Droonid pea kohal

[Rabapistrik]

Khm, parkmetsas ja kui "klient" suvatseb seisma jääda.
Meil on mõni mets siiski veel pärismets õnneks, aga seda lõbu vist kauaks pole. Soodes ja rabades on puudega nõksa kehvem..

Siin see tulemanööver väheke võsasemal/võrgusemal alal ka https://www.reddit.com/r/DroneCombat/co ... der_a_net/.

[LupusII]

Räägime ikka metsast mitte parkidest. Meil on palju sellist võsa ku liikuda saab ainult käpuli ja siis on ka suud silmad võsa ja pori täis .Ei oska näha ,et troon kuidagi sinna saaks ,aga võib-olla on siin tegemist minu piiratud ettekujutusvõimega . Ise asi on see ,et millist organiseeritud tegevust me ise seal läbi viia suudame ?

[Rabapistrik]

Räägime ikka metsast mitte parkidest. Meil on palju sellist võsa ku liikuda saab ainult käpuli ja siis on ka suud silmad võsa ja pori täis .Ei oska näha ,et troon kuidagi sinna saaks ,aga võib-olla on siin tegemist minu piiratud ettekujutusvõimega . Ise asi on see ,et millist organiseeritud tegevust me ise seal läbi viia suudame ?

... ja kui palju sellist maastikku on tegelikel LäSudel? Ja isegi kui seda maastikku on ja me seal saaks võidelda, siis pärast kaht nädalat on positsioonide ümber niikuinii parimal juhul kuni kolmemeetrised paljad puutüved, kus saaks väga edukalt jällegi droonidega jällegi toimetada.

[Kapten Trumm]

Kui ma vaatan parimaid, siis tänapäeval pole positsiooniline tegevus tantsulõvi, kui sul pole just suuri reserve, mida seal tule all hoida.
Eelkõige Soome Maaväedoktriin 2015, mis paistab, et UKR sõja järelmina märkimisväärselt ei muutugi, sest sellise võimalusega (VA suur ülekaal luures ja kaudtules) oli seal juba ette arvestatud.

[marqs]

Leedus hakatakse lastele õpetama droonide ehitamist ja käitamist, mis on osa väikese Balti riigi püüdlustest suurendada võimekust Venemaa tulevaste ohtudega toimetulekuks.

Kaitse- ja haridusministeeriumide ühisalgatuses teatas valitsus teisipäeval, et loodab õpetada droonioskusi enam kui 22 000 inimesele, sealhulgas koolilastele, et "laiendada tsiviilvastupanu väljaõpet".

Valitsuse teatel kohandatakse programmi erinevatele vanuserühmadele, kusjuures kaheksa- kuni kümneaastased kolmanda ja neljanda klassi õpilased õpivad lihtsaid droone ehitama ja juhtima. Keskkooliõpilased kavandavad ja valmistavad droonide osi ning õpivad, kuidas ehitada ja lennutada keerukaid droone

https://www.theguardian.com/world/2025/ ... sia-threat

[Kapten Trumm]

Siis see tsiviilvastupanu peab sisaldama ka lõhkeasjandust, sh lahinguväljalt üles korjatu kohandamist.
Kuidas suurendada lämmastikväetise brisantsust jne

[mongol]

Kuda sa normaalse koguse lämmastikväetisest tehtud laengut drooni külge riputad? Meil pole BabaYagaasid, hea, kui isehakanutel (ja isesoetavatel) on kuni 2kg vedavaid droonegi..
Räägi ikka asjadest, mida guugeldada saad, mitte värsketest tehnoloogiatest, eks. Aa, oot, mitut initseerimisviisi sa droonidel ette kujutad ("tead" oli natuke liiga üleolev sõnastus)?

[lennumudelist]

Aiman, et vaevalt küll Leedus õpilastele paugu tegemist tutvustama hakatakse. Nad vist mõtlesid "tsiviilvastupanu" all pigem seda, et rohkem inimesi oskaks drooni kokku panna ja selle lennuvõimes veenduda (enne kui annavad kellelegi, kes moona külge paneb, ise selles rollis olemine oleks juba militaarne vastupanu ju).

Moona peab ikka riik muretsema ja oma käes hoidma, kuni vaja läheb. Just nagu lennunduses osavad firmad saavad teha Flamingo, aga laengute ise tootmise asemel ostavad ammu ja hästi valmis tehtud lennukipomme.

Partisan kindlasti saab mitut sorti pauku teha, aga mitte massiliselt, efektiivselt ja kõrge töökindlusega. Viimase jaoks on vaja labori ja kvaliteedikontrolliga organisatsiooni.

Arvan seetõttu, et Leedus plaanitav on pigem robootika stiilis kursus, ning arvan et see kujuneb ka õpilaste seas popiks.

Pakun, et õppekava jutustab, kuidas lendamine käib ja millised on lennumasinate sordid, kuidas asju kaugjuhitakse ja kuidas masin automaatselt midagi teha saab (võib-olla mingi ülekate robootika õpetusega), kuidas nendega võistlusi korraldada ning ise ehitama hakata. Sealt võib mõnigi projekteerija tulla, aga ilmselt mitte homseks. Kindlasti tuleb palju inimesi, kes oskavad pulti õiget pidi käes hoida (vajavad uue masinaga toime tulemiseks õige palju lühemat instruktaaži). Riigi asi on siiski tagada, et pahal päeval masinaid ja moona ikka jätkuks.

