Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[lennumudelist]

Seda, et SAAB suudab lendkeha paari kraadisesse ruuminurka ära lennutada, ma pigem usun. Rakett võib kiirenduse faasis veidi laperdada, güroskoobid on neil ilmselt head ja trajektoori viga parandatakse.

Kui aga vahemaa märgini on juba kahanenud näiteks 500 meetri kanti (aega järel paar sekundit), siis saavad nägijaks ka mõistliku hinnaga ja laiema vaatenurgaga sensorid. Kunsttükk on nende paari sekundi jooksul kursi korrektsiooniga hakkama saada, ilma üle korrigeerimata.

Aga jah, mistahes optika, millega maa peal märk leitakse ja trajektoor paika pannakse, peab olema päris hea. Ma ei tea, kui hea on Javelini CLU optika, aga sellest parem, sest droon on väike.

[klaasmees]

Aga miks selline piirang, et 2 pikslit või rohkem? Miks mitte 1 piksel, kuid see peab sensoril teatud kindlal moel asukohta vahetama. Kui piksli liikumine ei vasta drooni liikumisele, siis sihtmärk jätta ja valida see, mis vastab paremini. Lähemale jõudes saab juba täpsemalt vaadata. Algne sihtimisseade võib olla parem või saada info mujalt, et täpikarjast see õige alguses välja valida ja eeldada selle liikumissuund ja kiirus.
5 km lennukaugus ei pruugi olla sihtimiskaugus. see võib olla droonile järgi lendamise kaugus. Samal ajal kui rakett lendab, lendab ka droon. Kui vaatevälja piiratuse tõttu hoitakse sihtmärki kogu aeg vaateväljas, tuleb lennukaar suhteliselt kõver ka. Ehk 5 km võib tähistada lennukaare pikkust, mitte maksimaalset sirgjoonelist kaugust stardikohast.
Kasutan juhust ja küsin. Kiiruse tõustes kasvab õhutakistus kiiresti. Praegused droonid lendavad lennukitega võrreldes aeglaselt. Kui rakett suunitleda just droonide vastu, tabamiseks on aega rohkem kui lennukite puhul, siis kas raketi kiiruse alla viimine suurendab lennukaugust, lisaks vähem kütust, väiksem rakett, odavam rakett, või hoopis suurendab lennukaugust, kauem aeg õhus püsida ja tööd teha?

Nimbrixi andmetest:

with the goal for a range of up to 5 kilometers with an active seeker for target tracking.

Tundub, et nad ei ole veel päris kindlad, kas nende termokaamera 5 kilomeetri kauguselt tontigi näeb.

Mõistan neid. Ise püüdsin odava otsa termokaamera võimeid välja arvutada (katse veel tegemata), sain vastuseks et 1 km kauguselt suure drooni mootori nägemine on piiripealne. Arvutus tuli selline:

- sensoril on laiust 640 pikslit
- 0.2 m suurune märk 1000 m kaugusel
- programm vajab vähemalt 2 piksli laiust märki
- kehtima peab tingimus 0.2 m > 2 pikslit
- kui see kehtib, siis korrutades 320-ga saame vaatevälja (kehtib 64 m > 640 pikslit)
- 64 m vaateväli 1000 m kauguselt ringi segmendi meetodil (S * 360 / 2 * R * Pi) annab 64 * 360 / 2 * 1000 * 3.14 = 3.66 kraadi
- optika diagrammilt uurides, 3.66 kraadine vaateväli tähendab umbes 600 mm fookuskaugust, ehk jube pikka ja kitsast silmavärki, see on põhimõtteliselt peegelteleskoop

Kui ülesanne skaleerida 5 km peale, läheb raskemaks.

- 0.2 m suurune märk 5000 m kaugusel
- programm vajab jätkuvalt 2 pikslit
- sensori laius on nüüd 5 x laiem, ehk 3200 pikslit
- sorry sõbrad, see ei ole enam COTS sensor, sellise sensori ostmiseks peaks ma mõlemad autod müüma
- küll aga on nähtava valguse spektrialal selle lahutusvõimega COTS sensoreid

SAAB on muidugi suur firma, kus "insenere jalaga segada" - saab lubada omale paremat optikat, tundlikumaid piksleid ja pikslite jahutamist, aga 5 km kauguselt nõrga soojusjälje nägemine COTS osadega on piiripealne.

