See 2,6 miljardit on ju ainult natuke rohkem kui pool sellest skeemist, ülejäänud sõgedusega ikka jätkatakse . Või vähemalt üritatakse.Kriku kirjutas: ↑25 Veebr, 2025 7:54 PM seletab 2,6 miljardi skandaali lahti: https://www.postimees.ee/8198358/lekkin ... -algallika . Et siis blufiti Eesti tuleviku energiavajadus suuremaks ja lahenduseks olevat meretuulepargid.
Minu arust tavaline korruptsioon, lihtsalt maht on seekord ootamatult suur.
Kas Keit Kasemets on maskeerunud? Minu teada on kliimaminister Yoko Alender lihtne tankist, kes eriti ei tea asjast. Samost oma saates seletab loo ilusti lahti;Eelmisel nädalal oli peasüüdlane/vastutaja hallipäine proua err raadios kus teema lahti lammutati ning peamised argumendid mis igas teises lauses läbi käisid olidki ''me arvame, me usume, me loodame..''
Vaid armastus jäigi veel mängu toomata.
Mida me ehitame, kui numbrid ei klapi? Ja miks sa arvad, et need leedukatel klappima hakkavad? Milline tootja on nõus sellega, et tuule puudumisel tuleb tootmine seisma panna? Seisak röövib raha, kallis elekter röövib raha, katkestuse tõttu tuksi läinud toodang röövib raha. Kellel seda peavalu lisaks muule ärijuhtimise keerukusele vaja on?gooligan kirjutas: ↑25 Veebr, 2025 17:27
- Meretuulepargi korstnasse kirjutamisega käitusime kilplastena. Jah, tingimusi tulnuks veel lihvida ja oleks saanud lihvida ka teel olles. Me viskasime ära ca 4TWh jagu tootmispotensiaali (võrdluseks meie aastane tarbimine on täna ca 9TWh, tootmine 6TWh). Puuduoleva tühimiku täidavad tõenäoliselt leedukad, kellel on mitme merepargi arendused lõppstaadiumis ja hanked väljakuulutatud. Need merepargid maksame kinni aga meie ja kasum jääb meie lõunanaabritele. Leedukate plaanide realiseerumisel siia hinnapiirkonda uusi parke tõenäoliselt ei mahu ja ongi kullapalavik läbi. Planeeritavad tööstused kolivad Eesti asemel Leetu, sest nad on võimelised parkide omanikena garanteerima soodsaid hindu kohalikele suurtarbijatele.
Mis neid kaarte kõige rohkem segab? Kuna tuule ja päikeseolusid pole võimalik piisava täpsusega ette ennustada. Ainult üldiselt, et aasta jooksul on küllaltki pikad perioodid kui olud pole soodsad tuule- ja päikeseenergia tootmiseks.- Müütiliste tasuvusarvutuste tagaajamine. Kui keegi väidab, et nad on suutelised tegema enam-vähem täpseid tasuvusarvestusi energeetikas järgnevaks 25ks aastaks, siis tegu on labase šarlatani või valetajaga. Selliseid andmeid ei ole ega saagi olla - muutujaid on selleks lihtsalt liiga palju. Isegi Nõid Nastja pole kaarte avaldanud.
Hinda ei saa ette ennnustada samal minu poolt eelnevalt kirjeldatud põhjustel. Kas taastuvenergeetika tootmise kõikumise kompenseerimiseks mitte samamoodi piisavad tehnoloogiad puuduvad ja kogu lootus on,et äkki lähiajal leiutatakse midagi?Me ei suuda oma elektrihinda isegi 1 nädala jagu ette prognoosida. Me ju ei tea, kas nt 5 aasta pärast toimub termotuumasünteesis revolutsioon, mida toob endaga kaasa AI, palju maksab gaas/kütus jne jne.
Kuna turg on juba ära solgitud taastuvenergeetika toetuste ja C02 maksuga.Seetõttu ei suudeta täna teha ka ÜHTEGI kapitalimahukat energeetikainvesteeringut ilma riigipoolsete garantiide jms. Samas õigesti tehtud kapitaliinvesteering toodab mitmekordselt tagasi madalama elektrihinnaga (turuhinna kujunemisest on teinud ülevaate Mario Kadastik -
Igal juhul ei saa läbikulunud põlevkiviblokke, mis olid võimelised suvalisel meile vajamineval hetkel elektrit tootma asendada tuule ja päikesejaamadega, mis toodavad suvalistel ainult neile sobivatel ajahetkedel!- Enam-vähem me suudame prognoosida seda, et täna-homme oleme energiadefitsiidis (või vähemasti on defitsiidis meie hinnapiirkond). Isegi, kui läbi mingi ime CO2 hind oluliselt langeks, poleks 1950 ja 1954.a rajatud põlekvivijaamad enam võimelised pidevalt toodangut andma. Ehk üsna kiirelt peaks me nende äralangemist millegiga kompenseerima.
