2.1. Algajate sõidukijuhtide riskid liikluses
Algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetustesse on seotud nii sõidukijuhi staaži, vanuse kui sõidukogemusega. Mayhew ja Simpson on leidnud, et algajate sõidukijuhtide hulgas vähenevad esimese kuue kuu jooksul just teatud tüüpi liiklusõnnetused nagu teelt väljasõidud, ühesõidukiõnnetused, öösel ja nädalavahetustel toimuvad õnnetused. Ülevaateartiklis võtavad McCart jt. kokku, et teismeliste algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetusse on oluliselt kõrgem kui üle 25-aastastel juhtidel, samas nii juhi vanus kui sõidukogemus mõjutavad oluliselt liiklusõnnetuste riski.
Uuringud näitavad, et igas vanuses algajad sõidukijuhid õpivad kiirelt ning mida kauem on inimesel juhiload olnud, seda väikesem on õnnetuste risk. Noorte juhtidega toimunud mittefataalsete liiklusõnnetuste põhjuste analüüsimisel selgus, et enamik surmaga mittelõppenud õnnetustest tulenes vigadest tähelepanus ja visuaalses otsingus, tingimustele mittesobiva sõidukiiruse valikust, ohtude puudulikust äratundmisest ja oskamatutest hädaabimanöövritest. Suure kiirusega sõitjad ja selgelt riskantselt käituvad juhid moodustasid vaid väikese alagrupi. Algajate juhtide tehtavate vigade muster ei erinenud oluliselt kogenumate noorte liikluskäitumisest, viidates sellele, et sõitmiskogemus on õnnetuste vältimisel olulisem kui autojuhi vanus.
Algajate sõidukijuhtide uuringus on näidatud, et Soomes on 2001. aastal olnud rohkem liikluseeskirjade rikkujaid ja on täheldatud rohkem negatiivset suhtumist ohutusse sõitmisse kui 1978. aastal. Liiklusõnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud sõidukijuhtide uurimisel on selgunud, et nende hulgas on oluliselt rohkem algajaid ja vähese kogemusega sõidukijuhte. Analüüsides liiklusõnnetuste põhjusi leidsid Hasselberg ja Laflamme, et algajate sõidukijuhtide liiklusõnnetused saab jaotada viide klastrisse:
1) õnnetused ühe autoga väheasustatud aladel,
2) laupkokkupõrked,
3) liiklusõnnetused eha või koidu ajal,
4) õnnetused pööretel, õnnetused uhiuute autodega ning
5) õnnetused linnades ja vähem kui 50 km/h kiirusepiiranguga aladel.
Ferrante ja kaastöötajad leidsid, et algajate sõidukijuhtide joobes juhtimist ja sellega seotud õnnetusi ennustab kõige paremini varasem joobes juhtimine, mis on põhjustanud õnnetuse, ning mida nooremas eas see juhtus, seda tugevam seos on järgneva samalaadse käitumisega. Algajate sõidukijuhtide riskikäitumist mõjutavad sõidukijuhi suhtumine turvalisusse, enda hinnang oma sõiduoskustele ja objektiivsed sõiduoskused.
Tronsmoen näitas, et algajate sõidukijuhtide õnnetused olid pigem seotud juhtimisoskusega kui suhtumisega turvalisusse ja eneseraporteeritud sõidustiiliga. Sõidusimulaatoris mootorrattajuhte uurides ilmnes, et algajad mootorratturid olid oma sõiduoskuses liialt enesekindlad, liginesid ohtudele suurema kiirusega ning tegid rohkem avariisid kui kogenud mootorrattajuhid. Mynttinen jt. leidsid, et need autokooli õpilased, kes hindasid oma sõiduoskust kõrgelt, kukkusid tõenäolisemalt sõidueksamil läbi. Mynttinen ja kaastöötajad arutlesid, et enese ülehindamise ennetamiseks peaks sõiduõppe läbiviija andma õppurile rohkem võimalusi oma sõiduoskuste analüüsiks.
Algajate autojuhtide sattumist liiklusõnnetustesse ja nende liikluskäitumise arengut mõjutavad õppimisprotsessid, individuaalsed erinevused, sotsiaalsed mõjurid ning neid vahendavad protsessid ja võimed nagu oskuste omandamine, enese hindamisoskus, infotöötlus, tagasiside ja motivatsioon. Algajate sõidukijuhtide suuremat õnnetustesse sattumist võivad mõjutada ka nende valikud nagu millal ja kuhu sõita. Noortele juhtidele on tüüpilisem sõita tööst vabal ajal, sõita lihtsalt lõbu pärast, sõita koos teiste inimestega ning sõita õhtuti ja öösiti, samal ajal kui keskealised autojuhid sõidavad peamiselt tööle ja töölt koju. Oluline osa noorte juhtidega toimuvatest õnnetustest leiab aset just öösiti, kuigi noorte
osakaal öösel sõitjate hulgas ei ole samavõrra suurem.
Nyberg ja Gregersen uurisid, kuidas mõjutab autojuhi sugu õppimist sõidu- ja teooriaeksamiks ja hilisemat toimetulekut algaja autojuhina. Leiti, et noored (18–24a) mehed ja naised omandasid õppematerjali erinevalt. Naised õppisid rohkem teooriat, osalesid õppetöös struktureeritumalt, harjutasid rohkemaid autojuhtimise elemente erinevates keskkondades ja osalesid laiaulatuslikumalt autokooli õppetöös. Rootsi statistika kohaselt
tegid naised kirjalikku teooriaeksamit paremini, aga sõidueksamit mitte. Mehed sattusid oma esimese ametliku juhtimisaasta jooksul keskmiselt 1,9 juhu võrra 1000 liiklusõnnetuse kohta naistest sagedamini vigastustega lõppenud liiklusõnnetustesse. Autorid arutlesid, et struktureeritud treening õppimise ajal on üks põhjustest, miks naised saavad algajate autojuhtidena paremini hakkama. Võrreldes naistega satuvad mehed sagedamini rasketesse liiklusõnnetustesse. Ka algajate autojuhtidega toimuvatest õnnetustest juhtub enamik meestega, kusjuures noorte meesjuhtide õnnetused juhtuvad sagedamini öisel ajal, võrreldes naiste ja vanemate juhtide õnnetustega. On leitud, et noortel algajatel ja eriti meessoost autojuhtidel on võrreldes keskealiste algajate autojuhtidega probleeme juhtimiskäitumise kõrgemate tasanditega, nagu näiteks hoiakud, väärtushinnangud ja
eneseregulatsioonioskus. Naisjuhtidel oli rohkem probleeme juhtimiskäitumise madalamate tasemetega, näiteks auto käsitsemisoskustega.
Libe tee on meesjuhtidel sagedaseks liiklusõnnetuse põhjustajaks, kuid surmaga lõppenud liiklusõnnetuste osakaal nende hulgas on väike. Seevastu naistel on libe tee pigem just surmaga lõppevate liiklusõnnetuste üheks põhjuseks. Seega on oluline võtta arvesse, et osa tingimusi võib suurendada teatud tüüpi õnnetuste tõenäosust teatud inimgrupis, kuid mitte kõigi juhtide hulgas.
Algajatele noortele sõidukijuhtidele on eeskujuks nende vanemad. Miller jt. on näidanud, et algajate noorte sõidukijuhtide sõidustiil korreleerub oluliselt nende vanemate sõidustiiliga.
https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/s ... k_2010.pdf