Autotehnikateema

[AMvA]

Jumal tänatud, et vahest saab ka mõistuse hääl võidu lolluse üle

[Kapten Trumm]

Otsusest oli vast puudu see, et ilmse võimuliialdusega hiilanud PPA ametnik peab istuma 10 päeva arestimajas näiteks

[Walter2]

Masendav on see, et inimliku lõpu jaoks peavad sellised lood jõudma kohtusse..

[OLAVI]

Saad sa mõne lingi või pildi lisada ? Rihmast, mitte basskidra kaelast

Saaks ka targemaks, pole tõesti varem sellist asja kuulnud...

Ega silmaga vaadates ega nihikuga mõõtes mingit erinevust ei registreeri.
See teema oli täiendkoolitusel eraldi välja toodud, et kui hammasrihmal on näidatud rihma liikumise suunamärgid ja rihmarataste paigaldusmärgid, siis see on selle pärast, et rihma hambumise geomeetria on korduvalt tekkivate pingete kohtades erinev.
Kui selliseid määravaid märke rihmal ei ole, siis selle hammaste arvu jagatis tõenäoliselt ei ole täisarv ja märkideta rihma võib suvalises asendis peale panna.

[Madis Reivik]

Kuidas siis samm saab muutuda kui nihikuga erinevust ei ole näha ?!??!

[Tegelane5]

Ma ei tea kui õige seegi teooria on, aga väidetavalt ntks jalgratta ketirataste hammaste arv on paaritu, kuna muidu saaksid keti lüli ja hammasratastel samad hambad kokku. Probleem olla olnud hammaste ebaühtlane kulumine. Kui keti lüli(d) nö külakorda käivad siis saavad kõik kokku ja kulumine on ühtlasem.
Kui see teooria nüüd tagurpidi panna, siis kui hammasrattad saavad olla täpselt miski kordaja jagu suuremad, rihm ise ka õige pikkusega siis peaks olema võimalik et koguaeg saavadki samad rihma ja ratta hambad kokku. Mistõttu võiks/saaks nad eri suurusega olla.
Aga miks see mõistlik peaks olema, ei oska öelda.

[AMvA]

Ma ei tea kui õige seegi teooria on, aga väidetavalt ntks jalgratta ketirataste hammaste arv on paaritu, kuna muidu saaksid keti lüli ja hammasratastel samad hambad kokku. Probleem olla olnud hammaste ebaühtlane kulumine. Kui keti lüli(d) nö külakorda käivad siis saavad kõik kokku ja kulumine on ühtlasem.
Kui see teooria nüüd tagurpidi panna, siis kui hammasrattad saavad olla täpselt miski kordaja jagu suuremad, rihm ise ka õige pikkusega siis peaks olema võimalik et koguaeg saavadki samad rihma ja ratta hambad kokku. Mistõttu võiks/saaks nad eri suurusega olla.
Aga miks see mõistlik peaks olema, ei oska öelda.

Lust sa selle ratta asja võtsid?
Mul ees 48-36-26 ja taga 11-12-14-16-18-20-22-25-28-32

[AMvA]

Saad sa mõne lingi või pildi lisada ? Rihmast, mitte basskidra kaelast

Saaks ka targemaks, pole tõesti varem sellist asja kuulnud...

Ega silmaga vaadates ega nihikuga mõõtes mingit erinevust ei registreeri.
See teema oli täiendkoolitusel eraldi välja toodud, et kui hammasrihmal on näidatud rihma liikumise suunamärgid ja rihmarataste paigaldusmärgid, siis see on selle pärast, et rihma hambumise geomeetria on korduvalt tekkivate pingete kohtades erinev.
Kui selliseid määravaid märke rihmal ei ole, siis selle hammaste arvu jagatis tõenäoliselt ei ole täisarv ja märkideta rihma võib suvalises asendis peale panna.

