Õhutõrje

[Kilo Tango]

Lisaks siia juurde veel paar nüanssi, mis jäävad paraku enamasti arutelust välja:
1. Maa suunas sooritatud manööver on alati väiksema raadiusega, kuna Maa külgetõmme rakendub miinusmärgiga erinevalt manöövrist Maast eemale. Suuremate ülekoormuste korral on Maa raskusjõu osakaal protsentuaalselt väiksem.
2. Kiirus on ülekoormuse valemis ruudus. See tähendab et näiteks lennukist 2x kiiremini lendav rakett peab sama raadiusega viraaži sooritamiseks taluma 4x suuremat ülekoomust kui lennuk (nt 10G vs. 40G). See toob kaasa tohutu energikao.

Need 2 fakti koos lausa nõuavad Maa suunas manöövreid.

[Peeter]

Sellest ringkaabeldusest: ülevalt tuli alla sihuke kahe korraliku käsivarre jämedune vorst, nii eraldi grupikaupa, kui ka tervikuna ülevarjestatud ja köidetud ja juhtsiinidele toetatud. Ringseire, mis töötas pidevalt 360 kraadi pööreldes ja kolmes erineva nurgaga fikseeringus (kolm erinevat kõrguskiirt) ei olnud selle kaudu. Ülevalt tuli alla volnovod mille kaudu flantsi kaudu anti signaal edasi alla, alumise poole volnovdi. Sealt edasi muu elektroonika plokkides selle ringlaagerdusel pöörleva APU küljes ja siis alles omakorda see madalam signaal juba ringkaabeldusega alla keresse.

Aga nüüd väike viktoriiniküsimus: Millega tegu?
Taustaks: Suvel tuli vend ja tõi mulle ühe "kingituse", nimelt ta oli oma asju revideerinud ja siis leidnud sellise pakendi. Loomulikult tema teadis kust ja mis, aga tuli minu käest küsima, et kas mina kah tean. Loomulikult, hetkepealt tuli meelde kes-kust-mis.
Pilt siin, õhtul kirjutan ka selgituse, pakkumistevoor on avatud

[lootsik]

Dioodid tinapakendis.
Minul konkreetselt tunneldioodid D601A. 80-ndadte Avtovost toodud.

[isakene]

Dioodid tinapakendis.

Vau.
OT Puhtast uudishimust: ma tean küll, et kogu see GHz laineala raud kardab ilgelt staatilist, aga staatilise eest peaks ju näiteks alufoolium ka kaitsma? Milleks tina? Või siis vist õigemini plii... Venekeelne otsing ka päris ühest vastust ei andnud.

[Peeter]

