Autotehnikateema

[Peeter]

Mul oli sama lugu. Mees ütles, et "sul on siin mingi 100 000-ne jama". Siis tiba sortis ja ütles, et "kurat, ma ise tegin selle ÜV sul aasta tagasi". Ma ütlesin, et ise sa eelmine aasta tegid jah siinsamas punktis ju. Ja siis nädala jooksul parandas ise ära. Ütles, et vat kui hea, et saab ise ära parandada, et muidu oleks paras peavalu tulnud selle kellegi teise poolt tehtud ühe numbri valesti sisestamise parandamine.

[ElrikThunderson]

Liikluse planeerimisest teema on suletud...

Isand Fucsi põhjalikest postitustest ja muust teemakohasest arutelust seal on muidugi kahju. Teema sulgemise põhjuseks olid kallid kaasfoorumlased, kes ronisid tuima järjekindlusega ka sealses teemas oma rehvimustreid ja muid autoteemasid võrdlema. Minu hinnangul piisab meie militaarfoorumis ühest autotehnikateemast.

[OLAVI]

Kollane rõngas küünla isolaatoril.
1) Pöhjus?
2) Tekke mehanism?
3) Kuidas vältida?

... Ehk tulles tagasi algusesse - mis probleemi me üritame lahendada?

Süüteküünla kasutamine on kättesaadav ja vana elementaarne teadmine, mida enam aastakümneid ei ole peetud vajalikuks eraldi õpetada.
Kena näide, kui inimesed ei mõista "näpu vahel" hoitava protsessi tekkemehanismi aga samas tunnevad ennast maailma asjades spetsialistidena.
Sellist pilti on üle maailma sotsmeedias kommenteerinud sajad inimesed ja ainult mõned on osanud nimetada põhjuse aga mitte kuidas ära hoida.
Sotsmeediat kasutavad vist ka ainult nooremad inimesed?

[Walter2]

Ilmselgelt öeldi praegu midagi väga tarka millest lihtsurelikud aru ei saa. Kas selle vältimiseks nagu pildil polegi veel äppi välja mõeldud?

[AMvA]

Siin tuli nüüd küll hulk väga tarka ja dotseerivat juttu AKF poolt, aga kas AKF ise teab vastuseid enda esitatud küsimustele või tuleb jälle sooja õhku stiilis otsige ise?

[Fucs]

KUKU raadio uudistes andis Svet intervjuu ja mainis ka ära, et liiklusõnnetuste kasv ei ole tingitud sellest, et meil on üha rohkem autosid. Sõidukite läbisõidu kilomeetreid ei ole rohkem kui enne ja õnnetuste arvu läbisõidu km-idele taandades/võrreldes on iga läbi sõidetud KM-i kohta rohkem liiklusõnnetusi.

Aga ikkagi - kui enne sõitis 10 ruutkilomeetri peal 100 sõidukit igaüks tuhat kilomeetrit, nüüd aga samal alal 1000 sõidukit igaüks 100 kilomeetrit, siis kuidas saab sellest järeldada, et kasvanud avariide arv ei ole tingitud sõidukite arvust, sest läbitavate kilomeetrite hulk on sama? Mis loogika see on? Eriti kui arvestada, et need lisandunud sõidukid tükivad suuresti ühel ajal, st tipptunnil teele (sellest see tipptund ju tulebki).

No ma ei tea. Maanteeameti jm vastavad uuringud, analüüsid ja aruanded sisaldavad enamuses ka neid igasuguseid "läbisõidetud kilomeetreid".
Nii konkreetsetel teelõikudel läbisõidetud kilomeetreid (ilmselt siis liiklusvoo ja sageduse mõõtmiste andmed, mida pidevalt siin või seal tehakse), kui ka autopargi läbisõidetud kilomeetreid (andmed siis ilmselt jah TÜV punktidest).

Kaks mõõdet

Ühelt poolt võetakse aluseks liiklusohutuse üldnäitajad, mis on võrdluseks taandatud elanike arvule, aastas läbisõidetud autokilomeetritele jne.
https://tartu.postimees.ee/262728/krist ... lusohutust

Uurimustöö aluseks tuleb võtta politsei poolt registreeritud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed. Liiklusohutuse taset konkreetsel teel hinnatakse kahe põhinäitaja alusel – liiklusõnnetuste arv nii teelõigu pikkuse kohta kui ka läbitud autokilomeetrite kohta.

