Mida Ukrainast õppida?

[Rabapistrik]

Sellise probleemiga tuleb tegeleda praegu ja fokusseeritud korras, mitte mämmutada selle üle, kas ja millal akf Heremil on olnud õigus või mitte.

See. Lisaks, ei ole mõtet arvata, et omaaegne KVJ sõjaline nõuanne kujunes piip-ees-metsas-kivi-peal-üksi-mõtisklusi-märkmikku-kirjutades. Pigem ongi probleem selles, et EKV's polnud struktuure ja/või inimvara, kellel oleks piisavalt ettevalmistust, pädevust ja konkreetne ülesanne vaadata tulevikku.

Droonide ja kõige sellega seonduva kiire arengu ettenägemine nõudnuks sellist tehnilist kompetentsi ja visiooni (isegi meeskonda), mida näeb muuhulgas teatud iduettevõtete asutajate seas.

Poolteist aastat tagasi kirjutas ta igatahes nii:

On veel üks vahend, siis täidab kaudtule rolli - ründedroonid ehk sisuliselt ründavõhuründemoon. Ka selles osas toimub etevalmistustöö. Esmalt on siiski vaja selgitada MIDA nendega hävitatakse ja KUS (vastase rivistuses) neid hävitatakse. Nii saame selgema pildi drooni kui laengu kohta ning samuti arvulise vajaduse kohta. Nag ma ütlesin, töö käib ja käib mitmes valdkonnas.

Milles tollased ettevalmistused seisnesid või kuidas neid hinnata, ei tea (ega peagi teadma).

Kontseptuaalselt liiguti õiges suunas, aga ma arvan, et vahendite puhul ei mõeldud ikkagi veel kommertsiaalsete FPV'de peale, vaid pigeme Harpy'de jt süsteemide peale, mis on vähemalt suurusjärgu võrra esimestest ikkagi kallimad. Samas "lasu" hind mõjutab väga palju ka sihitamise protsessi, nii et praeguste 'süsteemide' suhtes tuleb see "MIDA" ja "KUS" ikkagi uuesti hinnata -- kuid veelkord, suund oli õige. Seda, et 'tuhandeeuroste' kiudoptiliselt juhitud FPVdega tehakse ühendusteedel sisuliselt riskivabalt 'kaug'varitsusi, ei nähtud siis kindlasti ette.

[Marvin]

Meie põhiprobleem on see, et me kipume olema doktrinaalselt staatilised. Ehk siis olemasolevatele headele lahendustele ei teki midagi juurde. Vbl. ma eksin ja kamina/ekv kabinetivaikuses on sündimas tõesti läbimurdelised strateegilised ja taktikalised kavad, mis hõlmavad endas droonide poolt toodud muutust, kuid praegu ma seda paraku ei näe.

Tahtmata sisuliselt vastu vaielda ei saa siiski jätta mainimata, et kui me kabinetiaruteludest liiga palju teaks, oleks asjad päris pahasti .

[Runkel]

Ootus "mängu muutjast" segab, droonidega on see sama ootus. Kindlasti on tulnud droonid relvasüsteemidesse, saanud oluliseks osaks, aga seda tuleb vaadata ikka ühe komponendina erinevates relvasüsteemides ja vägede koosseisus, koosmõju teiste relvadega on endiselt oluline, nii saan mina MH intervjuust aru. Droonidega üksi ei tee midagi ära, nii nagu nn puhtal traditsiooniliste üksuste ja relvadega jäädakse jänni, mida võib mõõta hukkunute või vigastatute arvus. Ka Tauruse rakett üksinda, mida endine Saksa valitsus ei lubanud Ukrainale anda, uus peaminister alguses lubas ja nüüd on seis hägune, teeb kitsamas mõttes Venemaale vaid suurema augu, lendab kaugemale ja on ka täpne, kui venelaste segamistehnika neid efekte ei vähenda. Koosmõjus muude tegevuse ja relvadega võib see rindel-tagalas palju muuta. Kuna droonindus on kiirelt arenev, siis dilemma on ilmne: oodata ja investeerida "õigetesse" õhuründe vahenditesse või hakata pihta. Kohe tegutsemine ja kiirelt moraalselt vananevate vahendite ostmine loob väärtust - kokkumängu harjutamine. Tulevad uuemad ja edevamad riistad, aga kasutuskogemus on juba olemas. Lisaks muidu MH intervjuust tulev inimlik mõõde, mida mul kui tsivilistil on nauditav lugeda, inspireeriv.

[Kapten Trumm]

Mina näen pigem probleemi selles, et uutele asjadele ei julgeta eriti finantsi anda, sestap tekivadki võimekused, millest piisab heal juhul paberil linnukese tekitamiseks. Ja lõviosa läheb "vanadele relvaliikidele", kel tegelikult on tänapäeva lahinguruumis elulootusega kehvad lood.