Nagu näitasid kliimaministeeriumi ametnike ebaõnnestunud ponnistused meretuuleparkide tasuvuse tõestamiseks, mingit kilplust pole! Leedusse mingit tootmisettevõtete rajamise buumi ei teki kuna meretuuleparkide toodang saab samamoodi nagu eestiski olema kõikuv ja leedulaste lootus on, et saavad sellistel hetkedel puuduoleva elektri kusagilt mujalt imeda. Kuid akf Trummi järgi oleme kolm Balti riiki tegelenud viimasel aastakümnel üksteise taskusse pissimisega ja lõplik lootus kipub ikka jääma meie igivanade põlevkivijaamade peale. Me ei saa neid enne lõplikult kinni panna kui midagi sama võimekusega on asemele ehitatud!Meretuulepargi korstnasse kirjutamisega käitusime kilplastena. Jah, tingimusi tulnuks veel lihvida ja oleks saanud lihvida ka teel olles. Me viskasime ära ca 4TWh jagu tootmispotensiaali (võrdluseks meie aastane tarbimine on täna ca 9TWh, tootmine 6TWh). Puuduoleva tühimiku täidavad tõenäoliselt leedukad, kellel on mitme merepargi arendused lõppstaadiumis ja hanked väljakuulutatud. Need merepargid maksame kinni aga meie ja kasum jääb meie lõunanaabritele. Leedukate plaanide realiseerumisel siia hinnapiirkonda uusi parke tõenäoliselt ei mahu ja ongi kullapalavik läbi. Planeeritavad tööstused kolivad Eesti asemel Leetu, sest nad on võimelised parkide omanikena garanteerima soodsaid hindu kohalikele suurtarbijatele.
Küsimus on rohkem tahtmises. Saan aru kui ehitaja otsida ja lepingud sõlmida, siis 5-10 aasta perspektiivis oleks olemas täismõõtmetes tuumajaam. Bürokraatlikku poolt asjas ei maksa üle tähtsustada. Enne Fukushima õnnetust olid mõned pakkujad võimelised oma tüüpprojekti jaamu 3-4 aastaga püsti lööma. Arvestades meie valitsejate valmisolekut lähima paari aastakümne jooksul 14 miljardit taastuvenergeetikasse matta, siis sellise raha eest saaks tavatuumajaama ja jääks ülegi!- Tuumajaamast oleks meile suur abi, kuid reaalselt võiks 20+ aasta horisondiga, kui saaks kiiremini oleks hästi. IEA sugused organisatsioonid ei lubaks kiirkorras jaamu rajada, ilma et pole adevkaatselt lahendatud/kontrollitud järelvalve; tuumajäätmete vaheladestus; õnnetuste likvideerimine jne jne. Need on kõik ülimalt bürokraatlikud sammud, mis lihtsalt võtavad oma aja. Lisaks tuleb paralleelselt lahendada ka finantsküsimused (Eesti üksi tavalist tuumajaama ei suudaks rajada).
Kuna praegune elektritootmise konseptsioon on vale, siis nende ehitamine on raha raiskamine+ veel gaasihinna kõikumine maailmaturul.- Planeeritavad gaasijaamad on mõeldud pakkuma vaid ajutist leevendust tuulevaiksetele päevadele, tavaolukorras nende toodang konkurentsis ei ole
Enne millegi sellisekategoorilse väjlaütlemist tasuks kuulata;Muud tõsiseltvõetavad alternatiivid täna puuduvad (isegi ilma CO2 komponendita EI OLE rajatavad põlevkivielektri tootmisvõimsused konkurentsis)
Piinlik lugu - Eleringi Dashboardil on andmed puudulikud. Tarbimiseta tunde on kokku 4:
Just küsinin töökaaslaselt, et kuidas siis kulu jne.OLAVI kirjutas: ↑21 Veebr, 2025 13:40Kui inimene suudab osta kimbuga 250eur maksvaid, äpist juhitavaid, 700W võimsusega disain kiviplaate, siis oma valiku õigustamiseks peab ta ikka oma "rahulolu kuulutama".ahto42 kirjutas: ↑21 Veebr, 2025 11:33 Mul töökaaslase korter elektriküttel. Hiljuti võttis ette kapitaal renoveerimise. Selle käigus vahetas 3x2kw seinaradikad nende vastu
https://seasonal.aeno.com/heater
Hetkel rahul.
äppist juhitav ja saab pinnatempi alla tuua, et veel ökom oleks.
https://www.euronics.ee/otsing/aeno?f=k ... Flbm8vLzY5
Läbi majaseinte/-lagede lahkuv kogu energiakogus ajas on täpselt sama, olenemata et millises kestas "kuum traat" asub.
Ülekütmisest tekkinud liigset energiakulu aitab säästa sobiv täpne termostaat ja must pind kiirgabki rohkem kui valge.
