Ülikooliga või ülikoolita

[Madis Reivik]

See ongi demokraatia et inimesed ISE otsustavad eluvalikud.
Mitte et riik otsustab. Kes see riik on ? Seni kuni valitsuses ei istu Leto II koos Elrondiga, ei õnnestu mind veenda et otsused on pikaajalised, õiged ja kasulikud.
Riik otsustab = suvaline ametnike omavoli + sekka natuke lolli lobi vanakooli rikastelt ärimeestelt.

[Erureamees]

Ma ei ole kuskil kuulutanud, et ma oleks tasuta kõrghariduse tingimusteta vastane. Lihtsalt on diskussiooni koht kui palju meile jõukohane on. Tasuta asjad maksame nii ehk naa kinni. Olen nõus, et on lollimaid kulutusi, mille arvel vöiks hariduse rahastamist parandada, aga see ei tööta nii. Me võime haridusse rohkem raha suunata aga lollid kulutused jäävad. Mis valikuvabadusse puutub, siis mulle istuks täitsa 911- ga sõita, aga ma ei näe seda oma villa hoovil. Pole villatki, kuigi ükski Eesti ega EU seadus nende omamist ei keela.

[vanahalb]

Paneks siis üldse riigi nimeks Eesti NSV ja nimetaks Suur-Ameerika maja ümber Plaanikomiteeks?
Läänes küll sellist asja ei ole, nagu sa kirjeldad.

Mismoodi ei ole? Üsna tavaline ju et 'sain Toyota stipendiumi" või "Boeingu stipendiumi" et kuhugi kõrgkooli minna.
1990- ndate Eestis oli samuti tavaline et olid riigieelarvelise kohad ja eelarvevälised. Neid viimastes ei õpitud riigi kulul. Kellel raha oli ja tundus huvitav see maksis ise aga üldiselt maksis ikka mingi ettevõte või ka riik . Näiteks politseinikud kes traktoristipaberite põhjal politseisse tööle võeti (kutseharidus) said kõrghariduse minumeelest Siseministeeriumi kulul ja isikupõhiselt . Ehk kui perspektiivikas konkreetne inimene on.

Kui partei ja valitsuse ajumaht küündib ainult teineteiselt välipeldiku hangete ülelöömiseni siis tulebki Plaanikomitee juurde naasta. Ega see pole tähtis et mis värvi kass on, peaasi et hiiri püüab.

[Madis Reivik]

Siinkohal me jääme sügavalt eriarvamusele, vanahalb.
Ükskõik millise plaanikomitee ajal oli elu 100x sitem kui ükskõik millise praeguse valitsuse ajal. Ja hiina filosoofia on sama kasulik normaalsele inimesele nagu kaktus p....

[AMvA]

Paneks siis üldse riigi nimeks Eesti NSV ja nimetaks Suur-Ameerika maja ümber Plaanikomiteeks?
Läänes küll sellist asja ei ole, nagu sa kirjeldad.

Mismoodi ei ole? Üsna tavaline ju et 'sain Toyota stipendiumi" või "Boeingu stipendiumi" et kuhugi kõrgkooli minna.

Ah et lausa tavaline?
Palju su tutvusringkonnas on selliseid, kes on kõrghariduse saanud Toyota või Boeingu stipendiumiga?

[Poti soldat]

Vanasti oli täiesti normaalne süsteem kus riikliku tellimusega tuli teatav hulk tasuta kohti, rohkem siis erialadele kus spetsialistidest puudus ja lisaks siis tasulised kohad. Ei näe mingit põhjust miks analoogne süsteem ei võiks tänagi toimida.

Riigil on väga raske, kui mitte võimatu, hinnata, millistest spetsialistidest võiks eraettevõtluses 5 aasta pärast puudus olla.

Ega meil kõik kõrgharitud ainult erasektoris ei tööta. Lisaks, päris 5 aastat polegi vaja, näiteks infotehnoloogias võiks juba hiljemalt baka järel erialaselt tööle hakata. Ja lõpetuseks, riigi võimekus lähituleviku prognoosimisel on ikkagi märksa suurem kui keskmisel omale eriala valival üksikindiviidil.

[Poti soldat]

100% riigi kulul koolituse puhul tuleb Euroliidus endiselt arvestada tööjõu vaba liikumisega. See on üks EL aluslepingu tingimus. Sellistel juttudel et Eesti riigi kulul välja õpetatud arst ei tohi Soome tööle minna on ainult moraalne väärtus.
Et ei tohiks tuleb kõigepealt Eesti Põhiseadust muuta ja EL välja astuda. See on teostatav , vastavad mehhanismid on ka olemas ning seadusesse kirjutatud. Niikaua kui Eesti veel kuulub EL tuleb nagunii endale teadvustada et mingit sunnismaisust ei ole.

