Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Isand Fucsi põhjalikest postitustest ja muust teemakohasest arutelust seal on muidugi kahju. Teema sulgemise põhjuseks olid kallid kaasfoorumlased, kes ronisid tuima järjekindlusega ka sealses teemas oma rehvimustreid ja muid autoteemasid võrdlema. Minu hinnangul piisab meie militaarfoorumis ühest autotehnikateemast.
Süüteküünla kasutamine on kättesaadav ja vana elementaarne teadmine, mida enam aastakümneid ei ole peetud vajalikuks eraldi õpetada.
No ma ei tea. Maanteeameti jm vastavad uuringud, analüüsid ja aruanded sisaldavad enamuses ka neid igasuguseid "läbisõidetud kilomeetreid".aksel90 kirjutas: ↑13 Veebr, 2025 23:14Aga ikkagi - kui enne sõitis 10 ruutkilomeetri peal 100 sõidukit igaüks tuhat kilomeetrit, nüüd aga samal alal 1000 sõidukit igaüks 100 kilomeetrit, siis kuidas saab sellest järeldada, et kasvanud avariide arv ei ole tingitud sõidukite arvust, sest läbitavate kilomeetrite hulk on sama? Mis loogika see on? Eriti kui arvestada, et need lisandunud sõidukid tükivad suuresti ühel ajal, st tipptunnil teele (sellest see tipptund ju tulebki).Fucs kirjutas: ↑13 Veebr, 2025 17:30 KUKU raadio uudistes andis Svet intervjuu ja mainis ka ära, et liiklusõnnetuste kasv ei ole tingitud sellest, et meil on üha rohkem autosid. Sõidukite läbisõidu kilomeetreid ei ole rohkem kui enne ja õnnetuste arvu läbisõidu km-idele taandades/võrreldes on iga läbi sõidetud KM-i kohta rohkem liiklusõnnetusi.
Kaks mõõdet
Ühelt poolt võetakse aluseks liiklusohutuse üldnäitajad, mis on võrdluseks taandatud elanike arvule, aastas läbisõidetud autokilomeetritele jne.
https://tartu.postimees.ee/262728/krist ... lusohutust
*Uurimustöö aluseks tuleb võtta politsei poolt registreeritud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed. Liiklusohutuse taset konkreetsel teel hinnatakse kahe põhinäitaja alusel – liiklusõnnetuste arv nii teelõigu pikkuse kohta kui ka läbitud autokilomeetrite kohta.
Lisaks tuuakse välja põhimaanteede, tugimaanteede ja liiklusohtlikumate kõrvalmaanteede liiklusohutuse absoluut- ja suhtnäitajad, samuti iga eel-
nimetatud tee ohtlikum kilomeeter nii absoluutnäitaja kui ka suhtnäitaja alusel (liiklusõnnetuste arv läbisõidu kohta).
https://transpordiamet.ee/sites/default ... 202008.pdf
Siin viewtopic.php?p=852909#p852909 on üsna ammendav ja ülevaatlik kokkuvõte mille ma kokku panin eelmise aasta augustis.Rebane11 kirjutas: ↑13 Veebr, 2025 23:59 Ma tänapäeval alkoholi süüks midagi eriti ei pane. Võrreldes 90. aastatega. Pigem need vaprad ja ilusad, kes nii nagu tänagi lumetuisus enne kurvi oma uhke limoga minust kui teel tukkuvast 90-95 liikuvast seisvast postist mööda kimasid. Hilisemates teadetes tavapäraselt, et kaldus vastassuuna vööndisse...
