Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Minul on noname (täpsemalt Metabo) suruõhu mutrikeeraja 1/2 tolli.
Seisab nüüd kolikambris, hoolimata suurest paberi jõumomendist, nominaalis 900 Nm arendav DeWalti 1/2 tolli akukeeraja keerab iga kell kõvemini.
Ja mida sellega lahti ei saa, tuleb nagunii meelitada, mitte veel suurema jõuga pooleks keerata.

[isakene]

... See su kompressor on muidgi naljakoht, 5 liitrine paak ja olematu tootlikkus ei suuda ühegi mutripüssi nominaalset pöördemomenti tagada.
Tundub, et OLAVI on enda jaoks Motoneti veebisaidi avastanud

Kas jälle puudulik füüsikatundmine paistab välja?
Kompressori tootlikus ei sõltu mitte ressiiveri suurusest vaid mootori võimsusest ja silindrimahust.
Kui keeraja sisendisse on vaja 0,2sek jooksul 10bar rõhku, siis ei oma mitte mingit tähtsust ressiiveri suurus.
Suurt mahutit on vaja, kui kasutatakse peenikest voolikut (väike rõhk tööriista sisendis) ja pikka toksimist.
Oli ka varem tavaline (6-8bar) suure mahutiga kompressor aga see jäi kasutuseta seisma, kuna ei olnud sama mugav kiiruse mõttes, kodus kasutada.

Kaks tarka jälle targutama sattunud...

Viieliitrise paagiga saab 1500NM mutrikeerajaga miski kümmekond sekundit täitsa edukalt täristada.Ja pool tolli voolik on miinimum, et asi toimiks. Konkreetsel juhul aga on näha et selle noname kompressori väljund on koostatud kõige väiksematest, 1/8" vidinatest, väljundi vooluhulk on olematu ning see kompressor kõlbab ainult rehvi pumpamiseks või suruõhupüstoliga armatuurilt tolmu puhumiseks. Jah, 0,2 sek impulssi saab pika voolikuga kätte. Selleks et mutrikeerajaga tegutseda, oleks veel üht ressiiverit süsteemi vaja, miski vana 3-5 litra tulekustuti sobib väga hästi. Sinna keevitad 3/4 väljundi külge, ühendad tavavoolikuga kompressori külge ning võimalikult lühikese, nii et veel töötegemist segama ei hakka, 5/8 vooliku tööriistani. Mõnesekundiliste tsüklitena saab sel moel väga korraliku paugu kätte.

[Kapten Trumm]

Kõige tavalisem kodune garaazikompressor on 1 faasiline, 2,2 kW mootoriga, 50 liitrise paagiga ja tootja lubab sellele enamasti umbes 200 liitrit minutis tootlikkust. Mis survel, seda ei avaldata, küllap surve puudumisel. Tehtud ilmselt kuskil Aasias, näiteks Bauhausi turustatav Herkules. Antakse 5a garantiid, võin kinnitada, et peab auga vastu, kui mõnikord nädalavahetusel tööd teha.

Suruõhuriistad (amatöörsed) töötavad sellega küll, suruõhufreesiga (nt plokikaane kanalite töötlemisel) tekib vajadus aeg-ajalt hinge tõmmata, muidu see pläriseb vahetpidamata ja surve pole just kõrge.

Ise ma vaatan vaikselt sellelaadset
https://www.bauhaus.ee/kompressor-herku ... -4-kw.html
700 l/min vabarõhul piisab ka jätkusuutlikult suruõhuriistadele, et masin vahetpidamata ei pläriseks.
Probleem on eelkõige siis, kui vaja on kasutada käsiliivapritsi. Mida kõrgem surve ja tootlikkus, seda paremini liivaprits töötab.
Igapäeva profitööks mõistagi see ei päde, aga kord nädalas päev-teine täristada, elab selle 5a garantii ka ära.
Pean silmas umbes taolisi liivapritse kohtpuhastuseks: https://toopingid.ee/897-liivapritsip%C3%BCstolid
Terve auto puhastamiseks mõeldud vajavad juba tootlikkust üle 1 m3 minutis.

[AMvA]

Kõige tavalisem kodune garaazikompressor on 1 faasiline, 2,2 kW mootoriga, 50 liitrise paagiga ja tootja lubab sellele enamasti umbes 200 liitrit minutis tootlikkust. Mis survel, seda ei avaldata, küllap surve puudumisel. Tehtud ilmselt kuskil Aasias, näiteks Bauhausi turustatav Herkules. Antakse 5a garantiid, võin kinnitada, et peab auga vastu, kui mõnikord nädalavahetusel tööd teha.

Suruõhuriistad (amatöörsed) töötavad sellega küll, suruõhufreesiga (nt plokikaane kanalite töötlemisel) tekib vajadus aeg-ajalt hinge tõmmata, muidu see pläriseb vahetpidamata ja surve pole just kõrge.