No vat. Tahtsin õhinaga vahepalaks ühte viktoriini korraldada, aga kasutades klassikalist tsitaati: "tahtsime head, aga välja kukkus nagu tavaliselt". Kiirustades ja tuhinas läks lihtsalt küsimuse tõstatamine valesti. No ega ma ju ei soovinudki teada, millega tegu on, see oleks ju liiga lihtne, nagu ka selgus ju kohe. Asi minu nägemuses oleks kõlanud millegi taolisena, et miks need jupid võiksid olla millegi erilisega seotud vmt. Et tegemist on tinapakendis kõrgsagedusdioodidega, pole just eriline "äratundmine". Aga selle pakendi teekond tänasesse päeva on hoopis teistsugune. Nimelt on see pakend pärit oli see nüüd kas Buk-i või Osa ringseireradari ZIP-i kastist. Selle, mis 14-15 giga peal töötab. No meil neid ZIP-e ikka oli. Ladu oli täis, no erinevaid masinaid oli meil õppekeskuses ju kah küllalt. Lisaks veel metroloogiakabineti laod (mille sissepääsu uks, nagu juba olen selgitanud, asus minu töökabinetis töölaua kõrval. 87-89 kui armees viibisin toimusid siin juba arengud, mida ära minnes veel polnud- nimelt hakkas "idanema satinduse seeme". 12 giga ja paraboolid. Remrota üleliigse- ja vanakraamilaost (õigemini pööningult) leidsin peremehetu varana (vähemalt ma lootsin nii) vedeleva ringseire paraboolantenni koos ülemise otsa volnovodidega. Kui puhkusel käisin, siis oli juba siin teemaks, et satikomplekti eest võiks auto isegi saada, ja siis oli ka üks jutt, et too või sõjaväest, aga kui süsteem töötab ja Music Box-i ja SKY-d ja filmikanaleid kätte sellega saab, siis maksame. Tagasiminnes viimaseks poolaastaks oli igatahes juba plaan, et see kauss ja kõrgsagedusotsa detailid tuleb ära tuua. No vat ja nii see läks. Tuli vaeva näha, skeemid leida, jupid või blokid, millele ehk ligipääseks jne. Kauss pööningult ära toimetada. Mõtteid ja probleeme ikka oli. No kõige lihtsam oli laos pilguga üle käia. Antenna SOTS-i asjad üle vaadata. Seejärel skeemid leida. Antenni vaadates sai ikka kõhklus ja kartus võitu. No ei julgenud minna vodilade juurde, et aidake välja vedada väeosast ja .... aga kuidas sa selle koju Ukrainast saadad? Paraboolantenni isegi segment paras jurakas ja ilmselgete militaarpäritolu tunnustega. Ja kui kodus selle katusele üles ajad? Kinni pannakse.... No loobusin. Aga jubinaid erinevaid tõin ära. Pakki ja kodupoole teele. Igatsugu kihvti manti sai saadetud. Koos karja kihvtide julladega, näiteks oli vist elavhõbe kaldenurgaanduritega jne. No et ikka korralik automaatne isenivelleeruv paraboolialus (ZRK antenna SOTS jala stiilis asi) ehitada. Kõrgsagedusdioodid ja muid asju. Skeemidega läks kah keeruliseks, sest kopida oleks ainult käsitsi saanud ja originaalidega vahelejäämisel oleks nagu kausigagi sama skeemi tõenäoliselt minuga tehtud. No vat, aga ZIP-id käisin läbi. Kui mälu ei peta, siis on see uuema Osa-AKM-i SOTS-i ZIP-ist esimese astme mooduli kõrgsagedusdioodid. Olid kohe konkreetselt pakitud. No korralik postipakk erinevaid just kõrgsageduse asju sai viimane poolaasta kokku korjatud ja siis usaldusväärse autojuhi abil välja toimetatud ja postiga koju saadetud. Teised saatsid demblialbumeid ja muud manti, mina aga erinevaid kõrgsageduselektroonika detaile ja tarvikuid.
Kui koju jõudsin, siis oli siin juba jällegi uued tuuled ja toimetused ja need asjad jäidki seisma, pärast isegi ei mäletanud enam et kuhu ja mida. Ja siis oli juba omal Pace-tuuner koos "pöörava" mootoriga ja polnud teematki enam ise ehitada. Ei oskanud arvatagi, et midagi võib veel sellest ajast alles olla. Ja vat nüüd vend tuli külla, võttis asjad välja ja pani laua peale ja küsis, et kas ma tean/mäletan, mis need on. No muidugi teadsin hetke pealt. Kui nende jubinate pärast käisin plommi all olevat ladu mööda ZIP-e inspekteerimas (plomm oli kah olemas). Samamoodi tahtsin ära tuua tv-testtabelit. On selline test-funktsioon vidikonil, sellel masina küljes oleval no ca 80 cm optikaga videokaameral. Lootsin saada kätte signaalimooduli koos skeemidega, et küll ma ta kodus käima panen lisaks Elektronika-GIS-02-le ja Laspile. Pilt selline, nagu oli telekast tuleval ETV ja Kesktelevisiooni testtabelil. Laos oli vidikon olemas ja oli ka monitor blokina olemas, aga skeeme tudeerides selgus, et mingit elektroonilist testtabelit ei olnudki... Selle asemel oli üks peegel, mis nuppu vajutades keeras ennast objektiivi ette niimoodi, et otsevaate asemel hakkas monitorist paistma hoopis vidikoni korpuse siseküljele maalitud TV-testpilt. Nii, et TV-testsignaaligeneraatorit ma kätte ei saanudki.
Muide, elektroonikadetailivärk köitis ainult mõne prapori tähelepanu, no ja mõne leitnandi kah, aga näiteks metroloogiateenistuse majoril olid juba suur uute varuosade ladu, aga teda elektroonika kui selline ei huvitanud. See-eest mõõtsid mitte-enam-ajateenijad igat seadet just sellest aspektist, palju seal häid sobivaid torusid sees on, et samakamasinat teha. Torud (ka volnovodid), olid kõik arvel.

[Kriku]

Paku Eesti Rahva Muuseumi koos looga.