Surmaga lõppenud liiklusõnnetused.Ühesõidukiõnnetustes osalejad suurimast väiksemani liikleja omaduste alusel:
1. Joobes juhid 63%
2. Alaealised 30%
3. Esmase juhiloa omanikud 30%
4. Eakad (65+) juhid 16%
Kokkupõrked
1. Eakad (65+) juhid 56%
2. Esmase juhiloa omanikud 54%
3. Alaealised 39%
Jalakäijaga õnnetused
1. Alaealised 28%
2. Eakad (65+) juhid 22%
3. Esmase juhiloa omanikud 13%
4. Joobes juhid 5%
Kahjuks ei esitata meil avalikes aruannetes näiteks liiklusõnnetuste suhet juhistaaži, mis on IMHO üks väga oluline komponent liiklusõnnetuste põhjuste lahtimõtestamisel.2021a
52 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul joobes juht
* 20 juhul kokkupõrge
* 18 juhul ühesõidukiõnnetus
* 9 juhul võis olla riskifaktoriks kiirus
* 8 juhul rasked talvised teeolud
* 5 juhul võimalik suitsiid
2022a
47 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul kokkupõrge
* 15 juhul ühesõidukiõnnetus
* 13 juhul joobes juht
* 11 juhul teelt väljasõit
* 11 juhul vastassuunda sõit
* 5 juhul oli üheks riskifaktoriks kiirus
* 3 juhul rasked talvised teeolud
* 2 juhul valearvestusega möödasõit
* 1 juhul jooksis teele põder
* 1 juhul võimalik suitsiid
2.1. Algajate sõidukijuhtide riskid liikluses
Algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetustesse on seotud nii sõidukijuhi staaži, vanuse kui sõidukogemusega. Mayhew ja Simpson on leidnud, et algajate sõidukijuhtide hulgas vähenevad esimese kuue kuu jooksul just teatud tüüpi liiklusõnnetused nagu teelt väljasõidud, ühesõidukiõnnetused, öösel ja nädalavahetustel toimuvad õnnetused. Ülevaateartiklis võtavad McCart jt. kokku, et teismeliste algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetusse on oluliselt kõrgem kui üle 25-aastastel juhtidel, samas nii juhi vanus kui sõidukogemus mõjutavad oluliselt liiklusõnnetuste riski.
Uuringud näitavad, et igas vanuses algajad sõidukijuhid õpivad kiirelt ning mida kauem on inimesel juhiload olnud, seda väikesem on õnnetuste risk. Noorte juhtidega toimunud mittefataalsete liiklusõnnetuste põhjuste analüüsimisel selgus, et enamik surmaga mittelõppenud õnnetustest tulenes vigadest tähelepanus ja visuaalses otsingus, tingimustele mittesobiva sõidukiiruse valikust, ohtude puudulikust äratundmisest ja oskamatutest hädaabimanöövritest. Suure kiirusega sõitjad ja selgelt riskantselt käituvad juhid moodustasid vaid väikese alagrupi. Algajate juhtide tehtavate vigade muster ei erinenud oluliselt kogenumate noorte liikluskäitumisest, viidates sellele, et sõitmiskogemus on õnnetuste vältimisel olulisem kui autojuhi vanus.
Algajate sõidukijuhtide uuringus on näidatud, et Soomes on 2001. aastal olnud rohkem liikluseeskirjade rikkujaid ja on täheldatud rohkem negatiivset suhtumist ohutusse sõitmisse kui 1978. aastal. Liiklusõnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud sõidukijuhtide uurimisel on selgunud, et nende hulgas on oluliselt rohkem algajaid ja vähese kogemusega sõidukijuhte. Analüüsides liiklusõnnetuste põhjusi leidsid Hasselberg ja Laflamme, et algajate sõidukijuhtide liiklusõnnetused saab jaotada viide klastrisse:
1) õnnetused ühe autoga väheasustatud aladel,
2) laupkokkupõrked,
3) liiklusõnnetused eha või koidu ajal,
4) õnnetused pööretel, õnnetused uhiuute autodega ning
5) õnnetused linnades ja vähem kui 50 km/h kiirusepiiranguga aladel.
Ferrante ja kaastöötajad leidsid, et algajate sõidukijuhtide joobes juhtimist ja sellega seotud õnnetusi ennustab kõige paremini varasem joobes juhtimine, mis on põhjustanud õnnetuse, ning mida nooremas eas see juhtus, seda tugevam seos on järgneva samalaadse käitumisega. Algajate sõidukijuhtide riskikäitumist mõjutavad sõidukijuhi suhtumine turvalisusse, enda hinnang oma sõiduoskustele ja objektiivsed sõiduoskused.