Nad peavad panema maapealsele komponendile üsna kalli silmavärgi või kitsa optika. (Kitsas optika vähendab avastuse võimet.) Õhus lendav komponent peab algul lendama pimedana. Siis saab raketil olla mõistliku odavusega sensor. Nägijaks saab sihtmärgi piirkonda jõudes.

[lootsik]

Seda, et SAAB suudab lendkeha paari kraadisesse ruuminurka ära lennutada, ma pigem usun. Rakett võib kiirenduse faasis veidi laperdada, güroskoobid on neil ilmselt head ja trajektoori viga parandatakse.

Kui aga vahemaa märgini on juba kahanenud näiteks 500 meetri kanti (aega järel paar sekundit), siis saavad nägijaks ka mõistliku hinnaga ja laiema vaatenurgaga sensorid. Kunsttükk on nende paari sekundi jooksul kursi korrektsiooniga hakkama saada, ilma üle korrigeerimata.

Aga jah, mistahes optika, millega maa peal märk leitakse ja trajektoor paika pannakse, peab olema päris hea. Ma ei tea, kui hea on Javelini CLU optika, aga sellest parem, sest droon on väike.

No kaamera võib ka mehaanilise güro peal olla aga ma kompaktsuse/massi/stardiaja koha pealt kahtlen selles.

[lennumudelist]

Aga miks selline piirang, et 2 pikslit või rohkem? Miks mitte 1 piksel, kuid see peab sensoril teatud kindlal moel asukohta vahetama. Kui piksli liikumine ei vasta drooni liikumisele, siis sihtmärk jätta ja valida see, mis vastab paremini. Lähemale jõudes saab juba täpsemalt vaadata. Algne sihtimisseade võib olla parem või saada info mujalt, et täpikarjast see õige alguses välja valida ja eeldada selle liikumissuund ja kiirus.
5 km lennukaugus ei pruugi olla sihtimiskaugus. see võib olla droonile järgi lendamise kaugus. Samal ajal kui rakett lendab, lendab ka droon. Kui vaatevälja piiratuse tõttu hoitakse sihtmärki kogu aeg vaateväljas, tuleb lennukaar suhteliselt kõver ka. Ehk 5 km võib tähistada lennukaare pikkust, mitte maksimaalset sirgjoonelist kaugust stardikohast.
Kasutan juhust ja küsin. Kiiruse tõustes kasvab õhutakistus kiiresti. Praegused droonid lendavad lennukitega võrreldes aeglaselt. Kui rakett suunitleda just droonide vastu, tabamiseks on aega rohkem kui lennukite puhul, siis kas raketi kiiruse alla viimine suurendab lennukaugust, lisaks vähem kütust, väiksem rakett, odavam rakett, või hoopis suurendab lennukaugust, kauem aeg õhus püsida ja tööd teha?

Kaks pikslit oli üsna suvaliselt näiteks valitud, vabalt võib kujutleda, et lennatakse ka ühe piksli suuruse märgi poole või väiksema kui piksli (piksli temperatuur on "mootori ja kosmose keskmine") märgi poole, kui on kuum mootor.

Kui see eelnev arvutus muust kohast katki polnud ja võtta märgi nõutavaks suuruseks 1 piksel, siis 0.2 meetrise märgi peale lendamine 5 km kauguselt tundub minu jaoks 600 mm fookuskaugusega nõudvat 1600 pikslist maatriksit. Sihuke maatriks on ikkagi väga kallis, aga peaaegu COTS juba. Kui droon on tulikuum (elektrilised pigem ei ole) siis võiks veel fookuskaugust lühendada või pikslite arvu vähendada.

Kuid ma kahtlen oma arvutuses, kahtlen et seal on viga sees. Kuidagi ei usu, et rakettides on nii paljude pikslitega pead, sest vanasti suudeti ju üheainsa piksliga lennata. Aimdus on, et olulist rolli mängib pea kallutamine ja arvutamine - et lennata saab vähem kui ühe pikslise märgi peale, kuna kõik need muldvanad pöörlevate ketastega lahendused ju seda suutsid (suurte ja eredate märkidega muidugi).

Juhtimispea on tänapäeval enamasti väledate servode otsas kiikuv Cassegraini teleskoop, vanasti oli güro peal vurritav Cassegraini teleskoop. Sihuke kahe peegliga teleskoop võimaldab lühikese pikkusega suurt fookuskaugust. Tagumine peegel on nõgus parabool auguga keskel, esimene peegel on kumer hüperbool. Cassegraini teleskoop on sama fookuskaugusega Newtoni omast umbes poole lühem. Andurid on siis tagapeegli keskel augus, üskõik kas vanamoodne üksik piksel katkestaja ketastega või moodne pikslitest maatriks.

