Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
AMvA
Liige
Postitusi: 5116
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

Kapten Trumm kirjutas: 27 Juun, 2025 11:30
P3 Volvot ei tea rääkida, aga P2-l olen pooltelgi lahti võtnud, seal vahel pole mingit liimi ja tagasi pannes pole ka vaja panna. Ja mingeid kolkse see ei tee. AmVa-l jääb soovitada vahest otsida mõni hästi säilinud vanakooli Volvo, mida veel rootsi terasest tehti, mitte hiina allhanke junnidest.
P3 Hiina allhanke juppidest??? Mine maga ennast välja. Ennem on see su P2 tehtud Fordi ülejääkidest.
davidsoniharald
Liige
Postitusi: 1678
Liitunud: 16 Veebr, 2010 22:57
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas davidsoniharald »

Kapten Trumm kirjutas: 27 Juun, 2025 11:22 Just just, nuutliide on ju "koonuse otsas". Kuskohas sellist tarkust õpetatakse, lennuakadeemia BS lennukimehhanikute kursusel vä??
Muide koonilised liited nagu mutriga kinnituvad sharniirid ja rooliotsad, lüüaksegi haamriga lahti, harva viitsib keegi seal tõmmitsaga jännata.

Ja liite kuumutamisel kuumeneb (ja paisub) ainult üks liite osa, teisele see kuumus kuidagi ei jõua (ja paisumist ei põhjusta) :write:

Muide veel üks asi - kui sa rohkem ei soovi, et ma sinu suhtes ebasõbralikke repliike teen, siis lõpeta see jälitav trollimine ära ja räägi teemadest, millest sa ka midagi tead. Diivani peal youtube videoid vaadates palju ei õpi, ise tuleb ikka teha. Kasvõi valesti, sest ka negatiivne kogemus arendab inimest.
Koonusekujulisest nuutliitest ei ole ma midagi rääkinud. See on sinu fantaasia. Auto pooltelg on silindri kujulise nuutliitega.
Koonusliidet kasutatakse ka paljudes muudes kohtades, kui silla detailid. Näiteks igasugu hoorattad väntvõllide otsas. Seal haamriga pekstes tuleb uusi väntvõlle ostma hakata. Sellist koostu kuumutades paisub ava rohkem kui võll ja tõmmitsaga pinge alla keeratud asjad hüppavad ise lahti.

Ma teen iga päev ise. Jalgratastest lennukiteni. Vahel lõhun midagi ära ka. Kõigil juhtub ja midagi häbeneda ei ole. Vähesed julgevad tunnistada.

Üks kord hästi noore mehaanikuna, puurisin pikka rida neete välja lennuki stabilisaatoril. Tuli üks "maailma parim" tehnik vaatama, mis ma teen. "Sul tuleb väga hästi välja aga las ma näitan, kuidas seda tegelikult tehakse". Võttis drelli ja puuris needist poolenisti mööda, tulemuseks "lumememm". See on siis ava, kus kaks ava kattuvad osaliselt. "Puur oli nüri!!!" oli tema kommentaar. Ometigi olin ma selle nüri puuriga mitukümmend neeti välja puurinud ilma ava kahjustamata. See tehnik "edutati" juba ammu kontori tööle, mulle aga usaldatakse kõige keerukamaid töid.

Selline "maailma parim" mehaanik olen sina ka, kallis Kapten Trumm. Süüdi on kõik teised, ainult mitte sina.