Tronsmoen näitas, et algajate sõidukijuhtide õnnetused olid pigem seotud juhtimisoskusega kui suhtumisega turvalisusse ja eneseraporteeritud sõidustiiliga. Sõidusimulaatoris mootorrattajuhte uurides ilmnes, et algajad mootorratturid olid oma sõiduoskuses liialt enesekindlad, liginesid ohtudele suurema kiirusega ning tegid rohkem avariisid kui kogenud mootorrattajuhid. Mynttinen jt. leidsid, et need autokooli õpilased, kes hindasid oma sõiduoskust kõrgelt, kukkusid tõenäolisemalt sõidueksamil läbi. Mynttinen ja kaastöötajad arutlesid, et enese ülehindamise ennetamiseks peaks sõiduõppe läbiviija andma õppurile rohkem võimalusi oma sõiduoskuste analüüsiks.
Algajate autojuhtide sattumist liiklusõnnetustesse ja nende liikluskäitumise arengut mõjutavad õppimisprotsessid, individuaalsed erinevused, sotsiaalsed mõjurid ning neid vahendavad protsessid ja võimed nagu oskuste omandamine, enese hindamisoskus, infotöötlus, tagasiside ja motivatsioon. Algajate sõidukijuhtide suuremat õnnetustesse sattumist võivad mõjutada ka nende valikud nagu millal ja kuhu sõita. Noortele juhtidele on tüüpilisem sõita tööst vabal ajal, sõita lihtsalt lõbu pärast, sõita koos teiste inimestega ning sõita õhtuti ja öösiti, samal ajal kui keskealised autojuhid sõidavad peamiselt tööle ja töölt koju. Oluline osa noorte juhtidega toimuvatest õnnetustest leiab aset just öösiti, kuigi noorte
osakaal öösel sõitjate hulgas ei ole samavõrra suurem.
Nyberg ja Gregersen uurisid, kuidas mõjutab autojuhi sugu õppimist sõidu- ja teooriaeksamiks ja hilisemat toimetulekut algaja autojuhina. Leiti, et noored (18–24a) mehed ja naised omandasid õppematerjali erinevalt. Naised õppisid rohkem teooriat, osalesid õppetöös struktureeritumalt, harjutasid rohkemaid autojuhtimise elemente erinevates keskkondades ja osalesid laiaulatuslikumalt autokooli õppetöös. Rootsi statistika kohaselt
tegid naised kirjalikku teooriaeksamit paremini, aga sõidueksamit mitte. Mehed sattusid oma esimese ametliku juhtimisaasta jooksul keskmiselt 1,9 juhu võrra 1000 liiklusõnnetuse kohta naistest sagedamini vigastustega lõppenud liiklusõnnetustesse. Autorid arutlesid, et struktureeritud treening õppimise ajal on üks põhjustest, miks naised saavad algajate autojuhtidena paremini hakkama. Võrreldes naistega satuvad mehed sagedamini rasketesse liiklusõnnetustesse. Ka algajate autojuhtidega toimuvatest õnnetustest juhtub enamik meestega, kusjuures noorte meesjuhtide õnnetused juhtuvad sagedamini öisel ajal, võrreldes naiste ja vanemate juhtide õnnetustega. On leitud, et noortel algajatel ja eriti meessoost autojuhtidel on võrreldes keskealiste algajate autojuhtidega probleeme juhtimiskäitumise kõrgemate tasanditega, nagu näiteks hoiakud, väärtushinnangud ja
eneseregulatsioonioskus. Naisjuhtidel oli rohkem probleeme juhtimiskäitumise madalamate tasemetega, näiteks auto käsitsemisoskustega.