Lisaks tuuakse välja põhimaanteede, tugimaanteede ja liiklusohtlikumate kõrvalmaanteede liiklusohutuse absoluut- ja suhtnäitajad, samuti iga eel-
nimetatud tee ohtlikum kilomeeter nii absoluutnäitaja kui ka suhtnäitaja alusel (liiklusõnnetuste arv läbisõidu kohta).

https://transpordiamet.ee/sites/default ... 202008.pdf

*

Ma tänapäeval alkoholi süüks midagi eriti ei pane. Võrreldes 90. aastatega. Pigem need vaprad ja ilusad, kes nii nagu tänagi lumetuisus enne kurvi oma uhke limoga minust kui teel tukkuvast 90-95 liikuvast seisvast postist mööda kimasid. Hilisemates teadetes tavapäraselt, et kaldus vastassuuna vööndisse...

Siin viewtopic.php?p=852909#p852909 on üsna ammendav ja ülevaatlik kokkuvõte mille ma kokku panin eelmise aasta augustis.

Liiklusõnnetuste statistikat juhivad 41%-ga ühesõidukiõnnetused, järgmiseks on 37%-ga kokkupõrked, edasi 17% õnnetused jalakäiatega ja 5%-ga "muud liiklusõnnetused".

Teen joobe teemad punaseks, kiiruse teemad roheliseks ja esmase juhiloa siniseks:

Ühesõidukiõnnetustes osalejad suurimast väiksemani liikleja omaduste alusel:
1. Joobes juhid 63%
2. Alaealised 30%
3. Esmase juhiloa omanikud 30%
4. Eakad (65+) juhid 16%

Kokkupõrked
1. Eakad (65+) juhid 56%
2. Esmase juhiloa omanikud 54%
3. Alaealised 39%

Jalakäijaga õnnetused
1. Alaealised 28%
2. Eakad (65+) juhid 22%
3. Esmase juhiloa omanikud 13%
4. Joobes juhid 5%

Surmaga lõppenud liiklusõnnetused.

2021a

52 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul joobes juht
* 20 juhul kokkupõrge
* 18 juhul ühesõidukiõnnetus
* 9 juhul võis olla riskifaktoriks kiirus
* 8 juhul rasked talvised teeolud
* 5 juhul võimalik suitsiid

2022a

47 surmaga lõppenud liiklusõnnetusest (võivad olla erinevate õnnetuste puhul ka risti kombineeritud):
* 22 juhul kokkupõrge
* 15 juhul ühesõidukiõnnetus
* 13 juhul joobes juht
* 11 juhul teelt väljasõit
* 11 juhul vastassuunda sõit
* 5 juhul oli üheks riskifaktoriks kiirus
* 3 juhul rasked talvised teeolud
* 2 juhul valearvestusega möödasõit
* 1 juhul jooksis teele põder
* 1 juhul võimalik suitsiid

Kahjuks ei esitata meil avalikes aruannetes näiteks liiklusõnnetuste suhet juhistaaži, mis on IMHO üks väga oluline komponent liiklusõnnetuste põhjuste lahtimõtestamisel.

Aga on muid materjale, kus sellest põgusalt juttu on, näiteks

2.1. Algajate sõidukijuhtide riskid liikluses

Algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetustesse on seotud nii sõidukijuhi staaži, vanuse kui sõidukogemusega. Mayhew ja Simpson on leidnud, et algajate sõidukijuhtide hulgas vähenevad esimese kuue kuu jooksul just teatud tüüpi liiklusõnnetused nagu teelt väljasõidud, ühesõidukiõnnetused, öösel ja nädalavahetustel toimuvad õnnetused. Ülevaateartiklis võtavad McCart jt. kokku, et teismeliste algajate sõidukijuhtide risk sattuda liiklusõnnetusse on oluliselt kõrgem kui üle 25-aastastel juhtidel, samas nii juhi vanus kui sõidukogemus mõjutavad oluliselt liiklusõnnetuste riski.

Uuringud näitavad, et igas vanuses algajad sõidukijuhid õpivad kiirelt ning mida kauem on inimesel juhiload olnud, seda väikesem on õnnetuste risk. Noorte juhtidega toimunud mittefataalsete liiklusõnnetuste põhjuste analüüsimisel selgus, et enamik surmaga mittelõppenud õnnetustest tulenes vigadest tähelepanus ja visuaalses otsingus, tingimustele mittesobiva sõidukiiruse valikust, ohtude puudulikust äratundmisest ja oskamatutest hädaabimanöövritest. Suure kiirusega sõitjad ja selgelt riskantselt käituvad juhid moodustasid vaid väikese alagrupi. Algajate juhtide tehtavate vigade muster ei erinenud oluliselt kogenumate noorte liikluskäitumisest, viidates sellele, et sõitmiskogemus on õnnetuste vältimisel olulisem kui autojuhi vanus.