Mina saan aru, et droonikasutus on UKR-s jalaväelase teine oskus, sellest ei piisa, et tekitame nt pataljoni peale droonimeeskonna. Sellel tasemel drooniallüksus on heal juhul piisav ainult drooniluure tegemiseks. Kui aga näiteks igasse jalaväerühma tekib 2-meheline FPV meeskond ja neile hakatakse ka väljaõpet tegema ja nänni ostma, siis küllap saadakse sellest ka avalikult teada.

Mille poolest aga erineb droonindus ATACMS rakettidest? Selle poolest, et droonide massiline kasutamine ja seeläbi operatsioonitasandi efektide tekitamine (mis peab olema iga väikeriigi eesmärgiks - eelkõige keelates vastasel teatud liiki lahingu pidamise) on meil täiesti jõukohane, ATACMS-iga aga mitte, vähemalt selle tühise kogusega, mida me osta jaksame.

[Jaanus2]

Drooninduses on areng olnud väga kiire ja jookseb planeerijatel kogu aeg eest ära. Sellepärast võis Heremi jutt olla mõni aeg tagasi teistsugune ja selles ajahetkes täiesti adekvaatne ka. Täna on see tänasest Ukraina reaalsusest lähtuv, see reaalsus oli ka veel mõni aeg tagasi natuke erinev. Ukrainlased planeerimisega eriti ei tegele (aega ei ole), tegutsevad jooksvalt. Sellepärast on ka sel alal tehnika arengu esirinnas ja pole maha jäämas. Rahu tingimustes on sellist tegevust raske tekitada, kipub siis ikka planeerimiseks-kavandamiseks ja areng jookseb sellel ajal eest ära juba.

[kmeesk]

Tõenäoliselt pole eriti olemas mingeid mängumuutjaid, sest reaalses elus ei ole ükski relv nii universaalselt hea.

Heremi suhtes tundub kordub selline koroona ajastu muster, kus vaktsiinivastaste seisukoht oli see, et Irja Lutseri arvamus ja arusaam peab olema kivisse raiutud ja see ei tohi muutuda. Mõnne akf puhul tundub, et Heremiga on täpselt samamoodi, et Heremi arvamus ja nägemus asjadest ei tohi muutuda.
2022 vs 2025 kohati kaks täiesti erinevat maailma. 2022 pigem varitses oht distantsilt suurtüki näol, siis praegu vaata, et kordades suurem on oht, et sinuga otsib mõni kamikdse otsekontakti või tahab keegi sulle lõhkekeha krae vahele poetada.

[Kriku]

Popasna läbimurde, millest algas Ukraina frondi läände liikumine Donbassis, tegid venelased igatahes suurtükiväe massiivse koondamisega. See oli siis aprilli keskelt kuni mai alguseni 2022.

[Kapten Trumm]

Paljud asjad muidugi kehtivad ka peale 2024. Näiteks SBK-s olevad asjad. Õhuvaatlus, õhuhäire korral puude alla varjumine, liikumine pimedal ajal/halva nähtavusega jne. Muide Kupi 1994 NAK materjalide hulgas oli isegi üks termopilt, UAZ-ist tehtud. Ju siis midagi termokaamerast teati.

Üldiselt kerge jalavägi peab liikuma "võssis" ja need türgi soomukid ei muuda seda mehhaniseeritud üksuseks. Võssis olemine on juba pool ellujäämist, termos on raske leida ja ega need kerged FPV-d seal ei lenda ka.

Ise küsimus on, mida õppida UKR maaala kaitsest ehk püsikaitseliinidest, mille abil seda tehakse. Soome loobus sellistest asjadest kuskil 2010-ndatel (kaitseliinide hooldamine lõppes varem) just põhjusega, et sedasi pakutakse vastasele mugavat sihtmärki (siis oli põhifoobia kõikjale jõudvad luuredroonid ja sealt saadud info põhjal kiiresti tuld avav suurtükivägi). Ja muidugi lahingutegevuse hajutamine, mis muudab ise juba kaudtule/droonide kasutamise keerukamaks.

[Kapten Trumm]

Popasna läbimurde, millest algas Ukraina frondi läände liikumine Donbassis, tegid venelased igatahes suurtükiväe massiivse koondamisega. See oli siis aprilli keskelt kuni mai alguseni 2022.

Siis oli veel Bayraktaride ajastu. Massiline ründedroonide kasutamine tekkis siis, kui selgus, et 2023 suvepealetungiks lääs moona ei anna.

[lennumudelist]

Selleks et tuleviku sõjas saada kätte orkide artilleeria peavad fiiberoptilisekaabliga droonid lendama mitukümmend kilomeetrit

Järeldub, et fiiberdroonid muutuvad üha suuremateks ja rohkem lennuki kujuliseks, ning nende hind kipub tõusma.

Isiklikud muljed: olen nüüd juba rulliga drooni ise õhus hoidnud ja sel vidinal märkismiväärne õhutakistus. Kui gaasikangi alla lubad, siis kiirus väheneb tuntavalt (ei olnud quad, lennuk oli).