Ise ma vaatan vaikselt sellelaadset
https://www.bauhaus.ee/kompressor-herku ... -4-kw.html
700 l/min vabarõhul piisab ka jätkusuutlikult suruõhuriistadele, et masin vahetpidamata ei pläriseks.
Probleem on eelkõige siis, kui vaja on kasutada käsiliivapritsi. Mida kõrgem surve ja tootlikkus, seda paremini liivaprits töötab.

Kompressorite tehnilistes andmetes, kui ei ole antud kahte parameetrit, on antud tavaliselt nn. täitmisjõudlus, ehk siis kui palju kompressor imeb 1 atm rõhuga õhku. Suruõhutööriistade puhul aga antakse suruõhu kulu L/min. Näiteks minu IR suruõhu mutrikeeraja kulu täsivõimsusel on ca 650 L/min 6,5 bar suruõhku

[Fuchs]

Suruõhuriistad (amatöörsed) töötavad sellega küll, suruõhufreesiga (nt plokikaane kanalite töötlemisel) tekib vajadus aeg-ajalt hinge tõmmata, muidu see pläriseb vahetpidamata ja surve pole just kõrge.

Enne hobitarbeks soetamist tasub hoolikalt mõelda, kui tihti sa selle liivapritsiga tulistada kavatsed? Ma ise ostsin ka tummisema kompressori ühe projekti jaoks, tagantjärgi vaatan, et oleks võinud selle liivapritsimise teenuse sisse osta. Praegu on olukord kus mul on väga võimas kompressor rehvide pumpamiseks Enamus tööriistasid on täna ju elektrilised (kõvasti mugavam kui voolik jalus ei tolkne) ning kompressor tõsisemat tööd saab võibolla paar korda aastas (frees ja mõni väiksem liivapritsimine.)
Kui vahest harva vaja mõni detail liivapritsiga puhtaks lasta on veel variant lisareservuaar soetada. Ma ise kasutasin 100l hüdrofoori paaki vahepeal lisaks, oli abiks küll.

[OLAVI]

...
Viieliitrise paagiga saab 1500NM mutrikeerajaga miski kümmekond sekundit täitsa edukalt täristada.
Ja pool tolli voolik on miinimum, et asi toimiks. ...
... Jah, 0,2 sek impulssi saab pika voolikuga kätte.
Selleks et mutrikeerajaga tegutseda, oleks veel üht ressiiverit süsteemi vaja, ...
... 5/8 vooliku tööriistani.
Mõnesekundiliste tsüklitena saab sel moel väga korraliku paugu kätte.

Kui piisava vooluhulga ja max rõhuga õhk saabub keerajasse ning see 2kNm väänet välja annab, siis ei ole tavalisel sõiduautol mitte ühtegi polti, mida saaks täristada.

Kui mõne vägeva pauguga keerab lahti rummumutrid ja vändaotsa poldi, siis kuskohas saab üldse tärin tekkida?
Nõrga löögi tärin tekkib rõhukaost voolikus ja ka 5/8 voolik on mõnituhat Nm impulsi jaoks lahja.
Mul on kompressorist keerajani 6m 1/2" voolik.

[AMvA]

...
Viieliitrise paagiga saab 1500NM mutrikeerajaga miski kümmekond sekundit täitsa edukalt täristada.
Ja pool tolli voolik on miinimum, et asi toimiks. ...
... Jah, 0,2 sek impulssi saab pika voolikuga kätte.
Selleks et mutrikeerajaga tegutseda, oleks veel üht ressiiverit süsteemi vaja, ...
... 5/8 vooliku tööriistani.
Mõnesekundiliste tsüklitena saab sel moel väga korraliku paugu kätte.

Kui piisava vooluhulga ja max rõhuga õhk saabub keerajasse ning see 2kNm väänet välja annab, siis ei ole tavalisel sõiduautol mitte ühtegi polti, mida saaks täristada.

Kui mõne vägeva pauguga keerab lahti rummumutrid ja vändaotsa poldi, siis kuskohas saab üldse tärin tekkida?
Nõrga löögi tärin tekkib rõhukaost voolikus ja ka 5/8 voolik on mõnituhat Nm impulsi jaoks lahja.
Mul on kompressorist keerajani 6m 1/2" voolik.

5/8 on muuseas jämedam kui 1/2 tolli

Aga mutrite lahtikeeramisest ja mutrikeerajatest ei tea sa küll mitte midagi

[isakene]

5/8 on muuseas jämedam kui 1/2 tolli

Aga mustrite lahtikeeramisest ja mutrikeerajatest ei tea sa küll mitte midagi

Jääb üle vaid nõustuda.

