Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Seda enam, kui KOGU vastav kirjandus on läbi loetud.

Sekeldaja pole see eest midagi lugenud, isegi ei vaevunud oma Kunda sadama fakte kontrollima. Sekeldaja lihstalt sekeldab ehk trollib niisama.
BTW, kuidas see Estonia torpeedoaugu otsimine edeneb? Valitsus varjab siiani tõde?

[parkija]

Avamerepurjetamine , sellega on nii et kui on nädalavahetusel võistlus siis oled väljas ja võistled , kui teed kaugmatka minu puhul näiteks Tallinn - Petrozavodsk , siis stardid ettenähtud ajal ja teel sihtkohta on ilm see , mis kõigevägevam annab , mingi mugav ja puhkusesõit selline matk pole , pidev vihm , niiskus , päikest nägime kolmel päeval kolme nädalase matka jooksul , soe söök vaid kui kusagil kai ääres oled ja kohti kus kai äärde pääsed on maruvähe ( jahi süvis oli 2 meetrit ) , kõik kaikohad on laevandusele enamasti ja venemaal oli jõelaevandus tihe .

[Sekeldaja]

Seda enam, kui KOGU vastav kirjandus on läbi loetud.

Sekeldaja pole see eest midagi lugenud, isegi ei vaevunud oma Kunda sadama fakte kontrollima. Sekeldaja lihstalt sekeldab ehk trollib niisama.
BTW, kuidas see Estonia torpeedoaugu otsimine edeneb? Valitsus varjab siiani tõde?

Ma ju tõin sulle tsitaadi ja lingi otse Kunda sadama kodulehe ajalooartiklile. See pole teab kui põhjalik, aga põhiline on kirjas. Võid kontrollida muudest allikatest, ajalugu on sama.
Ka ei väitnud ma, et enne 1994. aastal seal sadamat polnud, vaid et nõukaajal, kui su lemmikpiirivalvurid kahekümne neljakümnemeetrise kaatriga merel kangelastegusid tegid, polnud.
Ja "elementaarajalugu" tundev inimene peaks teadma, et ka Pätsu ajal ei tulnud suured laevad Kunda sadamasse sisse, vaid jäid reidile ankrusse. Tünnides tement viidi sadamast spetsiaalsete lotjadega neile pardasse ja lastiti reidil. Ehk ka tol ajal polnud seal mingit erilist sügavust.

Mul on Kunda sadamasse rohkem asja olnud, kui sa oskad arvata. Nii praeguse kui ka okupatsiooniajal. Võid proovida, aga sa ei löö seda, mida ma oma silmaga nägin ja mäletan, kaootiliste ja kiiruga otsitud "teadmiste", oletuste ja mõttetu jonniajamisega.
Ja üks asi, mida ma Kunda sadamas mitte kunagi näinud pole, on t!blade piirivalvekaatrid. Isegi Kunda lahel mitte.

Ma ütlen veel ühe korra - Estonia torpeedo- või miiniaugu leidmiseks võta ühendust kellegagi, kes neid otsinud ja võibolla mingeid edusamme teinud on. Või psühhiaatriga, sest mina ei ole üks sellistest uurijatest ega oma ka erialast meditsiinilist haridust, et sind su luuludega kuidagi aidata.

[Kapten Trumm]

Ju nad siis Kundas ankrus olid, mis seal vahet on. Küsimus oli ju selles, kas 40 m alusega saab merepiiri valvata. Ja välispiiri valvamine ei käi ka täna meil nii, et promeneeritakse mööda Soome lahe edasi-tagasi, vaid Pakri poolsaare asukana olen ka mina märganud, et PPA/MeV patrulllaevadele meeldib loksuda ankrus Lahepere lahes või Pakri lahes. Ja üsna kindel võib olla selles, et vene ajal ka üle piiri minejaid oli 70-80ndatel (mõtlen paadiga minejaid) üsna üksikuid, mis räägib üsna selgelt keelt antud tegevuse ohtlikkusest. Mõistagi, 36 sõlmene kaater pole 16-sõlmene Kindral Kurvits ja kui hakkab midagi toimuma, jõuab palju kiiremini kohale.

Mis Estoniat puudutab, siis ma olen alati irooniline olnud selle levitatavate vandenõuteooriate suhtes, mille eest sa mind kuskil närukaelaks nimetasid. Sellest ei loe ma välja muud, kui sa oled sellise jama tõsimeelne uskuja. Näe, neid pommi- ja torpeedoauke ei leitud ka seekord. Äkki tuleks sul endal käia psühhiaatri manu ära ja ehk mingid kangemad tabelid saada?

Tulles teemasse tagasi, siis see on jätkuvalt selles, kas 40 m alusega on võimalik Soome lahel patrullida või mitte. Vene PV näitel on ja tegelikult sama kinnitab ka asjaolu, et Soome patrullib seal ka 50 m pikkuste Haminatega, alati pole ehk 80-100 m alust vaja. 15 000 tonnise tankeriga jõu katsumiseks pole nagunii palju vahet, kas sa oled 40 või 90 m pikkune, kaaluvahe on mitu suurusjärku nagunii ja sellise kärbeskaallasega tankeri rammimine ei pane seda eriti kurssigi muutma.