Kõik on juriidilise vormistamise küsimus. Ma ei näe mingit fundamentaalset põhjust miks "tasuta kõrgharidus" ei võiks toimida laenu põhimõttel. Nende eest kes lõpetamise järel elavad ja töötavad Eestis maksaks riik selle laenu mingi aja jooksul ise tagasi, kõrgharidus tasuta käes. Meil iibeprobleemidega ajal saaks laste kasvatamise ka siia sisse arvestada. Samas need kes lähevad välismaale kõva pappi kokku ajama peaksid laenu omast taskust tagasi maksma.

[AMvA]

Vanasti oli täiesti normaalne süsteem kus riikliku tellimusega tuli teatav hulk tasuta kohti, rohkem siis erialadele kus spetsialistidest puudus ja lisaks siis tasulised kohad. Ei näe mingit põhjust miks analoogne süsteem ei võiks tänagi toimida.

Riigil on väga raske, kui mitte võimatu, hinnata, millistest spetsialistidest võiks eraettevõtluses 5 aasta pärast puudus olla.

Ega meil kõik kõrgharitud ainult erasektoris ei tööta. Lisaks, päris 5 aastat polegi vaja, näiteks infotehnoloogias võiks juba hiljemalt baka järel erialaselt tööle hakata. Ja lõpetuseks, riigi võimekus lähituleviku prognoosimisel on ikkagi märksa suurem kui keskmisel omale eriala valival üksikindiviidil.

Ja sinu ettepaneku järgi hakkab riik ainult enda vajaduseks inimesi koolitama?
Üksikindiviid valib selle eriala, mis talle meeldib ja huvi pakub ja see on tema õigus. Kui aga riik hakkab 5 aastat ette erasektori jaoks tööjõu vajadust planeerima, siis läheb see asi küll väga metsa kui mitte pepusse. Riik ei suutnud isegi nii lihtsat asja nagu automaks normaalselt kehtestada ja ette planeerida.

[AMvA]

100% riigi kulul koolituse puhul tuleb Euroliidus endiselt arvestada tööjõu vaba liikumisega. See on üks EL aluslepingu tingimus. Sellistel juttudel et Eesti riigi kulul välja õpetatud arst ei tohi Soome tööle minna on ainult moraalne väärtus.
Et ei tohiks tuleb kõigepealt Eesti Põhiseadust muuta ja EL välja astuda. See on teostatav , vastavad mehhanismid on ka olemas ning seadusesse kirjutatud. Niikaua kui Eesti veel kuulub EL tuleb nagunii endale teadvustada et mingit sunnismaisust ei ole.

Kõik on juriidilise vormistamise küsimus. Ma ei näe mingit fundamentaalset põhjust miks "tasuta kõrgharidus" ei võiks toimida laenu põhimõttel. Nende eest kes lõpetamise järel elavad ja töötavad Eestis maksaks riik selle laenu mingi aja jooksul ise tagasi, kõrgharidus tasuta käes. Meil iibeprobleemidega ajal saaks laste kasvatamise ka siia sisse arvestada. Samas need kes lähevad välismaale kõva pappi kokku ajama peaksid laenu omast taskust tagasi maksma.

Mille sina valiks, kui sul oleks valida:

A. Minna välismaale 8 000+ EUR palga peale, maksta 5 aastaga laen tagasi ja mõnusalt edasi elada, või
B. Minna Eestis tööle 3 000 EUR palga peale, saad laenu küll kustutatud, kuid saad elu lõpuni 3 000 EUR palka?

Jätama hetkel igasugused patriootlikud tunded kõrvale ja lähtume puht majanduslikest kaalutlustest.

[parkija]

Kes keelab erinevad huvid kokku liita , õppelaenust osa kustutab riik kui perre sünnib laps .

[vanahalb]

Ah et lausa tavaline?
Palju su tutvusringkonnas on selliseid, kes on kõrghariduse saanud Toyota või Boeingu stipendiumiga?

Ma ei tööta ei Toyotas ega Boeingus. Aga praeguses töökohas ongi nii et juulis tulevad "suvepoisid" kes võivad ka tüdrukud olla. Teevad kuigipalju tööd . Kuskil alates 15 aastased. Ma ei tea kas Eestis tohib nii noorelt tööd teha või annab see lapsepõlvele kabelimatsu?

Rohkem vaadatakse hoopis seda et kuidas töödistsipliiniga on. Kas peab kuu aega vastu või peab vahepeal minema ennast Indiasse leidma. Noor omakorda vaatab et kuidas selline ettevõte üldse meeldib või sobib. Kui mõlemale kõlbab siis pärast saab ettevõtte stipendiumi, lõputöö on just konkreetse ettevõtte spetsiifika (mida saaks paremini teha) ehk midagi metallurgiaga seotud. Mõned on alates "suvepoisist" kuni pensioni samas ettevõttes töötanud. Tavaline Soome pereettevõte, üle 100 aasta vana.

Jaapani töökultuur on midagi sarnast , ära minnaksegi tihtipeale ainult jalad eest. Toyota proovis Tallinnas samuti oma filosoofiat. Vähemalt muteada. Suur Toyota reklaam on ju endiselt selle tehnikakooli katusel.... nimi ei tule meelde. Ameerika tänaval, kohe Plaanikomitee vastas üle tee.

