www.militaar.net

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 8:40

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 0:15
Peugeoti kahe nukkvõlli vaheline kett purunes 110 000km peal ja läks garantiilisse vahetusse komplektne plokikaas (tehase tellimus ja masin seisis ca 2 kuud).
Pidi start/stop süsteemiga masinate tüüpviga olema, et kett puruneb peatumisel, kui mootor seiskub ja enam ei käivitu.

Probleem ei ole start-stopp süsteemis. Pigem väga halb insenerilahendus, kus kett töötab praktiliselt kuivalt.

Mõtlesin seda, et kui start/stopp süsteemiga autodel juhtub keti purunemine tavaliselt linnaliikluses ristteedel keset liiklusvoogu (mis väga häirib juhi päevaplaani), siis tavaautod lihtsalt ei liigu enam oma parkimiskohalt ja juht saab kasvõi taksoga oma kiireid toimetusi jätkata.

kaupo51 kirjutas: ↑14 Nov, 2024 12:31

AMvA kirjutas: ↑13 Nov, 2024 23:07

kaupo51 kirjutas: ↑13 Nov, 2024 22:50

Ma ei tea mis Peugeoti mootorist Trumm räägib, aga 1,5 liitrine 96 kw diiselmootor DV5RC (YHZ) on hammasrihmaga ja sel ei ole iselagunevat ketti.
Hammasrihma vahetusvälbaks annab Haynes 180 000 km. Tõsi, esindus soovitab seda märksa varem teha. Ma ise oman sellist autot ja mingeid erilisi mootoriprobleeme temaga ei ole. Hammasrihma olen lasknud ära vahetada.
Kuvatõmmis 2024-11-13 224824.jpg

Hammasrihm ajab ringi ainult ühte nukkvõlli.
Kett on nukkvõllide vahel ja kuna on määrimise mõttes suht kuival, siis tüüpiliselt lõppeb enne hammasrihma otsa, mis päädib kappide pähe käimisega.

Selge. Vaat seda ma ei teadnud. Esindus mulle ketist ja selle vahetuse võimalusest ei rääkinud. Loen internetis, et esimesed autod olid 7 mm ketiga, mis hilhem muudeti paksemaks 8 mm. Selle kitsama ketiga oli probleeme. Huvitav mis aastal seda konstruktsiooni muudeti.

Ei oska öelda millal see muutus toimus, aga seda peab arvestama, et kui on vahetus laiema keti vastu, peab vahetama ka nukkvõllid. Komplekti hind koos ketiga ca 3.400 eur

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 12:47

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 8:40

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 0:15
Peugeoti kahe nukkvõlli vaheline kett purunes 110 000km peal ja läks garantiilisse vahetusse komplektne plokikaas (tehase tellimus ja masin seisis ca 2 kuud).
Pidi start/stop süsteemiga masinate tüüpviga olema, et kett puruneb peatumisel, kui mootor seiskub ja enam ei käivitu.

Probleem ei ole start-stopp süsteemis. Pigem väga halb insenerilahendus, kus kett töötab praktiliselt kuivalt.

Mõtlesin seda, et kui start/stopp süsteemiga autodel juhtub keti purunemine tavaliselt linnaliikluses ristteedel keset liiklusvoogu (mis väga häirib juhi päevaplaani), siis tavaautod lihtsalt ei liigu enam oma parkimiskohalt ja juht saab kasvõi taksoga oma kiireid toimetusi jätkata.

Kuna nende kettide purunemine ei ole seotud otseselt auto mootori seiskumisega ja käivitamisega, siis võivad nad puruneda igal suvalisel ajahetkel

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 13:01

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 12:47 Mõtlesin seda, et kui start/stopp süsteemiga autodel juhtub keti purunemine tavaliselt linnaliikluses ristteedel keset liiklusvoogu (mis väga häirib juhi päevaplaani), siis tavaautod lihtsalt ei liigu enam oma parkimiskohalt ja juht saab kasvõi taksoga oma kiireid toimetusi jätkata.

Kuna nende kettide purunemine ei ole seotud otseselt auto mootori seiskumisega ja käivitamisega, siis võivad nad puruneda igal suvalisel ajahetkel

Mina ei tea kui "otseselt ei ole seotud" aga kui esinduse vastuvõtu meistri käest uurisin purunemise põhjust, siis tema väitel: "olenemata juhist, ei sure enamus nukavaheketi purunemisel mitte sõidu ajal vaid just mootori seiskumisel".

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 13:37

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 13:01

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 12:47 Mõtlesin seda, et kui start/stopp süsteemiga autodel juhtub keti purunemine tavaliselt linnaliikluses ristteedel keset liiklusvoogu (mis väga häirib juhi päevaplaani), siis tavaautod lihtsalt ei liigu enam oma parkimiskohalt ja juht saab kasvõi taksoga oma kiireid toimetusi jätkata.