[Kapten Trumm]

Lisaks siia juurde veel paar nüanssi, mis jäävad paraku enamasti arutelust välja:
1. Maa suunas sooritatud manööver on alati väiksema raadiusega, kuna Maa külgetõmme rakendub miinusmärgiga erinevalt manöövrist Maast eemale. Suuremate ülekoormuste korral on Maa raskusjõu osakaal protsentuaalselt väiksem.
2. Kiirus on ülekoormuse valemis ruudus. See tähendab et näiteks lennukist 2x kiiremini lendav rakett peab sama raadiusega viraaži sooritamiseks taluma 4x suuremat ülekoomust kui lennuk (nt 10G vs. 40G). See toob kaasa tohutu energikao.

Need 2 fakti koos lausa nõuavad Maa suunas manöövreid.

Ameeriklaste standardne lennuväetaktika on lend sihtmärgini keskmistel kõrgustel, kuna nende SEAD võimsus on selline, et nad suudavad vähemalt maha suruda mistahes ÕT ja nende jaoks on oht üksikud, teadmata asukohaga SHORAD ja VSHORAD seadmed. Seal on piisav kõrgusvaru, et mistahes manöövrit teha. Ja ÕT-t nad ründavad peamiselt öösiti, just arvestades et vene ÕT masinatel on optiline backup. Eriti just F-35d.

Ukrainlastel seda luksust pole ja nad lendavad rindepiirkonnas põhimõtteliselt lennuki kõhuga ohakaid riivades. Sellisel juhul tuleb võibolla rääkida isegi tõusvast manöövrist, sest kui sul tiivaots maapinda riivab, on maha lendamise risk väga suur.

[Walter2]

Et tegemist on tinapakendis kõrgsagedusdioodidega, pole just eriline "äratundmine".

Kui esimest korda pääsesin sisse Laagri maa-alusesse juhtimiskeskusesse oli sealt esimene ''laine'' juba üle käinud ja väärtuslikum kraam kadunud. Küll vedeles siin-seal erinevat rohelist mil.elektroonikat ning erinevate transide-kondedega koos sai koju taritud ka samasugust tinapakendis kraami. Esimese hooga pelgasin et tegu võib olla millegi radioaktiivsega aga hiljem seletasid targemad ära millega tegu. Siiani vedelevad kuskil pööningul kastis.
Hea nostalgialaks..

[Peeter]

https://forte.delfi.ee/artikkel/1204094 ... -on-alasti

Keskmaa-õhutõrjesüsteemid IRIS-T SLM võetakse kasutusele Eesti kaitseväe ühes uusimas väeosas, 2023. aastal loodud õhukaitsedivisjonis, mis paikneb Ämaris. Tegemist on mobiilsete raketisüsteemidega, mille eesmärk on kaitsta Eesti territooriumil asuvaid strateegilisi objekte, sõbralikke üksusi ja elanikkonda vastase õhurünnakute eest. Eesti saab kaks IRIS-T süsteemi, mida on võimalik kiiresti ümber paigutada olenevalt olukorrast. Kuid isegi nende uute süsteemide lisandumisel jääb Eesti sõltuvaks liitlaste õhukattest – IRIS-T on väärtuslik täiendus, aga ka selle tipprelva võime on piiratud.

IRIS-T SLM on keskmaa-õhutõrjesüsteem, mille efektiivne laskekaugus on kuni 40 km ja lennukõrgus umbes 20 km. See tähendab, et iga süsteem saab katta umbes ringikujulise ala raadiusega 30–40 km, kuid see sõltub ka maastikust ja paigutusest. Kahe süsteemiga saab Eestis maksimaalselt katta kaks keskset piirkonda, näiteks Tallinna ja mõne olulise sõjaväebaasi või infrastruktuurisõlme, kuid kindlasti mitte kogu Eesti territooriumi ega kõiki taristuobjekte (nt elektrijaamad, sadamad, radarid, lennujaamad, kommunikatsioonikeskused jne). IRIS‑T SLM ei ole mõeldud ka ballistiliste rakettide tõrjeks, vaid erinevate lennuvahendite ja tiibrakettide vastu.