[Poti soldat]

Kõik on juriidilise vormistamise küsimus. Ma ei näe mingit fundamentaalset põhjust miks "tasuta kõrgharidus" ei võiks toimida laenu põhimõttel. Nende eest kes lõpetamise järel elavad ja töötavad Eestis maksaks riik selle laenu mingi aja jooksul ise tagasi, kõrgharidus tasuta käes. Meil iibeprobleemidega ajal saaks laste kasvatamise ka siia sisse arvestada. Samas need kes lähevad välismaale kõva pappi kokku ajama peaksid laenu omast taskust tagasi maksma.

Mille sina valiks, kui sul oleks valida:

A. Minna välismaale 8 000+ EUR palga peale, maksta 5 aastaga laen tagasi ja mõnusalt edasi elada, või
B. Minna Eestis tööle 3 000 EUR palga peale, saad laenu küll kustutatud, kuid saad elu lõpuni 3 000 EUR palka?

Jätama hetkel igasugused patriootlikud tunded kõrvale ja lähtume puht majanduslikest kaalutlustest.

Kummaline näide. Värske ülikooli lõpetaja kellele tuleb välismaalt 8 000+ EUR pakkumine on meile niikuinii kadunud, Eestis on see peaministri palk. Praegusel süsteemiga läheb tema haridusse pandud raha riigile lihtsalt kaotsi, minu pakutud variandil saaks riik vähemalt selle raha tagasi.

Kusjuures ega ma ei väitnudki et minu pakutud süsteem kõik lõpetajad Eestis hoiaks, mõned ikka lahkuvad. Küll aga see vähemalt tugevalt soodustaks nende Eestisse jäämist.

[Poti soldat]

Ja sinu ettepaneku järgi hakkab riik ainult enda vajaduseks inimesi koolitama?

Kuna meil siin eelarverahaga kipub pitsitama, siis üldjoontes leian tõesti et haridusse suunatav rahva raha peaks suures pildis aitama riigi eesmärke täita.

Üksikindiviid valib selle eriala, mis talle meeldib ja huvi pakub ja see on tema õigus.

Absoluutselt! Vaba maa! Õppigu mida tahab! Aga mitte tingimata riigi raha eest.

Kui aga riik hakkab 5 aastat ette erasektori jaoks tööjõu vajadust planeerima, siis läheb see asi küll väga metsa kui mitte pepusse. Riik ei suutnud isegi nii lihtsat asja nagu automaks normaalselt kehtestada ja ette planeerida.

Meil juba oli riikliku tellimuse süsteem enne Aaviksoo "geniaalset" reformi, töötas täiesti normaalselt, maailm ei lõppenud.

[Leo]

Soome kogemuse baasil ei saa ma pooldada üleminekut tasulisele kõrgharidusele. Põhimõtteliselt on riigil läbi majanduses toimuva võimalik näha, milliseid erialasid vajatakse ja vastavalt sellele lisada või vähendada õppekohti et haritud inimesed ka tööle saaksid ja ise kuluartiklist netomaksumaksjaks muutuksid. Soomes on seoses majanduse jahtumisega märgatav probleem haritud töötud, kellest paljud on ka õppelaenu võtnud, mida nad tagasi maksta ei suuda ning selle tagasimaksmine jääb riigieelarve kanda. Põhjuseks on see, et õppekohti planeerides ja õppides tundusid ametid perspektiivikad, kuid eman ei ole seda. Minu arvates tegi Soome valitsus suure vea, vähendades täiskasvanute ümberõppele ettenähtud õppekohti ja toetusi. Seda põhjendati muidugi säästudega. Ehk siis inimene, kellel varem omandatud erialal ei ole võimalik töötada, ei saa ka ümber õppima minna, sest need koolitused kestavad poolest aastat paari aastani, mille käigus palka põhimõtteliselt ei maksta, kuid arveid on vaja maksta. Praktiliselt tähendab aastaks õppima minemine paarikümne tuhande euro kulusid ja sellist raha tavaliselt ei ole ja olemasolevatele laenudele veel paarkümmend tuhat lisa võtta on suhteliselt kahtlane.

[slider]

Kui paljud meditsiinitöötajad esimesel võimalusel päriselt jalga lasevad seda ma ei tea, aga seal võiks koolitusleping olla küll. Teiselt poolt, kui riik tellib näiteks aastas 50 inseneri siis kui suur lisakulu see on kui lubada loengusaali ülejäänud 100 kohta ka täis. Koormus kasvab aga ikkagi...

GPT ütles, et eelmisel aastal lõpetas 16 885 bakat. Võtame puusalt sedasi, et reaalne vajadus oleks nendest kolmandik, jääb järgi u 11 000, küsime nende käest aastas 2500 euri saame 27 500 000€. Täitsa tummine summa, selle eest saaks 18 000 Rahet kuid pensionite ja tervishoiu kulude juures ikkagi suht kommiraha. Kas oleks asi seda väärt, eriti vaesemast perest pärit tudengitel, kellel kulub see 2500 aastas ühika peale.