TESTRADIKAS.jpg
Selline 2kW radikas võiks 110m2 majas hoida +22C sisetemperatuuri, -20C välistemperatuuri juures.
Piisas, et asi sai avalikuks ja enam ei kõlvanudki kliimaministeeriumi arvestused."Kui rehkendus muutub iga nädal, siis see on probleem. Iga kord need eeldused, mis rehkendusse olid sisse pandud, muutusid. Ja see on muutnud meid Eesti 200-s väga ettevaatlikuks selle suhtes, mis info tuleb meile kliimaministeeriumist. Me tundsime, et me ei saa võtta vastutust nende arvutuste pealt tehtud otsustuste eest," kirjeldas Kallas, miks Eesti 200 tagurdas välja energeetikaplaanist, mida alguses väga kaitses.
Ongi ilusti kokku võetud miks tuuleparke, on nad siis maal või merel, juurde pole vaja!Võrreldes aastataguse ajaga on elekter Eestis veebruaris olnud täpselt kaks korda kallim. Turuosalised põhjendavad kõrgemat hinda nii vähese tuulega, kõrgema gaasihinnaga kui ka reservvõimsuste turu avanemisega.
Kolmapäeva seisuga on Eestis börsielektri veebruari keskmine hind 150,3 eurot megavatt-tunnist ehk 15 senti kilovatt-tunnist. Mullu oli veebruaris keskmiseks hinnaks 75,5 eurot megavatt-tunnist.
Ilus oleks aga kui "elektripõletajad" kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt vähendaks oma elektritarbimist tuulevaiksel talveperioodil kasvõi 50% (eelnev radikate näide) võrra, siis mastaabiefekti arvestades muudaks see elektrijulgeolekuks vajalike tootmisseadmete hulka meie energiasaarel.
https://majandus.postimees.ee/8201438/m ... ju-tulemus«Kui vaadata kogu alanud aastat, siis jaanuaris ja veebruaris kokku arvestatuna oli hind 18 protsenti kõrgem kui eelmise aasta samadel kuudel kokku. Ainult veebruarikuude võrdluses oli hind tõepoolest kaks korda kallim,» märkis Lehtmets, lisades samas, et veebruarikuu hindade erinevust ei saa seostada Estlink2 ühendusega, kuna see oli rivist väljas nii eelmise kui ka käesoleva aasta veebruaris.
Lehtmetsa sõnul on hinnatõusu taga osaliselt kehvemad tuuleolud ja seeläbi oluliselt väiksem tuuleenergia maht turul. Eesti vaatest on sel veebruaril olnud tuult 19 protsenti ehk 14,6 GWh vähem kui 2024. aasta veebruaris.
«Lisaks on kallinenud maagaasi hind, mis avaldab Eesti elektrihinnale mõju Läti ja Leedu gaasielektrijaamade kaudu. Gaasihind on kasvanud lausa 60 protsenti, olles eelmise aasta veebruaris keskmiselt 30 eurot/MWh ümber ja sellel veebruaril 48 eurot/MWh, vahepeal veebruari jooksul olles tõusnud ka 58 eurot/MWh tasemele. Kasvanud on oluliselt ka CO2 hind, mis tähendab, et ka põlevkivijaamade tootmine tuleb turule kallima hinnaga kui eelmisel aastal,» selgitas Lehtmets.
Eesti Energia juhi Andrus Durejko sõnul oleks põlevkivijaamade pidevalt töös hoidmisega võimalik Balti regioonis saavutada Soomega sarnane elektri hind. Samas ei oleks selline tegevus regulatiivselt võimalik, kahjustades teisi elektritootjaid ja Eesti Energiale kahjumlik.
Kliimaminister Yoko Alender ütles intervjuus Delfile, et ei ole realistlik, et Eestis võiks elektri hind jõuda lähiaastatel Soomele järele.
Võrdluseks – keskmine elektri hind sel aastal Soomes on olnud jaanuaris 48,25 eurot megavatt-tunnist ja veebruaris 45,84 eurot megavatt-tunnist.
Lisaks ütles Durejko, et tegelikult praegu ei oleks ka õiguslikult võimalik põlevkivijaamu pidevalt töös hoida.
"Seaduse järgi seda teha ei tohi. Sest sellisel juhul tegemist on, olukorraga kus Eesti energia osutab teenust alla omahinna," rääkis Durejko.
"Eesti Energia saab ettevõttena kahjumit sellisel hetkel, kui ühiskond võidab, mis on selle konstruktsiooni teine pool," märkis Durejko. "Kui me turgu moonutame, see ei ole elektrituru kohane."
"Teised turuosalised ju, näiteks tuulikuinvestorid, tõenäoliselt ei ole selle üle õnnelikud, kui meie surume hinna alla," rääkis Durejko. "Siin on need kaks poolt, mida peab balansseerima. Kas ühiskondlik kasu kaalub üles sellise tegevuse, mis siis on turupõhine."
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