Muide veel üks asi - kui sa ei soovi, et ma sinu teooriaid "sitasti ehitatud autodest" maha teen, siis üks kordki tunnista, et viga ei olnud autos vaid sinu valedes töövõtetes. See oleks see õppimise koht, mida sa siin teistele soovitad.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
Kasutaja avatar
Sam Beaver
Liige
Postitusi: 909
Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Sam Beaver »

Iidne mehhaanikutarkus: ärge vägistage, võtke suurem haamer.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
TALUPOEG TALUJA
Liige
Postitusi: 428
Liitunud: 12 Jaan, 2014 18:11
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas TALUPOEG TALUJA »

Ma siin mõned leheküljed tagasi sain lugeda, et pooltelje võlli otsad taoti jämedamaks. Et seda ei juhtuks, tuleb võtta appi vahendaja( tükk rauakangi mis pannakse võlli otsa vastu ja alles selle otsa lüüakse haamriga). Paraku olen näinud palju kordi, kui lüüakse haamriga otse võllide otstele. Seda võib teha ainult siis, kui on kindlalt teada, et juba väikese löögiga asjad liiguvad ja löömisest on kasu. Ja muidugi pole ka välistatud, et väga kinni oleva asja lahtivõtmisel läheb see võlliots ikkagi pekki...
Väga hukas asjade puhul hävitatakse üks "odavam" asi ja teine jäetakse puutumata. Ja lõppudelõpuks võib ju kõik relakaga maha lõikuda, uued jupid saab poest. :mrgreen:
Ehk oli abiks.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Tööriist võllide impulssmõjutamiseks, mis ei needi teraspinda - vaskvasar: https://www.google.com/search?q=vaskvas ... client=img
Pilt
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10213
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kilo Tango »

OLAVI kirjutas: 27 Juun, 2025 22:25 Tööriist võllide impulssmõjutamiseks, mis ei needi teraspinda - vaskvasar: ...
Praktikas muidugi jällegi sõltub. Pehmed metallid üldiselt (vask sealhulgas) muutuvad pikema kolkimise/valtsimise jms. mõjutamise tagajärjel kõvemaks. Terase kõvaduseni ei jõua, aga piisab, et vähemal määral suudaks terast deformeerida. Aitab kuumtöötlemine.
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas vanahalb »

OLAVI kirjutas: 27 Juun, 2025 22:25 Tööriist võllide impulssmõjutamiseks, mis ei needi teraspinda - vaskvasar
Küll aga vastupidi. Kes sellise vasaraga ja Trummi kirjelduse järgi mingit terasvõlli taob, tambib oma kalli vasara vanarauaks. Vask on nii pehme metall et selliseks sepatööks ta küll ei kõlba.
Pigem on see mõeldud sädemevabasse keskkonda - püssirohtu kuhugi torusse kinni lüüa või äärmisel juhul alumiiniumi neetimiseks :)
avrnbr
Liige
Postitusi: 201
Liitunud: 29 Juul, 2016 18:57
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas avrnbr »

Küll saab kasutada mingit kuskilt ülejäänud pehme metalli tükki kuvalda ja kolgitava vahele.
Mõni kõvem puutükk võib ka asja ära ajada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Muide veel üks asi - kui sa ei soovi, et ma sinu teooriaid "sitasti ehitatud autodest" maha teen, siis üks kordki tunnista, et viga ei olnud autos vaid sinu valedes töövõtetes. See oleks see õppimise koht, mida sa siin teistele soovitad.
Sama auto juures näide pilukate kenjaalsusest:

Pilt

Antud piduripleki keskmine ava on tublisti väiksem kui rattarummu flantsil (kuhu ratas kinnitub). Kuidas sellist mõistlikult paigaldada. Piluka arvates tuleb rattalaager välja pressida. Mis tähendab üldiselt pärast ka uusi rattalaagreid. Ja ilmselt ka uut käändtelge, sest antud autol on see jällegi NSVL kvaliteedi vaimus valmistatud (mitte ilmaasjata seda B-osana laialt ei pakuta). Kuna rattalaagrid on korras, aga antud plekid pudenesid tolmuks (plekk vene külmvaltspleki tasemel), siis tuleb vist otsida sahtlist plekikäärid ja ratsida seda plekki nii, et seda saaks ka niisama paigaldada.