Algajate sõidukijuhtide uuringus on näidatud, et Soomes on 2001. aastal olnud rohkem liikluseeskirjade rikkujaid ja on täheldatud rohkem negatiivset suhtumist ohutusse sõitmisse kui 1978. aastal. Liiklusõnnetuse tagajärjel haiglasse sattunud sõidukijuhtide uurimisel on selgunud, et nende hulgas on oluliselt rohkem algajaid ja vähese kogemusega sõidukijuhte. Analüüsides liiklusõnnetuste põhjusi leidsid Hasselberg ja Laflamme, et algajate sõidukijuhtide liiklusõnnetused saab jaotada viide klastrisse:

1) õnnetused ühe autoga väheasustatud aladel,
2) laupkokkupõrked,
3) liiklusõnnetused eha või koidu ajal,
4) õnnetused pööretel, õnnetused uhiuute autodega ning
5) õnnetused linnades ja vähem kui 50 km/h kiirusepiiranguga aladel.

Ferrante ja kaastöötajad leidsid, et algajate sõidukijuhtide joobes juhtimist ja sellega seotud õnnetusi ennustab kõige paremini varasem joobes juhtimine, mis on põhjustanud õnnetuse, ning mida nooremas eas see juhtus, seda tugevam seos on järgneva samalaadse käitumisega. Algajate sõidukijuhtide riskikäitumist mõjutavad sõidukijuhi suhtumine turvalisusse, enda hinnang oma sõiduoskustele ja objektiivsed sõiduoskused.

Tronsmoen näitas, et algajate sõidukijuhtide õnnetused olid pigem seotud juhtimisoskusega kui suhtumisega turvalisusse ja eneseraporteeritud sõidustiiliga. Sõidusimulaatoris mootorrattajuhte uurides ilmnes, et algajad mootorratturid olid oma sõiduoskuses liialt enesekindlad, liginesid ohtudele suurema kiirusega ning tegid rohkem avariisid kui kogenud mootorrattajuhid. Mynttinen jt. leidsid, et need autokooli õpilased, kes hindasid oma sõiduoskust kõrgelt, kukkusid tõenäolisemalt sõidueksamil läbi. Mynttinen ja kaastöötajad arutlesid, et enese ülehindamise ennetamiseks peaks sõiduõppe läbiviija andma õppurile rohkem võimalusi oma sõiduoskuste analüüsiks.

Algajate autojuhtide sattumist liiklusõnnetustesse ja nende liikluskäitumise arengut mõjutavad õppimisprotsessid, individuaalsed erinevused, sotsiaalsed mõjurid ning neid vahendavad protsessid ja võimed nagu oskuste omandamine, enese hindamisoskus, infotöötlus, tagasiside ja motivatsioon. Algajate sõidukijuhtide suuremat õnnetustesse sattumist võivad mõjutada ka nende valikud nagu millal ja kuhu sõita. Noortele juhtidele on tüüpilisem sõita tööst vabal ajal, sõita lihtsalt lõbu pärast, sõita koos teiste inimestega ning sõita õhtuti ja öösiti, samal ajal kui keskealised autojuhid sõidavad peamiselt tööle ja töölt koju. Oluline osa noorte juhtidega toimuvatest õnnetustest leiab aset just öösiti, kuigi noorte
osakaal öösel sõitjate hulgas ei ole samavõrra suurem.

Nyberg ja Gregersen uurisid, kuidas mõjutab autojuhi sugu õppimist sõidu- ja teooriaeksamiks ja hilisemat toimetulekut algaja autojuhina. Leiti, et noored (18–24a) mehed ja naised omandasid õppematerjali erinevalt. Naised õppisid rohkem teooriat, osalesid õppetöös struktureeritumalt, harjutasid rohkemaid autojuhtimise elemente erinevates keskkondades ja osalesid laiaulatuslikumalt autokooli õppetöös. Rootsi statistika kohaselt
tegid naised kirjalikku teooriaeksamit paremini, aga sõidueksamit mitte. Mehed sattusid oma esimese ametliku juhtimisaasta jooksul keskmiselt 1,9 juhu võrra 1000 liiklusõnnetuse kohta naistest sagedamini vigastustega lõppenud liiklusõnnetustesse. Autorid arutlesid, et struktureeritud treening õppimise ajal on üks põhjustest, miks naised saavad algajate autojuhtidena paremini hakkama. Võrreldes naistega satuvad mehed sagedamini rasketesse liiklusõnnetustesse. Ka algajate autojuhtidega toimuvatest õnnetustest juhtub enamik meestega, kusjuures noorte meesjuhtide õnnetused juhtuvad sagedamini öisel ajal, võrreldes naiste ja vanemate juhtide õnnetustega. On leitud, et noortel algajatel ja eriti meessoost autojuhtidel on võrreldes keskealiste algajate autojuhtidega probleeme juhtimiskäitumise kõrgemate tasanditega, nagu näiteks hoiakud, väärtushinnangud ja
eneseregulatsioonioskus. Naisjuhtidel oli rohkem probleeme juhtimiskäitumise madalamate tasemetega, näiteks auto käsitsemisoskustega.