Kuna nende kettide purunemine ei ole seotud otseselt auto mootori seiskumisega ja käivitamisega, siis võivad nad puruneda igal suvalisel ajahetkel

Mina ei tea kui "otseselt ei ole seotud" aga kui esinduse vastuvõtu meistri käest uurisin purunemise põhjust, siis tema väitel: "olenemata juhist, ei sure enamus nukavaheketi purunemisel mitte sõidu ajal vaid just mootori seiskumisel".

Millise esinduse?

Põhjus ja tagajärg on segamini läinud. Mootor jääb seisma siis kui kett pooleks läheb.

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 12:39

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 8:38

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 0:07
Sellel Caddyl on üks väga häiriv omadus mida varem ei ole autodel täheldanud.
Nimelt mootoriga pidurdades, kui pöörded langevad liiga alla, siis mootor ise seiskub ja võtmest saab mootori käivitada alles siis kui auto kiirus on peaaegu seiskumiseni langenud.
Pöörad kiirteelt ära ja võtad jala pedaalilt mootoriga pidurdamiseks ning kui siis vajutad ringil sidurit madalama käigu panemiseks, siis peab ringil praktiliselt seisma jääma (taga sõitjatele üllatuseks), mootori käivitamiseks.

See on nüüd küll väga imelik jutt

Imelik jah, seepärast kirjutangi.
Seda on juhtunud mitmel korral ka linnavahel ristteedel, tavalises linnaliikluses.
Ja kui tühjal teel olen tahtlikult situatsiooni korranud veendumaks, et ei oleks juhtimisviga, siis väljasuremist ei ole juhtunud.

2001 aasta 2,2CDI MB Vitol oli sarnane huinjaa. Sõidu peal seiskunud mootorit liikumise ajal käivitada ei õnnestunud, ei inertsiga ega starteriga. Tuli auto seisma jätta, süüde välja keerata ja mõne sekundi oodata, samuti nagu limp mode kustutamiseks, siis sai starteriga käima.

OLAVI kirjutas: ↑14 Nov, 2024 13:37

AMvA kirjutas: ↑14 Nov, 2024 13:01

Kuna nende kettide purunemine ei ole seotud otseselt auto mootori seiskumisega ja käivitamisega, siis võivad nad puruneda igal suvalisel ajahetkel

Mina ei tea kui "otseselt ei ole seotud" aga kui esinduse vastuvõtu meistri käest uurisin purunemise põhjust, siis tema väitel: "olenemata juhist, ei sure enamus nukavaheketi purunemisel mitte sõidu ajal vaid just mootori seiskumisel".

davidsoniharald kirjutas: ↑14 Nov, 2024 14:00 Põhjus ja tagajärg on segamini läinud.
Mootor jääb seisma siis kui kett pooleks läheb.

Ei ole küsimus ju ei põhjuses ega tagajärjes vaid millisel ajahetkel purunemine "enamasti juhtub" või "võib juhtuda".
Kas siis kui mootor ühtlaselt töötab või järsul pöörete muutumise hetkel, kui automaatika mootori seiskab.

(Meie firmas on kolmel masinal nukaketid läinud ja kahel korral juhtus see kindlasti ristil aga kolmandat ei tea.)

davidsoniharald kirjutas: ↑14 Nov, 2024 14:00 Põhjus ja tagajärg on segamini läinud. Mootor jääb seisma siis kui kett pooleks läheb.

Kurjam teab, genekale näiteks pannakse vabajooksu sidureid et rihma säästa- mootori aeglustumisel/seiskumisel saab generaator edasi pöörelda vabalt. Nukkvõllidega loomulikult nii teha ei saa, kuid mootori seiskumisel pöörlevate nukkade inertsi peab rihm/kett jne ikka vastu võtma. Kui on liiga nõrk või piiripealne rihm/kett siis võiks järsu seiskumisega see puruks minna küll. Kui mootor lihtsalt seisma jätta siis pöörleb ta vabalt natuke edasi, mitte ei jää järsku väntvõll paigale.

Tegelane5 kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:47

davidsoniharald kirjutas: ↑14 Nov, 2024 14:00 Põhjus ja tagajärg on segamini läinud. Mootor jääb seisma siis kui kett pooleks läheb.

Kurjam teab, genekale näiteks pannakse vabajooksu sidureid et rihma säästa- mootori aeglustumisel/seiskumisel saab generaator edasi pöörelda vabalt. Nukkvõllidega loomulikult nii teha ei saa, kuid mootori seiskumisel pöörlevate nukkade inertsi peab rihm/kett jne ikka vastu võtma. Kui on liiga nõrk või piiripealne rihm/kett siis võiks järsu seiskumisega see puruks minna küll. Kui mootor lihtsalt seisma jätta siis pöörleb ta vabalt natuke edasi, mitte ei jää järsku väntvõll paigale.