Taolist debiilsust kohtan esimest korda. Halvimal juhul tuleb eemaldada vaid piduriketas, kuid olen näinud ka sellist, kus selle pleki saab kätte väljaspoolt, ilma ketast eemaldamata.

Aga üldiselt - et isik, kes ise ei oska/suuuda/viitsi oma autol isegi rattaid vahetada, ei peaks väga valjuhäälselt rääkima sellest, kuidas autot tehakse või mille järgi selle kvaliteeti vaadata. Mina ei tule ka valjuhäälselt rääkima, kuids B737 tagatiibade hüdraulikat hooldada. Loomulikult oli liigtus terasvasaraga seda välja lüüa ekslik, lihtsalt ei suutnud ette näha, et see teras seal nii pehme on.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Juun, 2025 11:36, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

vanahalb kirjutas: 28 Juun, 2025 0:26
OLAVI kirjutas: 27 Juun, 2025 22:25 Tööriist võllide impulssmõjutamiseks, mis ei needi teraspinda - vaskvasar
Küll aga vastupidi. Kes sellise vasaraga ja Trummi kirjelduse järgi mingit terasvõlli taob, tambib oma kalli vasara vanarauaks.
Vask on nii pehme metall et selliseks sepatööks ta küll ei kõlba. ...
Vask- ja tinavasarad on elektrimasinate koostamisel üks põhitööriistu, sest elektrimootorite osasid, nende laagerdusi ja pehmeid korpusi raudvasaraga ei tohi kolkida.

Vask- ja tinavasarad sepistatakse pärast mõlgistumist kujusse tagasi, sest ega mõlgist vasara mass ei vähene.
(Täpselt sammuti ei viilita kulunud vasest jootekolvi otsa, vaid see pinnitakse vasaraga kujusse.)
avrnbr kirjutas: 28 Juun, 2025 6:49 ....
Mõni kõvem puutükk võib ka asja ära ajada.
Kõvema puutüki leiab mööbli taaskasutusest, mõne lõunama puust toolijala, sest meie metsadest "kõvemaid puid" on keeruline leida.

Vägagi sobiva ja aastakümneid töötava tinakolaka, vasarapeaks, saab ka ise kodus "tasuta" valada plekkvormi, lõkkel sulatatud vana aku plaatidest ning see on töökindlam "kõvemast puutükist".
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kilo Tango kirjutas: 27 Juun, 2025 22:51
OLAVI kirjutas: 27 Juun, 2025 22:25 Tööriist võllide impulssmõjutamiseks, mis ei needi teraspinda - vaskvasar: ...
Praktikas muidugi jällegi sõltub. Pehmed metallid üldiselt (vask sealhulgas) muutuvad pikema kolkimise/valtsimise jms. mõjutamise tagajärjel kõvemaks. Terase kõvaduseni ei jõua, aga piisab, et vähemal määral suudaks terast deformeerida. Aitab kuumtöötlemine.

Jep, vaskhaamriga piisava jõuga lüües saab piisavalt pehme terasvõlli keerme edukalt rikutud. Proovitud.
Sestap raudhaamriga andsingi, et kaotada oli juba vähe, keerme taastamine oli ees ikkagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fucs »

M20x1.5 keermega võll lüüakse välja nii:

Muhv/pikk mutter M20x1.5
https://www.hydroscand.ee/ee_ee/product ... sk-7021-xx

Polt M20x1.5
https://www.rehvid365.ee/et/tarvikud/ra ... lf-55-0101

Mutter 1/2 osas võlli otsa
Polt ülejäänud 1/2 osas mutri sisse
Pingutada kergelt või keskmiselt kinni ja võib kuvaldaga peksta.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4623
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Madis Reivik »