Üldharival eesmärgil - poolassi, vändaotsa ja veoka rattamutrite kallale alla tollise padruni ja näiteks sellise elaja https://www.amazon.com/AirBoss-AW-342GL ... 97&sr=8-28 pole erilist mõtet minna. Proovitud. Korduvalt. Kui esimese naksu kahemeetrise sabaga lahti keerad, siis ülejäänu üldiselt tuleb ka selle 1500-ga, kui just väga roostes ei ole.
Ühesõnaga, 1500NM pneumopüss on mänguasi. Mu põhivarustuses on 1500 ja 1900NM DeWalt akupüssid ja need on ka mänguasjad. A niipalju seda väänamist ka ei ole, et ma midagi jõhkramat raatsiks osta, 3/4 padrunikomplektist ja kahemeetrisest sabast on siiani piisanud, vahel võib ju ennast ka natuke liigutada.

[OLAVI]

... Üldharival eesmärgil - poolassi, vändaotsa ja veoka rattamutrite kallale alla tollise padruni ja näiteks sellise elaja https://www.amazon.com/AirBoss-AW-342GL ... 97&sr=8-28 pole erilist mõtet minna. Proovitud. Korduvalt.
Kui esimese naksu kahemeetrise sabaga lahti keerad, siis ülejäänu üldiselt tuleb ka selle 1500-ga, kui just väga roostes ei ole.
Ühesõnaga, 1500NM pneumopüss on mänguasi.

Küll on hea, et leidub veel tõeliselt tarku inimesi, muidu ei tulekski selle peale, et veoautodes, traktorites ja tankides kasutatakse suuremat väändemomenti vajavaid jämedamaid keermeid.

Aga ka ülal viidatud pööraja 1" võtmenelikant iseenesest ei taga mitte keeraja suurt momenti vaid näitab ainult pööraja konstruktiivset tugevusvaru.

Keeraja väljundmoment on ikkagi otseselt seotud energiajäävuse seadusega ja rõhuga keeraja sisendis.
Kui elektriboileri või hõõglambi võimsuse suurenemise kahekordse toitepinge tõstmisega suudavad mõned välja arvutada, siis et analoogsed füüsikaseadused kehtivad ka energia ülekandmisel vooliku kaudu mõistavad vähesed.

Ehk tööriista deklareeritud väändemomendist reklaamtekstis, informatiivsem on jälgida seadme töörõhku ja kui kompressor piisava rõhuga õhku ei väljasta, siis ei ole kasu ka seadme 1" jämedusega väljundvõllist.

See eeltoodud pööraja https://www.amazon.com/AirBoss-AW-342GL ... 97&sr=8-28
suudab väljastada 3700Nm momenti 1/2" vooliku otsas töörõhul 10Bar.

Eeltoodust üle 3 korra odavam aga 7000Nm väändemomendiga keeraja
https://www.amazon.com/dp/B0C284D2F8?re ... i_atc&th=1
suudab reklaamitud väänet 1/2" vooliku otsas väljastada alles 14Bar rõhul.

Kui 1200Nm ja 6Bar töörõhuga 1/2" nelikandiga õhumootorit toita 10Bar rõhuga saab kergesti sama seadme väljundvõimsust tõsta üle 2x ja piirid seab ainult antud seadme konstruktsiooniline tugevus.

Kui reklaamitud 1500Nm keeraja sisendisse jõuab voolikus tekkiva rõhulanguse pärast alla 5Bar rõhk, siis sellisest lahendusest ei maksa isegi 1000Nm oodata.

[Kapten Trumm]

Enne hobitarbeks soetamist tasub hoolikalt mõelda, kui tihti sa selle liivapritsiga tulistada kavatsed? Ma ise ostsin ka tummisema kompressori ühe projekti jaoks, tagantjärgi vaatan, et oleks võinud selle liivapritsimise teenuse sisse osta. Praegu on olukord kus mul on väga võimas kompressor rehvide pumpamiseks Enamus tööriistasid on täna ju elektrilised (kõvasti mugavam kui voolik jalus ei tolkne) ning kompressor tõsisemat tööd saab võibolla paar korda aastas (frees ja mõni väiksem liivapritsimine.)
Kui vahest harva vaja mõni detail liivapritsiga puhtaks lasta on veel variant lisareservuaar soetada. Ma ise kasutasin 100l hüdrofoori paaki vahepeal lisaks, oli abiks küll.

Olen tähele pannud, et ka suruõhufrees (nn dremel) vajab ka analoogset õhukogust. Selline 50 liitrine hiinakas higistab elu eest ja tuleb teha pause, et surve kasvaks. Ma sain laenata sellist Ingersol-Randi
https://www.stokker.ee/kolbkompressor-3 ... 2329001-ir
Antud pill oli dremeliga enamvähem hädapärast, pritsiga töötas juba ülekoormamisega.
Üks üllatav suruõhuriist, mida auto juures pahatihti vaja on, on pneumaatiline tikksaag - et lõigata nt läbi mõni sumpsipolt, kuhu rellakaga ligi ei pääse. El tikksaega kindlasti mitte.