Kindral: Eestile käib üle jõu
Erukindral Urmas Roosimägi, endine maaväe staabiülem ja õhutõrjespetsialist, hindab Eesti praegust õhukaitsevõimet väga kriitiliselt. „Kui vaadata Venemaa föderatsiooni reaalset ründevõimet, siis tuleb tunnistada, et Eesti on täna sisuliselt kaitseta ja meil puudub praegu nii keskmaa- kui ka pikamaaõhutõrje ning olemasolevad lähikaitsesüsteemid katavad ainult maaväe üksusi.“
***
Roosimägi toob esile, et isegi Ukraina, kellel on märksa suur õhutõrje, suudab tänapäevaste massiliste raketi- ja droonirünnakute puhul hetkel alla tulistada vaid murdosa, kuna Venemaa koormab rünnakul õhutõrjet üle mitme lainega.
***
Ta rõhutab, et NATO juhtimisprotseduuride tõttu ei tee Eesti sellistes olukordades iseseisvaid otsuseid. „Tulistamise või mittetulistamise otsus tehakse Saksamaal, mitte siin. Meil puudub reaalne iseseisev reaktsioonivõime.“
***
Roosimägi hoiatab, et pikamaaõhutõrje rajamine käib Eestile nii rahaliselt kui ka logistiliselt praeguses olukorras üle jõu. „Me räägime miljarditesse ulatuvatest investeeringutest – üks Patriot või Taaveti Lingu süsteem maksab miljardeid ja seda ilma rakettide, personali ja taristuta,“ selgitab ta. Roosimäe sõnul pole Eestis ei raha ega inimesi, et sellist süsteemi täiemahuliselt üles ehitada. „Lisaks on tootmisjärjekorrad praegu nii pikad, et isegi kui raha leitaks, jõuaks süsteem Eestisse heal juhul nelja-viie aasta pärast.“

Kokkuvõttes ütleb Roosimägi otse: „Me ei saa õhutõrjega kunagi saavutada 100% kaitset. Aga hetkel on Eesti kaitsevõime pigem illusioon kui reaalsus. Kui liitlasi poleks, siis oleks seis väga halb.“

[Peeter]

Pildi juures on tekst: AN/MPQ. See on tõesti Patrioti kompleksi nn märgijälgimise ja sihitamise radar. Ja tundub olevat küll see asi. Pildilt on näha kolme masinat. Ega me täpselt ju lõpuni ei tea pildil olevaid ülejäänud maskeerunud masinaid, aga saan juurde öelda siia seda, et AN/MPQ-ga koos (tinglikult, pean silmas lähedust) käib kaasa komandopunkt AN/MSQ, siis kindlasti 3f400Hz150kW generaator EPP ja lisaks veel ka side-unit OE-349. Ja see komplekt sellisel kujul on suuteline edasi andma sidet kuni 10-15 maks 20 km kaugusel asuvale endaga paaritatud raketialusele/stardiseadmele M901/902/903, neid võib olla mitu ja erineval arvul sama sihitusradari all(uvuses) istuvaid laiali paigutatud stardialuseid. Need stardialused võivad olla ka kaabliga ühendatud ja sellest tulenevalt oluliselt lähemal, sõltuvuses kaabli pikkusest ca 500 meetrit.
(Vahepala: umbes analoogse ülesehitusega vene S-300/400 puhul statsionaarses kasutusversioonis stardiseadmed 5П85 on kuni 100-200 meetriste kaabitega ühendatud oma sihitusradari/komandopunktiga. Aga mobiilses versioonis sarnase struktuuriga kompleksidel S300/400 toimub märgijälgija/sihitaja ja stardiseadmete vahel samamoodi side üle õhu ja kuni mingine ca 10 km.) Alles neil stardialustel omakorda asetsevad raketid alates MIM-104A-st kuni MIM-104F-ni ja lisaks SkyCeptor. Lisaks veel transport-laadimise šassid, tehnilise toetuse ja ka esmase hoolduse ja remondi masinad. Kogu see eelpool loetletud modru moodustabki kokku tervikkompleksi MIM-104 Patriot. P.S. See on kõik veel üldsegi mitte salajane info.
Antud videol on tõenäoliselt AN/MPQ, siis AN/MSQ, kuskil peab olema lähedal veel ka generaator ja ka side-unit. Antud tehnikast kõige rohkem tuld teeks ehk siis generaatori ja ka teiste masinate küttereserv kuni tonn-poolteist ehk kaks isegi koos sõidukite paakides olevaga. Isikkooseisu relvastus väiketulirelvade näol sellises lõkkes ei oma erilist rolli. Raketialust(aluseid) pildil (videol) ei ole. Seda (neid) oleks tulnud sel hetkel aktiivselt otsida kuskilt kuni noh nii 10-15 km ulatusest.
Ma olen seda (Patrioti) koosseisu juba ju ka ÕT-teemas selgitanud.

Jutt käis siis selle video ümber Ukraina kaotuste teemas: https://x.com/squatsons/status/19712307 ... ry0Jg&s=19