Riigikogule lõpuks mais 2025 esitatud versiooni eelnõust on kõvasti kärbitud ja muudetud.
Põhimõtteliselt on enamus minu poolt eelmises postituses viidatud "jamadest" välja jäetud.
Kena.
Riigikogule esitatud viimane versioon eelnõust:
EELNÕU
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
§ 131. Viivitamatu ohuteate edastamine
(1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).
(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja isikuga.
(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).
(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka peaminister.
(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu. EE ALARM i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja viivitamata.
(7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 1051 sätestatut.
(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ka peaminister.
(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.
(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.
(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra;
2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra;
3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra.“;
2) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
§ 161. Varjumine
(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.
(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või tervise kaitseks.
(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha
ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 162–164 järgmises sõnastuses:
§ 162. Varjend
(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
(2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.
(3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
(4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:
1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;
2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
(5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend.
(6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
(7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;
2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
§ 163. Varjumiskoht
(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
(3) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 162 lõike 7 kohaselt.
(4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted.
§ 164. Varjumisplaani koostamine
(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta.
(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist.
(3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
§ 171. Elanikkonnakaitse koolitus
(1) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.
(2) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse.
(3) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
5) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„73) korraldama regulaarselt töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral ja käesoleva seaduse § 171 tähenduses elanikkonnakaitsest;“;
6) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 162 lõigete 3 ja 4, § 164 lõike 1 nõuete ning § 162 lõike 8, § 163 lõike 4 ja § 164 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb Päästeamet.“;
7) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 131 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.“;
paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 22, 23 ja 24 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva seaduse § 162 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit.
(23) Käesoleva seaduse § 162 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit.
(24) Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit, ja käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud hoone omanik:
1) koostab § 164 lõikes 1 sätestatud varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks;
2) varjumiskoha kohandamise võimaluse korral kohandab hoone või selle osa varjumiskohaks hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.“.
§ 2. Asjaõigusseaduse § 1581 täiendamine
Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „ehitis“ tekstiosaga „ning Päästeameti sireeniseade hädaolukorra seaduse § 131 lõike 9 tähenduses“.
§ 3. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 täiendamine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) hädaolukorra seaduse § 131 lõike 9 tähenduses sireeniseadme müra.“.
§ 4. Ehitusseadustiku täiendamine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised täiendused:
1) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) varjendi rajamist;“;
2) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõudeid“ tekstiosaga „,välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“;
4) paragrahvi 130 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile esitatavate nõuete“.
§ 5. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“;
2) paragrahvi 1051 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel hädaolukorra seaduse § 131 lõike 2 tähenduses riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-i terviktestimiseks.“.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 5, 6 ja 8 ning § 4 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn,2025
Algatab Vabariigi Valitsus 2. juunil 2025. a nr 2-6/25-00930