Ühesõnaga sa oled sattunud mingile täiendkoolitusel. Ja kuna sa siin väga rõhutasid varem kutsetunnistuse tähtsust, viis selle täiendkoolituse läbi mingi kutsekool. Ja arvestades nende taset sa jäidki kõike kuuldut uskuma. MOTT

[kaupo51]

Mul on täpsustav küsimus Olavile.
Võtan ühe tsitaadi tema postitusest
Kuna hammasrihm on klapijaotuse hammasülekande üks (perioodiliselt muutuva koormusega, elastne/veniv) osa
Minu silmis on hammasülekanne kahe hammasratta vaheline ülekanne, kus kaks hammasratast hambuvad omavahel. Mis seos on sellel hammasrihma ning auto vänt ja nukkvõlliga, mille vahel reeglina hammasrihm peaks asuma?

[kaupo51]

Lisan siia teemasse ka hammasrihma pildi, mida kasutatakse auto mootori juures selleks, et ühendada omavahel vänt ja nukkvõll. Kõik hambad on täpselt ühesugused. See on minu arusaam hammasrihmast.

[OLAVI]

... Mis seos on sellel hammasrihma ning auto vänt ja nukkvõlliga, mille vahel reeglina hammasrihm peaks asuma?

Väntvõlli ja nukvõlli pöördenurk peavad olema omavahel täpselt seotud ja seega on ka nende vaheline ülekande element vägagi asjaga seotud.
4 taktilisel ja 4 silindrilisel (mittemuutuva klapiajamiga) mootoril avanevad klapid ja sulguvad klapid alati teatud samas kolbide kõrguse asendis, mis on otseselt seotud väntvõlli nurga asendiga.
Klappide avanemisel, kui pressitakse kokku klapivedrud on nukvõlli pööramiseks vajalik jõud suurem, kui siis kui klapp on lahti või kinni või sulgub.
Seega hammasrihma vedava poole pingsus muutub ajas perioodiliselt igal väntvõlli pöördel ja mõjuv jõud sõltub väntvõlli asendi nurgast.
Kuna iga füüsilisele kehale mõjuv jõud muudab selle keha kuju, siis muutub liikumisel mõjuva, muutuva jõu tõttu ka rihma hambumise kuju alati samas väntvõlli asendis igal väntvõlli pöördel (kui hammasrihma hammaste arvu jagatis väntvõlli ratta hammaste arvuga on täisarv).
Kuigi see kujumuutus on väike, siis pideval kordusel sadu tuhandeid kordi, omab see kindlasti mõju.

[kaupo51]

to Olavi
Maakeeli seletatuna tahad sa öelda mulle, et kui hammasrihm puutub vastu rihmaratast, siis tema kummist hambad natukene muudavad kuju.
Eks ta loogiline ole, et kummist asi võib ikka oma kuju muuta, kui teda mingi jõuga mõjutada. Tõmban kummikut jalga, kumm ikka natukene venib.
Aga kas me nüüd peaksime seetõttu seda hammasrihma kohe nimetama muutuva sammuga hammasrihmaks? Mina ei nimetaks ja ütleks lihtsalt hammasrihm. Samuti ei ole kogu sellel asjal mingit pistmist mõistega "hammasülekanne", aga seda sa vist ei taha tunnistada? Minu sellekohasele küsimusele igatahes sa ei vastanud.

[sass2401]

Olavi, netiviide!

[Madis Reivik]

Selge see et hammasrihm klapiajamis ei saa päris ühtlast koormust, kuid ilma koormuseta hammasrihm on ikka ühtlase sammuga ja seal ei ole võimalik midagi "kompenseerida".

Olavi, sa oled millestki valesti aru saanud - ikka juhtub. Seega tuleks termin "muutuvsammuga hammasrihm" kuulutada keelevääratuseks ja eluga edasi minna.

[Lemet]

Avtovaz lasi välja uue NIVA...

https://www.facebook.com/share/r/1CfUBZ4xNV/