Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

[kuits]

Olen komandörist mõni aasta vanem ja võin kinnitada tema sõnu et sel ajal kui meie teenisime ei olnud seda nn dedovšinat ja ka mul on alles fotod ja märkmik mida pidasin. Pildistada tohtis kuid meie pidime negatiivi peale ilmutamist ära hävitama komanöri juuresolekul ja fotosid võis olla ainult 1 omale mälestuseks, see oli raudne reegel ja seda ei rikutud kah. Toiduks oli enamasti ikka riis, hapukapsas, perlohvka,kartul jne tõsi mõnikord ussitanud aga või siis sellisele pisiasjadele tähelepanu pöörati liiati kui kõht nõudis oma osa. Teenistuskoht Moskva oblast Serpuhov aastad 1963-1966.

[vipu]

väga jube menüü oli Tapal ÕTD,kohutav solk! kohapeal toitu ei valmistatud vaid toodid Lehtsest mingist urkast.pidev probleem oli see et toit oli lihtsalt põhjakõrbenud.oli ka juhus kui pakuti hapuks läinud maksakastet.õhtusöögiks olid pidevalt mingid makaronid mis läikisisd rasvast aga nooreajal kui kõht pidevalt tühi oli läksid need sisse küll.pooltundi peale makaronide maiustamist oli õhtune jooksuring nii mõnigi mees öökis oma kõhutäie raja kõrvale välja.

nii ta oli aga õppes läksid need ka ludinal
tapal oli pidevalt selle söögiga jama ka sesmõttes, et vahest läks massin katki. siis jagati kõigile nato viimase kella pakid laiali, küpsised, dzemm ja shokolaad olid ok, need möksid karpides võtsid paljudel kõhu lahti:lol:

keemikute morssi ma vist kordagi ei joonud

[kalleb]

Harilikult oli poolmädanud kartul

suppides võis tähendada sibulat,porgandit ja paprikat

kompot (kissell) oli teinekord valmistatud kuivatatud ploomidest,rosinatest,õuntest,virsikutest või datlitest (viimased olid tõeliselt jälgid)
kompotis olid ikka üht sorti korraga ja neid oli suht vähe

kartulite kõrvale oli teinekord ka rõvedad rohelised hapendatud tomatid ja kurgid (neid ei söendanud eriti
puutuda)

[linnavurle]

Üldiselt sama värk. Ühel suvel või sügisel tekkis teisele postile ehk toiduainete lao juurde koormatäis meloneid. Need olid küll aia sees, aga tunnimeestel õnnestus neid sealt automaadi ja täägi abil välja õngitseda. Mis tunnimeestest ja muudest varastest järele jäi, jagati lõunasöögi kõrvale viilude kaupa laiali.
Mõnedele kaasteenijatele saadeti kodunt pakke, kus olid hapendatud arbuusid. Päris söödav on arbuus sellisel kujul; maitselt meenutab hapukurki.

[ignatius]

Meil oli küll põhimaterjaliks kapsas, kole hapu maitsega. Säilitati mingites suurtes tünnides.
Tavaks oli öelda, et meil on kolmekäiguline lõuna:
1. kapusta s vodoi
2. kapusta bez vodõ
3. voda bez kapustõ.

[kalleb]

vot kapusta oli jah ka igasugustes versioonides

üldiselt kutsusid kõik sellist sööki parashaks

[reims]

kartulite kõrvale oli teinekord ka rõvedad rohelised hapendatud tomatid ja kurgid (neid ei söendanud eriti
puutuda)[/quote]
Jah,mäletan kui narjaadis olles tuli neid siis prod.laost toomas käia.Hapendati neid sellistes suurtes maa sisse kaevatud tünnides, läbimõõduga nii2-3 meetrit,ning kuhu läks redel, mida mööda narjaad tünnis "kauba" järel(loomulikult saabastes!) käis.

[gans]

Üldiselt mädakartul, sibul, peet.
Vahel harva hapendatud tomat ja paar korda anti pool arbuusi nina peale.
Ja muidugi "kisel iz suhofruktof"

[kalleb]

Niisiis, missuguseid konserve oli näha vene sõjaväes erinevais paigus

mina nägin ainult järgmisi

1)tushonka -standard lihakonserv harilikult ilma sildita plekkpurk

2)povidlo-suur povidlopurk,harilikult 2-3 liitrine

3)korra sattus minu kaptjorkasse 2 kasti Eestis valmistatud kalakonserve

(need olid prapporid varastanud kohalikust sööklast ja tõid juuatäis peaga mulle hoida,no arvake ära muidas paar päeva hiljem andsin teile tagasi 1 kasti,nad küll jaurasid et oli 2 tk aga ma rääkisin neile kuidas nad olid hirmus näljased ja sõid viina kõrvale terve kasti ise ära, ülejäänud konservid läksid muidugi heategevaks otstarbeks )

[OveT.]

Meenuvad koheselt ja sunnivad neelatama "gretškad" , mida sai soomuki mootori gaaside väljalasketorul soojendatud ja mis maitsesid oi-kui-hästi.

[linnavurle]

Neid gretshkasid oli päris mitut marki kohe - tatrapudruga, kruubipudruga, riisiga. Õppustele minnes anti neid teele kaasa ja siis oli nagu üllatusmuna avamine - mis nüüd sealt seest välja tuleb! sest silte peal polnud, aga markeeringusse ei osanud süveneda. Lihakonservide sekka sattusid vahepeal ka pasteedikonservid kusjuures pasteet oli üllatavalt maitsev. Kahtlustan, et see võis olla baltikumi toodang, vaevalt, et Venemaal viitsinuks keegi pasteedi maitsega vaeva näha.
Moosipurkidest olen juba varem rääkinud - need olid klaasist liitrised purgid, mis visati NZ laost välja ja lubati igal sõduril võtta nii palju kui tahab. Oli kahte sorti moosi - punane ja kollane - millest tehtud ei tea, aga süüa nad sündisid ja pool suve käisid sõdurid ringi näos moosised, sest neid purke oli tõesti palju.
Kalakonservidele otseselt peale ei sattunud, aga sööklas olid nad kasutuses. Päritolu ja täpset sisu ei tea.
Teatud mõttes võib konserviks nimetada ka kuivkartuleid, millest õppustel putru keedeti. Olid helveste või graanulite kujul ja päris hea puder saadi neist; kindlasti maitsvam, kui külmavõetud kartulitest või kevadeks pehmeks läinud mugulatest. Erinevalt praegustest kartulipudru-pulbritest pidi neid helbeid kümmekond minutit keetma, enne kui nad söödavaks muutusid.

[OveT.]

Neid gretshkasid oli päris mitut marki kohe - tatrapudruga, kruubipudruga, riisiga.

Jah, aga nimed olid teised. "perlovka", "risovaja", kuigi maitsesid kõik ülihästi võrreldes sööklas pakutava saastaga.

[linnavurle]

Jah, aga nimed olid teised. "perlovka", "risovaja", kuigi maitsesid kõik ülihästi võrreldes sööklas pakutava saastaga.

Krt, oli vist nii jah:) 20 aastat ikkagi möödas, vana pea enam ei mäleta:)

[OveT.]

Mootoril soojendades pidi konservile täägiga augu sisse tegema, muidu paisus ja võis lõhki plaksatada.

[kalleb]

meile selliseid pudrukonserve ei antud,õppustel olid katelokid kaasas ja toodi kas termosega kuskilt või tehti väliköögis

võimalik et oli ka ette nähtud aga ilmselt pandi praaporite poolt nalevo