[affa]

Venelased paikavad praegu enda Soome majandusvööndis paiknevat kaablit, mille rikkest teavitasid Soomet 26.12.2024. Tegevust jälgib Soome merevalve alus(artikli, millele allpool viitan, juures olevat pilti suurendades on taustal näha ka teine valvelaeva meenutav alus). Soomel on minu teada suhteliselt hea tehnilise valve võimekus, miks nad laevaga kõrval passivad?

https://www.hs.fi/suomi/art-2000011020869.html

Olen varasemalt viidanud - https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 25#p877525 - soomlaste plaanile kahe uue laevaga, mille hind kokku on üle poole miljardi. Siin - https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 75#p879775 - on laeva meetri hinnaks arvatud miljon. Kas teadjamad võiks mõne sõnaga selgitada Soome laevade kaunis krõbedat hinda?

Ja lõpetuseks - kui mulle tundub, et mõne foorumlase eraelus(ka vaimne ja füüsiline tervis on osa sellest) on toimunud sündmused(midagi on ju ilmselgelt muutunud, kui varasemalt rangelt esmaspäevast reedeni 8:00-16:30 toimunud siiski suhteliselt faktipõhised eetrisolemised on asendunud 24/7 toimuva partsumisega), mille väljaelamiseks ei leita muud võimalust, kui siin kõiki vaimselt vähevõimekateks tembeldada, kas mul on võimalik midagi teha? Või keeran lihtsalt pea ära?

[Kirs]

Pakri poolsaare asukana olen ka mina märganud, et PPA/MeV patrulllaevadele meeldib loksuda ankrus Lahepere lahes või Pakri lahes.

Või et lausa PPA patrulllaevad. Pajata, palju PPA -l neid laevu ka on?

[Sekeldaja]

Mis Estoniat puudutab, siis ma olen alati irooniline olnud selle levitatavate vandenõuteooriate suhtes, mille eest sa mind kuskil närukaelaks nimetasid. Sellest ei loe ma välja muud, kui sa oled sellise jama tõsimeelne uskuja. Näe, neid pommi- ja torpeedoauke ei leitud ka seekord. Äkki tuleks sul endal käia psühhiaatri manu ära ja ehk mingid kangemad tabelid saada?

Siia palun ma küll konkreetset enda tsitaati või tsitaate nii kasutatud epiteedi kui Estoniaga seotud vandenõuteooriate kohta.
Või vabanduse palumist valeväidete ja laimu eest.

[kaugeltuuriv]

Sellise kauge vaatlejana küsiks,et millised kohad oleks näiteks Eestis,et laevavõimekust suurendada?Minu vana mäletamise mõõda,kus ma ka ise olen käinud on üheks nendeks Balti Laevaremont Koplis või mida iganes nime see kannab nüüd.Kuidas on Saaremaa laevaehitajaga,kui suuri aluseid see saaks toota,tean,et nad tegid piirivalvealuseid?Isegi müüsid välismaale ja kas midagi on jäänud ka veel Kirde-Eestisse?
Pisikesi remontijaid on vast teisigi,minu kunagise kodulinna Pärnu Laevaremont näitena aga sellised vist toota ei saa terveid aluseid.

[Kapten Trumm]

Pakri poolsaare asukana olen ka mina märganud, et PPA/MeV patrulllaevadele meeldib loksuda ankrus Lahepere lahes või Pakri lahes.

Või et lausa PPA patrulllaevad. Pajata, palju PPA -l neid laevu ka on?

Enne seisid PPA patrull-laevad, täna seisavad samad MeV patrull-laevad. Või mis intriigi pastakast imeda üritasid?

[Kapten Trumm]

Sellise kauge vaatlejana küsiks,et millised kohad oleks näiteks Eestis,et laevavõimekust suurendada?Minu vana mäletamise mõõda,kus ma ka ise olen käinud on üheks nendeks Balti Laevaremont Koplis või mida iganes nime see kannab nüüd.Kuidas on Saaremaa laevaehitajaga,kui suuri aluseid see saaks toota,tean,et nad tegid piirivalvealuseid?Isegi müüsid välismaale ja kas midagi on jäänud ka veel Kirde-Eestisse?
Pisikesi remontijaid on vast teisigi,minu kunagise kodulinna Pärnu Laevaremont näitena aga sellised vist toota ei saa terveid aluseid.

Eestis on selliste laevade ehitamise kogemus suurim Baltic Workboats'il Saaremaal, kuid nende renomees on suurim alus olnu 45 m pikkune (sama PPA-le ehitatud Raju). Nende laevaehitamise võimalused paistab määravat ehitushallide pikkus, millest pikim on ca 65 m. Tundub, et nad on spetsialiseerunud pigem väikestele ja keskmistele alustele.

64 m pikkune Kindral Kurvits on nt ehitatud juba Soomes. 80-100 m alus läheb päris kindlasti tööks Soomes.