Olavi, ole kena ära leiuta pidevalt uusi teooriad

1) masinate koostamisel kasutatakse presse, mitte haamreid. Haamer on vilets valik olenemata omadustest. Aga kui on vaja, siis on olemas ka kõvast terasest ümarate vormidega haamrid, mis nt vaskmähiste tagumisel neid ei vigasta. Pehme haamer, nt vask või alu - sellel on lisaks üks ebameeldiv omadus. Igasugu sodi jääb pinna sisse ja tulemus on vastupidine. Kui sa teemantpastaga midagi soveldad, siis paradoksaalselt, pehmem "lihvkivi" kulub vähem kui kõva teras, kuna teemant kraabib terast aga pehmemasse lihvtükki (vask, alu, pehme teras) jääb lihtsalt kinni.
2) jootekolvi otsa taastamine haamerdamisega ... ma tahaks sellist tegevust päriselus näha. See oleks võrreldav ehk sellega kui üks jaapani meister tagus plekitükist välja JÄNESEKÕRVAD. Ülim meisterlikus. Nimelt jootekolvi (40 aastat vana tehnoloogiaga jootekolvi) ots kulub lahustumise ja oksüdeerumise läbi, sinna tekib süvend. Oksüdeerunud osa tuleb maha viilida.
Veel mõistlikum on osta kaasaegse otsaga jootekolb, selle eluiga on ilma liialduseta 100x pikem. Ja enda eluaega kulub ka vähem, ei pea vasardama.

Mis puudutab haamerdamist, siis igasugu koostamise ja remondi jaoks on väga kasulik asi "dead blow" haamer, ehk pliihaavlitega plastikhaamer. See annab löögienergiat paremini ja pehmemalt edasi ja ei teki "tagasipõrget" detailil. Kui paned masinakruustangide vahele detaili, siis dead-blowiga väike kõks lööb selle ilusti paralleelide vastu. Teras, vask vms haamer seda ei suuda. Ehk siis dead-blow haamer tagab mikromeetritäpsuse :)
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Madis Reivik kirjutas: 28 Juun, 2025 14:16 Olavi, ole kena ära leiuta pidevalt uusi teooriad

1) masinate koostamisel kasutatakse presse, mitte haamreid. ....
.... Ehk siis dead-blow haamer tagab mikromeetritäpsuse :)
Pärast sellist avaldust ei ole vist mingit kahtlust Teie "kõrges" kvalifikatsioonis? :lol:

Iga tööoperatsiooni jaoks kasutatakse vastavat tööriista, vajadusel nii pressi kui ka vasarat.
Millise pressiga ja kuidas tekitatakse mitmel laagril töötava võlli "laagrite vabastus", et tagada koostatud laagerduse pikaealisus?
("Laagrite vabastus" on tööoperatsioon, mida peaks oskama teha iga kogenud seadmete remondiluksepp, aga mitte üheski viimase poolsajandi autoremondi juhendis ma selle toimingu kirjeldust ei ole näinud, kuigi seda on vaja teha ka autogeneraatoriga.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas: 28 Juun, 2025 11:18 Sama auto juures näide pilukate kenjaalsusest:
Antud piduripleki keskmine ava on tublisti väiksem kui rattarummu flantsil (kuhu ratas kinnitub). Kuidas sellist mõistlikult paigaldada. Piluka arvates tuleb rattalaager välja pressida. Mis tähendab üldiselt pärast ka uusi rattalaagreid.
Taolist debiilsust kohtan esimest korda.
Sama teema on ka (üllatus-üllatus!) Opel Omega tagapidurite pleki vahetusel - seal on teema selles, et kuna selle pleki külge kinnituvad ka käsipidurite klotside paigaldustihvtid, siis ei saa seda ava teha nii suureks et üle rattaflantsi kätte saaks. Tavaline ptaktika oli et tehti sobivasse kohta sisselõige, jebiti see plekk üle flantsi paika ning pärast lasti lõikekoht paari punktiga kinni.
Nii et neid keniaalseid lahendusi kohtab ka mujal.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bretschneider ja 4 külalist