haigeks ja sureb.

2-3 meetri paksune betoonvarjend ehk, aga lihtsam oleks maa all peidus olla.

See mure on põhimõtteliselt ka muud moodi lahendatav: https://www.google.com/search?q=active+ ... +shielding .

[Kalakala]

Marsi kahuks lisaks kõigele muule räägib ka nõrk gravitatsioon. Pole teada kuidas see mõjub pikaajaliselt, kuid üsna tõenäoliselt seal sündinud inimesed enam maal toimetada ei suudaks.

Transport maksab nii palju, et koloniseerimine ongi ülima tõenäosusega üheotsapilet.

Mäletate, et oli selline reality show nagu Mars One. Seal värvati üle ilma tulevasi marslasi, keda televiisorivaataja ees treenida ja rahvas saab siis vähem seksikad välja hääletada. Plaanis oli teha ainult üks ots, et tagasi kedagi ei tooda. Nende väide oli, et Marsile asumiseks on kõik vajalikud tehnoloogiad olemas, vaja on need lihtsalt õiges järjekorras ritta laduda. See firma oli isegi Frankfurdi Börsil noteeritud seni kuni pankrotti läks. Ühel kosmonautikapäeva konverentsil esines üks lätlasest marslase kandidaat, kes oli kolmandast voorust välja hääletatud. Rahvas küsis, et kas kole pole minna teadmisega, et tagasi ei tule. Lätlasel oli hea vastus, et esimesed Austraaliasse minejad läksid samuti teadmisega, et tagasi tulemine on väga vähe tõenäoline.

[Qwerty226]

Põhiliselt on seal tegemist gammakiirgusega, mis erinevalt alfast ja beetast on materjale edukalt läbiv.

Kosmiline kiirgus, mitte gammakiirgus.

[Madis Reivik]

Magnetväli ei kaitse meid gammakiirguse ja neutraalsete osakeste eest (neutronid nt)

[Kriku]

Augu põhjas kaitseb atmosfäär.

[Walter2]

Kas selle mõtte peale pole keegi tulnud et selmet inimkond saata Marsi peale 50km sügavustesse aukudesse oma saatust ootama oleks rahaliselt ja logistiliselt vast soodsam see kamp Maa enda orbiidile koloniseerida kui olukord mingil põhjusel siin elamiskõlbmatuks muutub? Materjaliteaduse arenedes on taas tulnud päevakorda kosmose-/orbitaalliftide kasutamine kui odavam alternatiiv tavaari kosmosesse saatmisele seniste kanderakettide asemel.

[Kalakala]

Tööstuse orbiidile viimine on teise suure fallose ehitaja Jeff Bezose ja tema Blue Origini pikk plaan.

What is Blue Origin's goal?
About Blue | Blue Origin
Our Mission
We're Building a Road to Space for the Benefit of Earth. Blue Origin means "Earth." We envision a future where millions of people will live and work in space with a single-minded purpose: to restore and sustain Earth, our blue origin.

[Kriku]

Oribiidil elamine tähendab muuhulgas tehislikku raskusjõudu tsentrifugaaljõu näol ja sellest tulenevalt, et põkkuda tuleb pöörleva kehaga. Iga põkkuv moodul peab ennast sama sagedusega pöörlema panema. Muidugi tehtav, aga muudab elu keerulisemaks.

[London Bridge]

See tundub selline probleem, et mida suurem purk, seda väksem mure. Ja väga väikest purki vist ei olegi mõtet päärlema panna. Pealegi, alati on võimalus väljutada selleks sobiv kaup kapsliga, mille rohkem manööveramine võimelisem puksiir viib õige lüüsini või robotkäeni, mis sellega edasi manipuleerib.

[Kriku]

Kui purki pöörlema ei pane, ei saa seal elada ka. Kaalutuses elamine tapab väga tervist.

Nagu öeldud, kõik on tehtav - lihtsalt kui visioneeritakse miljoneid majutavaid orbitaalseid arhipelaage, siis sellistele pisiasjadele tavaliselt ei mõelda. Miljonilinnas on igasugu sebimist paratamatult palju.

[Kapten Trumm]

Põhiliselt on seal tegemist gammakiirgusega, mis erinevalt alfast ja beetast on materjale edukalt läbiv.

Kosmiline kiirgus, mitte gammakiirgus.

Kosmiline kiirgus pole mingi eri kiirgustüüp.
Kosmoses on valdav gammakiirgus, mida tekitab Päikese (ja muude tähtede) termotuumareaktsioon - mistõttu selle produktid ongi samad, mis tuumapäikesel. Erinevalt alfa- ja beetakiirgusest, mille eest põhimõtteliselt piisab ajalehest moodustatud kaitsest, on gammakiirgus eri materjale läbiv ja peaasjalikult tekstiilmaterjalidest koosneb skafander pakub vaid piiratud kaitset - sestap on nt avakosmoses oleku ajad üsnagi piiratud. Ja esimesed avakosmoses käijad NSVL-st said paraja doosi sellega.