[Tommi]

Just said 80-meetri pikkuse laeva tellimuse.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12035 ... se-lepingu

Juba varem on tehtud 100-meetriseid parvlaevu.

https://bwb.ee/100m-fully-electric-ferry-delivered/

[URR]

Sain vist vastuse:

Ma ei saa aru sellest veendumusest, et mereväelased ei tea, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja on.

Mina lihtsalt näen siin ka tublit annust ametkondliku huvi tõmmata niigi nappi tekki enda peale.

Kas kapten Trumm eeldab, et see on ainult mereväe omadus, või käib ka teiste väeliikide ja asutuste kohta? Iseenest pole üllatav, Eestis ongi levinud suhtumine, et eksperte ometi uskuda ei tohi, sest neil on alati küüned enda poole. Võibolla peaks politrukid määrama, kes pedagoogidele, meedikutele, energeetikutele ja vojenspetsidele peale passiks.
Mis soomlastesse puutub, siis nende merepiirivalvel on muuhulgas kolm Turva klassi avamere patrulllaeva ja ka mereväes mõned Haminatest suuremad alused. Järelduste tegemiseks tuleb vaadata kogu pilti, mitte valitud detaile. Kes turvavöödest kirjutavad ja soovitavad supi asemel midagi muud serveerida, võiks enne ära proovida, kuidas on viiekümnemeetrise laevaga 2-3 meetrises laines sõita ja mõelda, kas ikka tahab järgmisel nädalal samas ametis jätkata. Torm ei lõhu ainult inimesi, vaid ka tehnikat ja osa sellest muutub ajutiselt kasutuks ka katki minemata. Viktoriini küsimus: mitmemeetrise lainega muutub vööritekil viibimine nii ohtlikuks, et kahurit mehitada ei saa ja kas see juhtub enne või pärast seda, kuu güro kahuri jaoks laeva kõikumist enam stabiliseerida ei suuda ja millegi tabamine muutub praktiliselt võimatuks?

Vastuseks klaasmehele.
Ülesannete ja vajaduste analüüs on siin: https://www.kvak.ee/wp-content/uploads/ ... k_veeb.pdf. See sama, mis Oidsalul karva turri ajas. Hilisemad analüüsid pole avalikud, aga järeldused on umbes samad. Kuidas merevägi kavatseb ülesanded täita, on kirjas päiskivikontseptsioonis “Sõjaline kaitse merel”: https://www.dropbox.com/scl/fi/vnq0rgx3 ... 7bir7&dl=0. Vahendid, millega saaks ülesanded täita, on vastavalt hiljuti nähtud esitlusele kolm 85-100 m laeva pealveesensorite, kahuri, miinirelsside ja miinitõrjedroonidega, üheksa 55-65 m laeva pealveesensorite, kahuri, rakettide ja miinirelssidega, üks reostustõrjelaev ja võibolla meredroonid. Perspektiivis võiks mõelda allveelaevatõrjele, st sonaritele ja allveelaevavastastele torpeedodele.

[mongol]

Kpt Trumm ongi tuutu, kes oma netist loetut presenteerib tõena, segades seda päris ekspertide loengust korjatuga. Praktikas ta tegelikult väga midagi ei ole teinud ega tea, st rahuaja väljaõppeasjades kompanii on reegline olnud ka kaks rühma Soodlas midagi säbelemas või muud moodi paberil "kompanii manööver".
Võta rahulikult.
Merevägi on meil hetkel siiski jätkuvalt mõttetu (loe: naljanumber). Ja selle seisukoha juurde jään väga pikaks ajaks veel, sest mõned plastikpaadid ning parketti kulutavad mereväeohvitserid ei moodusta kuidagi mereväge. Ennem on Harku ning Rannikukaitse üksused merevägi oma (isesebitud) kaatritega.

[Martin Herem]

URR

Vahendid, millega saaks ülesanded täita, on vastavalt hiljuti nähtud esitlusele kolm 85-100 m laeva pealveesensorite, kahuri, miinirelsside ja miinitõrjedroonidega, üheksa 55-65 m laeva pealveesensorite, kahuri, rakettide ja miinirelssidega, üks reostustõrjelaev ja võibolla meredroonid.

Mitu vastase laeva sa selle laevastikuga hävitad?
Kui kiiresti paned vette kõik miinid mis on, siina kuhu planeeritud?
Kui kiiresti tagad liitlastele laevateed turvaliseks?

Mis on nende laevade ülalpidamine ja meeskonnad?

Mille poolest erineb reostustõrjelaev 65 või 100 meetrisest laevast?

Ja üks aktuaalne küsimus ka: Kuidas ükski neist laevadest hoiab ära olukorra, kus mingi laev laseb ankru välja ja künnab 10 miili ... 30 miili .... 100 miili?

[Kapten Trumm]

Merevägi on meil hetkel siiski jätkuvalt mõttetu (loe: naljanumber). Ja selle seisukoha juurde jään väga pikaks ajaks veel, sest mõned plastikpaadid ning parketti kulutavad mereväeohvitserid ei moodusta kuidagi mereväge. Ennem on Harku ning Rannikukaitse üksused merevägi oma (isesebitud) kaatritega.

Sellist asja saabki kirjutada ainut.....tuutu.