Kuna juhtimispea on tõenäoliselt servode otsas, siis selle kitsanurgalise silmaga saab kõõritada lennusuunast mööda, et optimaalne tagaajamise kurss valida. Aga kui kitsanurgaline silm saab olla? Ma ei tea. YouTube'i videosid vaadates (kasutaja "msylvain59" on võtnud lahti mitme vanamoodsa ÕT-raketi pead) tundub nende teleskoopide fookuskaugus olevat sihuke 300+ mm, aga kindlasti mitte 600 mm.

Aeglasem lend säästab energiat, mis õhutakistusele kaotatakse. Kuid kas rakettmootor siis optimaalsemalt töötab, see ei ole nii otsekohese vastusega lugu. Rakettmootori eriimpulss (massiga jagatud impulss, mis näitab mootori kasutegurit) on suurim, kui reaktiivjoa kiirus on suurim, aga kiire reaktiivjuga kaldub kaasa tooma kiire raketi. Need kaks tegurit mängivad teineteisele vastu. Kosmoses on kiirema joaga rakett alati ökonoomsem. Õhus... sõltub arvutustest.

P.S. ning parandused:

Sain valgustatud: mul oli probleemi füüsikast vale arusaam. See allikas siin ütleb, et IRIS-T suudab ära elada 128 x 128 x 80 fps juhtimispeaga.

And the name says it all: at the front end of the rocket is a swivel-mounted seeker head with an infrared imaging sensor. This uses a mirror system to generate a high-resolution infrared image with 128 × 128 pixels 80 times per second.19

Tõenäoliselt on SAAB-il tükk maad vähemate pikslitega (ja ilmselt tavapärasest tükk maad tundlikumatega) pea, ja lendamine käib alguses "harju keskmisest soojema piksli poole", ning kui lennuvahend ei ole täiesti külm, siis see töötab. Oletan, et taeva temperatuur on lihtsalt nii madal, et keskmisest soojem piksel tuleb välja isegi siis, kui vaid väike osa tema pinnast natukene "mootori valgust" näeb.

[lootsik]

Mind on pikka aega piinanud idee peilingaatoriga õhutõrje droonidest.
Võiks aidata luuredoroonide vastu.
(FPV on vast liiga kiire ja liiga odav niimoodi hävitamiseks.)

Kui spektrianalüsaator näitab kahtlase signaali olemasolu aga silm ei seleta,
siis kasutaks KrakenSDR'i või KerberosSDR'i hävitusdroonil suuna määramiseks.
Pole siiani sellistest DIY peilingaatordroonidest midagi silma jäänud.
No päris radarivastased raketid on muidugi olemas aga see on teine maailm.

[lennumudelist]

Natuke märkmeid ühe termokaamera katsetamisest. Hiina päritolu digitaalsel termokaameral oli igav FPV droonile mõeldud objektiiv - mitte teleobjektiiv, vaid paarikümne kraadise vaateväljaga (see muidugi nõnda ei jää).

- 50-megavatiste mootoritega tegelased särasid nagu laternad taevas (kogu kerega, mitte ainult mootoriga)
- nende seast kõige kõrgem lennuk, mida 256 piksliga näha suutsin, oli kuulmiskõrguse piiri peal (kahjuks ei leidnud FlightRadarist üles, aga ilmselt mitu kilomeetrit - silmaga täielik tühjus, termokaameral aeglaselt kulgev piksel)
- isegi jahutamata ja COTS sensoriga mängides võib julgelt järeldada, et soojusnägemine klassikalises õhutõrjes näeb vähem kui piksli suuruseid asju
- oli õhtu ja vastikut infomüra põhjustasid veel päevakuumad putukad, õnneks saab selliseid pikema läätse puhul fookusest välja keerata ja softis nurkkiiruse järgi filtreerida veidi
- üksik propeller-väikelennuk (pakun mootori võimsuseks 150 kilovatti) käis kuuldaval, aga jäi vaatlemata tänu madalale soojusjäljele, tema tulesid silmaga nägin - järjelikult võiks pääseda ka Šaheed... ai ai, järgmine katse parema objektiiviga

[kaur3]

Rootsi soetab ka Switchbladesid.
https://www-hartpunkt-de.translate.goog ... x_tr_hl=en

Väidetavalt pannakse Ukrainas Switchblade 600 tootmine püsti.
https://mil.in.ua/uk/news/aerovironment ... -ukrayini/
IMG_2544.jpeg

[Erureamees]

Vahepeal nagu polnud sellest Switchblade 600- st kippu ega kõppu kuulda.