Libe tee on meesjuhtidel sagedaseks liiklusõnnetuse põhjustajaks, kuid surmaga lõppenud liiklusõnnetuste osakaal nende hulgas on väike. Seevastu naistel on libe tee pigem just surmaga lõppevate liiklusõnnetuste üheks põhjuseks. Seega on oluline võtta arvesse, et osa tingimusi võib suurendada teatud tüüpi õnnetuste tõenäosust teatud inimgrupis, kuid mitte kõigi juhtide hulgas.
Algajatele noortele sõidukijuhtidele on eeskujuks nende vanemad. Miller jt. on näidanud, et algajate noorte sõidukijuhtide sõidustiil korreleerub oluliselt nende vanemate sõidustiiliga.
https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/s ... k_2010.pdf
1) Küünla piip (kummilutt mis tõmmatakse küünlale peale) on olnud õline ja roojane.
See on võib-olla siis kui hakata autot kohe peale ülevaatust müüma . Muidu jääb graafikusse jõnks mis kedagi otseselt ei sega.OLAVI kirjutas: ↑14 Veebr, 2025 13:14 Mul on kahel korral (kahel erineval autol) ülevaatusel 100 000km juurde kirjutatud.
Esimene selgus, kui autot müües nõuti, et viiksin spido näidu registris olevaga vastavusse ja teise avastasin juba ise kohe pärast ülevaatust numbreid kontrollides.
Kusjuures valet numbrit saab korrigeerida see sama ülevatusepunkt (sama inimene) ja kui see inimene on töölt lahkunud, siis võib tekkida püsiv probleem auto edasimüügil.
Küünalt näpu vahel annab keerata ainult Gaz-51 tüüpi mootoril. Mida aeg edasi, seda sügavamal küünal asub ja seda saab keerata vaid võtmega. Ainult võtmesse panek ja sealt võtmine on näpu vahel, seejuures kinni hoida saab sellest metallosast.
Vanasti võis mahavõetud küünlad minema visata aga tänapäevaseid margipõhiseid plaatinaelektroodidega küünlaid ei tasu kohe ära visata.TALUPOEG TALUJA kirjutas: ↑15 Veebr, 2025 8:10 ..... See vanade küünalde kogumine riiulisse oli juba vana komme- ehk läheb vaja! Aja kokkuhoiu mõttes ei tasu katkisi küünlaid koguda.
Kui on teada, et on veel kõlbulik, võib hoida, aga kui on kindlalt teada, kohe minema. Talupoeg soovitab!
Tänapäeva ülipeenete plaatina, iridium jne elektroodidega küünaldega (ka külgelektrood on tihti peenike ja terava otsaga) tasub jälgida, et kui mootor tikub tühikäigul värisema, on aeg küünlad vahetada - see kipub juhtuma varem kui auto käsiraamat vahetust nõuab. Volvo 2,4 turbomootoril võib see olla nii vähe kui 20-25 tuhat km. Osta 10 eurosed küünlad ja need mõnel suvepäeval ära vahetada on odavam kui osta 60 euroseid süütepoole. Pigem varem kui hiljem.kaupo51 kirjutas: ↑14 Veebr, 2025 22:30 Süüteküünal on auto kuluosa, mida peaks välja vahetama teatud kilomeetrite läbimise järel, nagu autotootja seda ette kirjutab. Kui küünla valge isolaator on natukene värvi muutnud, aga küünal ise töötab, siis sellest pole midagi. Vahetad töötava komplekti uute vastu ja sõidad edasi. Paraku paljud inimesed vahetavad küünlaid siis, kui küünlavahe on suureks läinud ja mootor ei tööta enam korralikult. Küünalde vahetusvälp on selleks ajaks juba korralikult ületatud. Kokkuvõtteks- vahetage küünlaid regulaarselt, nii nagu ette nähtud ja ärge oma pead liigselt vaevake.
Ei sega vast 20 aastat vana volkari juures.
Kui küünalt on raske lahti saada, siis see küünal on valesti paigaldatud, selle seib ei tihenda ja tahm ronib keerme vahele.Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Veebr, 2025 10:31 ....
Soovitaksin küünalde keermed määrida enne tagasi keeramist sisse nt kõrgtemperatuurilise vaskpastaga, hiljem on kergem lahti saada. ...