Klapivedrud võtavad selle pöörlemisinertsi väga hästi keti/hammasrihma asemel vastu

Tegelane5 kirjutas: ↑15 Nov, 2024 11:47

davidsoniharald kirjutas: ↑14 Nov, 2024 14:00 Põhjus ja tagajärg on segamini läinud. Mootor jääb seisma siis kui kett pooleks läheb.

Kurjam teab, genekale näiteks pannakse vabajooksu sidureid et rihma säästa- mootori aeglustumisel/seiskumisel saab generaator edasi pöörelda vabalt. Nukkvõllidega loomulikult nii teha ei saa, kuid mootori seiskumisel pöörlevate nukkade inertsi peab rihm/kett jne ikka vastu võtma. Kui on liiga nõrk või piiripealne rihm/kett siis võiks järsu seiskumisega see puruks minna küll.
Kui mootor lihtsalt seisma jätta siis pöörleb ta vabalt natuke edasi, mitte ei jää järsku väntvõll paigale.

Kui neljataktiline mootor suretatakse välja kütuse etteande väljalülitamisega, siis väntvõll pöörleb kuni viimase survetaktini kus silindrisse kokku surutud õhu toimel pöördub väntvõll järsult teatud nurga võrra tagasi.
(4 silindriline mootor seiskub lõplikult alati kahes kindlas väntvõlli asendis, mida saab näha hooratta hammasvöö hammaste ebaühtlast kulumist uurides.)

Selline järsk väntvõlli suunamuutus toimub igal mootori seiskumisel ja tekitab väntvõlliga ühendatud inertsi omavatele osadele löökkoormust.

Start/stopp süsteemiga mootorid peavad kannatama palju rohkem seiskumisi ja käivitusi kui pidevalt töötavad mootorid.

Kui noore närvilise juhi auto vana hammasrihm lõppeb tavaliselt (möödasõidu) kiirendusel või aktiivel mootorpidurdusel, siis sujuva sõidustiiliga "penskari" autol mootori seiskamisel/käivitamisel.
Tänapäeval saab OBD kaudu näha, et millised olid auto andmed mootori vea tekkimise hetkel.

(Mul on õnnestunud 90'datel näha ka mõningaid karpamootoriga masinaid, millel pärast süüte katkestamist hakkas mootor lõhkudes tagurpidi tööle nii et juht pidi mootorit suretama siduri ja käiguga, mitte võtmest.)

OLAVI kirjutas: ↑16 Nov, 2024 13:33

(Mul on õnnestunud 90'datel näha ka mõningaid karpamootoriga masinaid, millel pärast süüte katkestamist hakkas mootor lõhkudes tagurpidi tööle nii et juht pidi mootorit suretama siduri ja käiguga, mitte võtmest.)

Kahetaktilise mootori tagurpidi käima panek pole keeruline. Mismoodi neljataktiline mootor tagurpidi käima hakkab? Eeldus on et taktide järjekord läheb siis vastupidiseks ja sisselasketaktile järgneb väljalasketakt.

Ma maanteemuhu aegadest mäletan et kui palava ilmaga "kuuma" antud sai siis mootor ei hakanud tagurpidi ringi käima vaid tekkis hõõgsüüde , mootor tegi veidrat häält mõne sekundi ja pöörles ikka õiget pidi sellise spetsiifilise kolina saatel .

vanahalb kirjutas: ↑16 Nov, 2024 22:27 Kahetaktilise mootori tagurpidi käima panek pole keeruline. Mismoodi neljataktiline mootor tagurpidi käima hakkab? Eeldus on et taktide järjekord läheb siis vastupidiseks ja sisselasketaktile järgneb väljalasketakt.

Mul on põrssapõlves õnnestunud sakslane ehk RS09 šassiitraktor tagurpidi käima saada. Käivitus toimis tol permanentse akudefitsiidi ajastul ikka trossiga tõmmates ja rohkemat polnudki vaja kui reversi kangi asend segi ajada. Käima läks kenasti, aga käis na uimaselt. Koolipoisi pea ikka niipalju jagas, et kui nägi õhupuhastitest musta tossu tulemas, oli kiire liigutus mootor seisma, revers õigetpidi ja taadile viibata et tõmba õige veel korra...

T-40 läks ka probleemideta tagurpidi käima. Neid aeti ikka akupuudusel kuskile künka otsa, nagu eelmine postitaja kirjeldas, siis täpselt samamoodi kõik oliks. Tiksus väikestel pööretel ja õhupuhastist ajas julmalt tossu välja.