[smr]

Servast teemasse

https://www.delfi.ee/artikkel/120398912 ... -tukkideks

[vilhelm]

Ukraina suurtükimeeskonna (Bohdana) liikmed räägivad muu jutu sees, et droonide rohkuse tõttu on mõnevõrra vahetanud taktikat: kui näiteks aasta tagasi Nikopoli all panid rõhku manööverdamisele (sagedased positsioonivahetused), siis nüüd Harkovi all rohkem maskeerimisele (maskeeritud positsioonilt välja, paar lasku ja masin tagasi).

https://www.svoboda.org/a/eto-nashe-nas ... 12526.html

[mongol]

Näita meile ka kalkulatsiooni, kui odav see droonivärk on...

EDIT: Kustutatud.

[lennumudelist]

Et ülevaatlikum oleks, võin teha arvutuse veidi teistmoodi droonisüsteemi kohta. Kujutleme lennukitüüpi rindepommitajat, hübriid-drooni, mis lendab sõltuvalt oludest fiibri või raadio teel.

Mootorid: 60 €.
Kontroller: 50 €.
IMU: 15 €.
10 km aku: 100 €
Kaamera: 40 €.
Arvuti: 50 €.
Fiibertranssiiver: 10 €.
Raadiokaart: 50 €.
Antennid: kokku 20 €.
Juhtpindade servod: kokku 25 €.
Kere: natuke lisaks.

Lennukitüüpi droon kogumassiga 5 kg, kandevõimega 1 kg moona + fiiber hobikasutajale saadavate ostuhindadega: koonerdades 420 €, ümardame 500 € peale.

Maajaama ekraan: 80 €.
Fiibertranssiiver 10 €.
Raadiokaart 50 €.
Arvuti 50 €.
Mast: 50 €.
Suundantennid: kokku 80 €.
Simulaatori pult: 35 € (kasutatav ka päris lennuks).
Maajaama akud: 20 €.

Maajaam siis kokku 375 €. Parimat taga ajades võib 1000 euroni tegevust leida, edasi on priiskamine.

Kulumaterjalina fiiber, sõltub kas G652.D (2 €/km hulgiostjale) või G657.A2 (4 €/km hulgiostjale), seega 20 - 40 eurot per ülesanne.
Kulumaterjalina fiibri rullid, aga netis ma nendest ei räägi.

Nüüd lisame puusalt tulistamise meeodil hoolduse, garantii jms pikaajaliseks toimepidevuseks vajaliku. Tõstame drooni hinna 500 pealt 1000 peale, maajaama hinna tõstame 375 pealt 700 peale. Fiibri hinda ei tõsta, see ei idane ega mädane. Ja arvutame mingi sõjamõõtu madina hinna ilma moonata.

Võimevajadus: teha 10 000 lööki.
Pommitusdrooni eluiga: 5 lööki per droon, seega vaja 2000 drooni, rahaliselt 2 miljonit.
Maajaama eluiga: 100 lööki per jaam, seega 100 jaama, rahaliselt 70 000.
Fiibrit vaja: 100 000 km, kallima fiibriga 420 000 eurot.
Rullid: vaja 10 000 rulli, aga nendest ma netis ei räägi.

Kokku raha 10 000 löögise madina korraldamiseks: 2.5 miljonit + fiibri rullid ja kerimine + 10 000 pauku tegevat asja.

Mida selle raha eest alternatiivselt saaks? Näiteks ühe "Leopard 2" tanki.

[mongol]

Aitäh fiiberkaabeljuhitavate ja lennukitüüpide sissetoomise eest, ma ses osas täitsa null

Lisan ka seda, et igasugu "koolitused" ja "sertifikaadid" on välja jäetud. Rahuajal arusaadav, et nõutakse, aga olgem ausad - päris olukorras on NOTAMid, droonide registreerimine jms jama üleliigne. Ukris on hetkel seis "terve mõistuse" peal - pole otseselt reguleerimist, on vaikiv kokkulepe, et Kiievis ei lenda oma FPV-ga ja kõik normaalsed inimesed saavad sellest aru. Õppelennud käivad ka Kiievi külje all näiteks, aga samuti terve mõistuse loogika järgi. Meil, juba delfi kommentaatorite järgi otsustades, pole sellist võimalustki enam, "vabadus" on idiootidele vaba voli andnud vinguda ja mitte rahul olla.

[Kapten Trumm]

Tema ei suuda, aga mina suudan anda enam-vähem mingi pildi asjade maksumusest (NB! eraisikuna makstud hinnad):

Mida annab su üksikkorras soetatud väheste droonide jaehinna võrdlemine suure riikliku tellimusega (sajad tuhanded droonid)?

[lennumudelist]

No eks põhimõtted ole teada: hulgi saab odavamalt, kuid hoolduse, garantii ja kasutajatoe vajadus tõstab hinda.