Kohe põlve otsas optimaalsusmudelit koostades: optimaalne lahendus võiks olla, et üks suurepoolne fiiberdroon (mille massi kõrval fiibri mass tühine on, aga mis on piisavalt väike, et teda saab varjata, kaubikus vedada ja ilma lennuväljata tegutseda) toimetab piirkonda, kus on sihtmärgid, mitu väiksemat juhitavat pommi. Need laseb vabaks näiteks 1 km distantsilt, kus kaamera juba pilti näitab, aga mikrolaine relvaga (üsna tõenäoliselt varem või hiljem saabumas) veel kiipe segi ei aeta.

Ja kui kütust jätkub, siis pöördub koju, sest suurepoolset drooni oleks patt ära visata.

[lennumudelist]

P.S.

Nüüd on järsku valgustumine toimunud, kui droone tootvas ettevõttes töötab:)

Akf Herem on minuteada minirakette arendavas firmas sõjaliseks nõustajaks, mitte omanikuks ega tegevjuhiks. (Kõrvalmärkus: minirakett on küll sarnane žanr drooniga, aga raskuse astmelt palju raskem teha. Rakett on kiire ning ei saa oma veojõudu reguleerida.)

See aga, et inimesed "valgustatud saavad", kui arenguid jälgivad, pole ime vaid reegel. Mõnikord, kui vaatad uut tööriista kaugelt, ei taju mis ta võimalused on - käes hoides tajud paremini.

Mina "sain valgustatud" eelmisel kevadel. Ma olen 20 aastat mudellennundusega jännanud, raadio teel analoog sidega, raadio teel digitaalse sidega, esimene FPV purilennuk aastal 2004. Olen ka kursis olnud elektroonilise sõjapidamise arenguga, mistõttu olen oma mänguasju pidanud ausalt ja siiralt mänguasjadeks. Sest saab ju maha suruda. Teades, et mul pole maailmatasemel raadiote jaoks raha ja Sideamet ei suhtu hästi maailmatasemel raadiotega eksperimenteerimisse - sõja esimesel aastal vaatasin droonisõja teket passiivselt pealt, ei välgatanud korrakski mõte, et "arendaks midagi", vaid pigem suhtusin asjasse lausejupiga "mis nüüd mina, las teised".

Kuna olen ka füüsika huviline, siis mängisin töökojas teleskoopide ja väga hea suunateguriga väga kiirelt sähvivate valgusallikatega, tunne oli, et kui väga pingutaks, võiks saada mingi segamiskindla otsenähtavuse sidesüsteemi kokku, aga fundamentaalprobleemid on ees rasked: pilvisus näiteks rikub absoluutselt kõik ära.

Siis tulen siia, loen mida Serhii "Flash" Beskrestnov oma Telegramis postitas, lähen vaatan - venelastel on fiiberdroon. Võtan hiina veebipoes lahti seadmete spetsifikatsioonid ja hinnad - oleks peaaegu budaks saanud - imestan kui lihtne ja odav. Valgustatuse järgmine aste saabus, kui esimene rull kohale toodi ja sidet läbi lasi (eelmise suve keskel).

Suhtumine, et "mis nüüd mina" asendus väga ruttu suhtumisega "ma tahan ka seda mängu proovida".

[isonts]

Paljud asjad muidugi kehtivad ka peale 2024. Näiteks SBK-s olevad asjad. Õhuvaatlus, õhuhäire korral puude alla varjumine, liikumine pimedal ajal/halva nähtavusega jne. Muide Kupi 1994 NAK materjalide hulgas oli isegi üks termopilt, UAZ-ist tehtud. Ju siis midagi termokaamerast teati.

-94 aastal Kupis NAK?

[Kuperjanov]

Jutt ei käigi ju sõja algusest e. aastast 2022. Sellist juttu rääkis akf napilt aasta aega tagasi:

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 95#p843295

FPV drooniga punkrisse lendamine ei ole tegelikul mingi lahendus.

FPV droonil või Lanceti taoliselt laskemoonal on loomulikult oma koht ja võimalused, kuid massiliselt kasutatakse seda põhjusel, et STV või MP moona on vähe.

[Kriku]

Jutt ei käigi ju sõja algusest e. aastast 2022. Sellist juttu rääkis akf napilt aasta aega tagasi:

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 95#p843295

FPV drooniga punkrisse lendamine ei ole tegelikul mingi lahendus.

FPV droonil või Lanceti taoliselt laskemoonal on loomulikult oma koht ja võimalused, kuid massiliselt kasutatakse seda põhjusel, et STV või MP moona on vähe.

Tänan täpsustamast. Sa ise kirjutasid ülal, et

Kui oled lugenud intervjueeritava sõnavõtte siin foorumis Ukraina sõja teemal alates 2022. aastast

Viimati nimetatud intervjuust saadik oli akf Herem veel KVJ napp poolteist kuud. Võimalik, et ta oleks pidanud varem droonide olulisust mõistma ja selles vaimus tegutsema; märkimisväärselt hiljem polnud tal selleks enam võimalusi.

[aj1972]

Mina näen pigem probleemi selles, et uutele asjadele ei julgeta eriti finantsi anda

Uus asi on metsise kaitse kui palju sinna raha pandud ei tea aga uudisväärne tegevus.

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/alg ... upaikades/