Jutt sellisest umbes https://www.voti24.ee/et/a/pneumaatilin ... n-yt-09955

Seepärast on soov natuke tootlikumat kui see 263 l/min.

Ja plokikaane kanaleid elektrilise riistaga ei uurista eriti. Tootlikkus suht olematu.
Käsipritsiga puhastatakse pisiasju ja lokaalset roostet, terve sillatala või veljed viiakse pritsija juurde. Nende pisiasjadega joosta kuskile pritsija juurde ja siis oodata oma võimalust, on väga tülikas.

[Kapten Trumm]

Kui mõne vägeva pauguga keerab lahti rummumutrid ja vändaotsa poldi, siis kuskohas saab üldse tärin tekkida?

Vändaotsa poldi avamisega on tegelt vaja natuke leidlikkust. Nt BMW puhul olen neid keeranud küll, käbipoldi otsa pandud võti lastakse starteri jõul vastu lonzerooni (sinna peale teipida puuklots) ja lahti ta ongi. Vajalik on korralik padrun ja mitte nurka muutev pikk saba. Muidu on see polt seal vist 400 Nm või millgi taolisega kinni keeratav.

[Peeter]

Kui mõne vägeva pauguga keerab lahti rummumutrid ja vändaotsa poldi, siis kuskohas saab üldse tärin tekkida?

Muidu on see polt seal vist 400 Nm või millgi taolisega kinni keeratav.

Eks siin ongi tsiteeritav mõista andnud, et "kui süsteem täriseb", siis järelikult on polt/mutter tugevamalt kinni kui lahtikeeramisesüteem tervikuna võimaldada suudab. Ehk siis keeraja loodab, et "küll tärinaga imeb selle poldi lahti". Aga siis peab jätkuvaks tagumiseks ka rõhutarne/tagamise süsteem toimima (tervikuna) või siis akut peab jätkuma. Kui omakorda süsteem on võimsam, siis annab kohe esimese matsu peale alla polt(keere) ja tuleb lahti ..... või läheb pea või võll jne ja tärinat ei tekkigi.
Just mu käest küsiti ühele masinale ühte erilist võlli, et ehk mul veel on riiulis ... Kinni keerates täristati pooleks...

[isakene]

Aga ka ülal viidatud pööraja 1" võtmenelikant iseenesest ei taga mitte keeraja suurt momenti vaid näitab ainult pööraja konstruktiivset tugevusvaru.

Jaa-ah. Tarkus tarviline vara.
Selle lause panen ka pärlikarpi, Sul neid seal juba mitu.

Muideks, ma ei otsinud ekstra mingit konkreetset tööriista, võtsin esimese googliga ettesattunud eksemplari. Kindlasti on veel kusagil paremaid/odavamaid tööriistu.

Vaata, minu ja Sinu erinevus on see, et Sina teoretiseerid kodus laua taga, mina käin selle kolaga põllul. (Põld on laiem mõiste, tähendab remondikohta statsionaarsetest töökodadest eemal.) Kunagi käisin kompressori, vajadusel generaatori ja pneumopüssiga väljas, see aeg on minevik. Nüüd on ainult seesama 1900Nm dewalti püss ja sabaga padrunikomplekt. Ning kogemus annab selle et vaatan asjale otsa ja tean enamvähem täpselt, kas võtta autost püss või padrun ja saba. Sest mul on vaja polt lahti saada ilma seal juures targutamata ja aega raiskamata, sest time is money.

Kusjuures, ega Su tekstis ei olegi midagi vale. Aga see on nii nunnu, kui Sa olematu kogemuse pealt üritad suurt teooriat arendada. Ja lõbus on ka.

[isakene]

Vändaotsa poldi avamisega on tegelt vaja natuke leidlikkust. Nt BMW puhul olen neid keeranud küll, käbipoldi otsa pandud võti lastakse starteri jõul vastu lonzerooni (sinna peale teipida puuklots) ja lahti ta ongi. Vajalik on korralik padrun ja mitte nurka muutev pikk saba. Muidu on see polt seal vist 400 Nm või millgi taolisega kinni keeratav.

Kusjuures, mingil vanemal autol oli see meetod isegi service manualis kirjas. Aga ma tean juhust, kus kildudeks lennanud padrunvõtmega lasti radikasse auk sisse, nii et võti võiks tõesti korralik olla.

[davidsoniharald]

Teoreetikute targutused saab kokku võtta ühte lausesse: "Nii loll ei ole keegi, et õpetada ei oskaks."