[Chupacabra]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... ks-peakski

Väga nukker on seda lugeda. Eriti üleolevat suhtumist drooninduse osas. Viitab ka ühele huvitavale asjaolule, mida olen märganud paljudel kõrgemate tegevväelaste hulgas - täielik võimetus vaadata tulevikku. "Kuna asjad on kogu aeg nii olnud, siis järelikult on nad sedapsi ka igavesti tulevikus."

Droonindus areneb täna nii kiiresti, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik mitte näha nende tulevikupotentsiaali. See, et droonid täna ei tapa 1:1 ei tähenda, et nad oleks ebaefektiivsed. Kui venelased lasevad 5000 drooni päevas ja meie laseme null, siis mis on tulemus?

[mart2]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1204 ... ks-peakski

Väga nukker on seda lugeda. Eriti üleolevat suhtumist drooninduse osas. ...

Droonindus areneb täna nii kiiresti, et ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik mitte näha nende tulevikupotentsiaali. See, et droonid täna ei tapa 1:1 ei tähenda, et nad oleks ebaefektiivsed. Kui venelased lasevad 5000 drooni päevas ja meie laseme null, siis mis on tulemus?

Minu teada ei ole ta kunagi drooninduse osas üleolev olnud, lihtsalt spekter on oluliselt laiem kui ainult droonid, mis on hetkel moeröögatus.
Sinu küsimusele võiks vastata ka küsimusega - Mis on tulemus, kui üle idapiiri tuleb 500 tanki ja 10.000 meest ning me ei kõrvalda ühtegi neist?

Ukrainlased kiidavad droone, kuid ikkagi panustavad suurelt suurtükkidele...

[Kriku]

Droonide efektiivsusest on maalitud üsna ülemäärane pilt. Droonid on praegu selles sõjas peamine relv ja need tapavad 10 kilomeetri sügavusel rindejoonest… Juunis kasutasid venelased keskmiselt 2500 väikest drooni päevas, juulis ligi 5000. Kui droonid oleksid nii efektiivsed, miks me siis ei näe 2500 või vähemalt 2000 hukkunud ukrainlast?

See droonide jutt on ühest küljest õige, teisest küljest kahjulik, sest arvatakse, et sõjaväelased on kõik lollid ja ei tea, kuidas sõda „tegelikult“ käib.

See viimane lause on vist sulle .

Aga tõsiselt rääkides, ma ei saa hästi aru, millele MH viitab, kui ütleb, et just droonide efektiivsusest on ülemäärane pilt maalitud. Pole kohanud .

[Chupacabra]

Ma pole kuskil öelnud, et muid asju ei peaks arendama. Väga kiidan moona initsiatiivi (kuigi tundub, et RKIK pole ülesannete kõrgusel).
Aga minu jaoks on droonid ennast Ukrainas tõestanud. Täna on droonid üks osa kompotist ja nende osakaal kasvab pidevalt. Droonid ei pruugi olla tükis mõõdetuna efektiivsed (1 shot 1 kill), aga on väga kuluefektiivsed. Isegi 10-20-30 FPVd ühe tanki peale kulutada on odavam kui üks Javelini lask.

[Walter2]

Endine õhuväe ülem drooninduse tulevikust
https://vikerraadio.err.ee/1609795427/j ... oimekusest

[Madis Reivik]

Ma pole kuskil öelnud, et muid asju ei peaks arendama. Väga kiidan moona initsiatiivi (kuigi tundub, et RKIK pole ülesannete kõrgusel).
Aga minu jaoks on droonid ennast Ukrainas tõestanud. Täna on droonid üks osa kompotist ja nende osakaal kasvab pidevalt. Droonid ei pruugi olla tükis mõõdetuna efektiivsed (1 shot 1 kill), aga on väga kuluefektiivsed. Isegi 10-20-30 FPVd ühe tanki peale kulutada on odavam kui üks Javelini lask.

Siiski, kas FPVde lõhkepea on ligilähedaseltki võrreldav Javeliniga ? Ning 30 rünnakut korraldada ühe tanki pihta on jalaväel oluliselt keerulisem korraldada kui 1-2 javelini.
Arvestame peab kõiki kulusid, enamus "mäekõrgusi erinevusi" kipub siis tasanduma.

[Erureamees]

Ja mitte ainult rahalisi kulusid vaid ka kõige kallimat kulumaterjali.