Ja kuna kosmos on õhutühi ruum, siis levib see gamma väga kaugele, sest puudub teda nõrgestav atmosfäär (mis Maal on suht tugev, Marsil olematu).

Ehk siis Marsil on tavaline radiatsioonitase, mis meil tekiks Tallinna ümbruses siis, kui Ämari stardirajal lõhata 50 kilotonnine tuumapomm ja tuul juhtub edelast olema - Päästeamet soovitab inimestel püsida siseruumides ja lülitada välja ventilatsioon.

Maal, kus on suhteliselt tihe atmosfäär ja võimas magnetväli, on alfa ja beeta kosmosest tulenev osa olematu, see tekitab ohtu peamiselt inimtekkeliselt ja on ohtlik peamiselt sisse hingades ja alla neelates (muidu ei kipu alfa ja beeta isegi inimese nahka läbistama - seepärast lapsena pidimegi vatimarlimaske õmblema).

Gammakiirguse eest pakub kaitset piisavalt paks ja piisavalt tihe materjal. Kõige odavam materjal on see, mis maapinnas leidub, seetõttu tuleb Marsi majad ehitada umbes sarnased tsiviilkaitsevarjendiga, umbes 0,5 m betooni ja meeter pinnast. Hollika filmides nähtavad kerged, telgilaadsed hooned seal ei toimi, ei kiirguskaitse ega ka õhurõhku vahe pärast. Ei ole võimalik hoida kinni kunstlikku atmosfäärisurvet telgiga. Ja mida sügavamale kaevata, seda vähem on neid tihedaid materjale tarvis (maapind ise on üsna tõhus ja seejuures odav materjal).

[Kapten Trumm]

See tundub selline probleem, et mida suurem purk, seda väksem mure. Ja väga väikest purki vist ei olegi mõtet päärlema panna. Pealegi, alati on võimalus väljutada selleks sobiv kaup kapsliga, mille rohkem manööveramine võimelisem puksiir viib õige lüüsini või robotkäeni, mis sellega edasi manipuleerib.

Selline pöörlemine, mida võib ebapädevates popkultuuri filmides näha, kindlasti inimesele vajalikku raskusjõudu ei tekita. Neid kraade sekundis on vaja ikka päris korralikult teha, et midagi 1G taolist tekiks.

Kui mina laps olid, siis näitaks telekast ühtelugu, kuidas järjekordne NSVL "kosmosekangelaste" seltskond kuskilt Kasahhi stepist üles korjati - ja tihti kandsid päästjaid neid kätel, sest peale pooleaastast kosmosejaamas (Mir) olemist polnud nad suutelised kõndima. Ja töökale NSVL rahvale ei hakatud neid kakerdavaid kosmonaute näitama (skafandri kaal lisas veel omajagu probleeme), sestap kanti neid juubeldades õlgadel nagu õigeid kangelasi.

[Kriku]

Selline pöörlemine, mida võib ebapädevates popkultuuri filmides näha, kindlasti inimesele vajalikku raskusjõudu ei tekita. Neid kraade sekundis on vaja ikka päris korralikult teha, et midagi 1G taolist tekiks.

Huvilistele: https://www.artificial-gravity.com/sw/SpinCalc/ .

[olevtoom]

Kosmiline kiirgus pole mingi eri kiirgustüüp.
Kosmoses on valdav gammakiirgus, mida tekitab Päikese (ja muude tähtede) termotuumareaktsioon - ...

Jama.

Kosmiline kiirgus on mitmesuguste väga kõrge energiaga elementaarosakeste, peamiselt prootonite, voog.

Gammakiirgus on elektromagnetilise spektri väga kõrge sagedusega e. lühikese lainepikkusega) osa.

Ja elektromagnetilise kiirgusega on teatavasti sihuke lugu, et selle tugevus kahaneb ruutsõltuvuses kaugusest. Mistõttu ainuke arvestatav gammakiirguse allikas on Päike, aga seal toimuvad termotuumareaktsioonid sügaval tuumas, mistõttu Päikese enda aine neelab suurema osa tekkinud gammakiirgusest.
Kuivõrd Maa magnetväli gammakiiri ei mõjuta, siis selgub, et 1 AÜ kaugusel on piisavaks kaitseks 1 kg ainet ruutsentimeetri kohta. Marsil piisab 2,3 korda vähemast.

[Kapten Trumm]

Magnetväli ei kaitse meid gammakiirguse ja neutraalsete osakeste eest (neutronid nt)

Misasi siis neid virmalisi tekitab?