Libe tee on meesjuhtidel sagedaseks liiklusõnnetuse põhjustajaks, kuid surmaga lõppenud liiklusõnnetuste osakaal nende hulgas on väike. Seevastu naistel on libe tee pigem just surmaga lõppevate liiklusõnnetuste üheks põhjuseks. Seega on oluline võtta arvesse, et osa tingimusi võib suurendada teatud tüüpi õnnetuste tõenäosust teatud inimgrupis, kuid mitte kõigi juhtide hulgas.

Algajatele noortele sõidukijuhtidele on eeskujuks nende vanemad. Miller jt. on näidanud, et algajate noorte sõidukijuhtide sõidustiil korreleerub oluliselt nende vanemate sõidustiiliga.

https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/s ... k_2010.pdf

[kaupo51]

Süüteküünal on auto kuluosa, mida peaks välja vahetama teatud kilomeetrite läbimise järel, nagu autotootja seda ette kirjutab. Kui küünla valge isolaator on natukene värvi muutnud, aga küünal ise töötab, siis sellest pole midagi. Vahetad töötava komplekti uute vastu ja sõidad edasi. Paraku paljud inimesed vahetavad küünlaid siis, kui küünlavahe on suureks läinud ja mootor ei tööta enam korralikult. Küünalde vahetusvälp on selleks ajaks juba korralikult ületatud. Kokkuvõtteks- vahetage küünlaid regulaarselt, nii nagu ette nähtud ja ärge oma pead liigselt vaevake.

[TALUPOEG TALUJA]

Mul on lihtne toiming küünaldega- kui juhuslikult avastan, et mootorsaag või automootor ikka ei tööta korralikult või puterdab ja viga on kindlalt küünlas... siis võtan kohe ja krudin kübara ja seibi maha (kui tulevad) ja kohe löön haamriga portselani katki! Viskan ämbrisse ja pühin käed puhtaks! Edaspidi probleeme pole, sest kuhugile nuga peale jäetud vana küünal.... saab millalgi unustatud ja uuesti kasutusele võetud ja vea tuvastamise protsess võib jälle alata... Kes see ikka mäletab mõne aja pärast, miks see küünal seal karbis vedeleb ja kustkohast võetud..... See vanade küünalde kogumine riiulisse oli juba vana komme- ehk läheb vaja! Aja kokkuhoiu mõttes ei tasu katkisi küünlaid koguda. Kui on teada, et on veel kõlbulik, võib hoida, aga kui on kindlalt teada, kohe minema. Talupoeg soovitab!

T.

[vanahalb]

Kollane rõngas küünla isolaatoril.
1) Pöhjus?
2) Tekke mehanism?
3) Kuidas vältida?

1) Küünla piip (kummilutt mis tõmmatakse küünlale peale) on olnud õline ja roojane.
2) Kõik see sodi on töö ajal sulanud ja põlenud portselani peale.
3) Ärge kiskuge elektriseadmeid rokaste kätega! Lukusepp las vahetab õli ja elektrik tegeleb küünaldega. Ning katab küünla enne paigaldamist õhukese piirituskihiga (hingab peale)

[vanahalb]

Mul on kahel korral (kahel erineval autol) ülevaatusel 100 000km juurde kirjutatud.
Esimene selgus, kui autot müües nõuti, et viiksin spido näidu registris olevaga vastavusse ja teise avastasin juba ise kohe pärast ülevaatust numbreid kontrollides.
Kusjuures valet numbrit saab korrigeerida see sama ülevatusepunkt (sama inimene) ja kui see inimene on töölt lahkunud, siis võib tekkida püsiv probleem auto edasimüügil.

See on võib-olla siis kui hakata autot kohe peale ülevaatust müüma . Muidu jääb graafikusse jõnks mis kedagi otseselt ei sega.
Mul on ühel mootorrattal niimoodi. Sõidan võib-olla 1000-2000 km aastas ja ülevaatustel olid numbrid midagi 7500-9000-100050- 11000 -12500 . Üks vana oli läbisõidule ühe nulli juure pannud ja järgmisel ülevaatusel kirjutati jälle see mis armatuurilt vastu vaatas. Ma olen ülevaatusel ikka kõrval seisnud ja minumeelest ülevaataja ei näegi eelmise ülevaatuse numbreid kui ta just spetsiaalselt ei kontrolli.

Nüüd on sõiduki taustakontrolli tabelis saehammas sees ja varsti hakkab juba graafikust välja jääma. Öeldi et kui häirib siis pöördu maanteeameti poole ja parandavad ära. Seda ülevaatuspunktigi pole enam kus viga kunagi tehti.

[Kapten Trumm]

3) Ärge kiskuge elektriseadmeid rokaste kätega! Lukusepp las vahetab õli ja elektrik tegeleb küünaldega. Ning katab küünla enne paigaldamist õhukese piirituskihiga (hingab peale)

Küünalt näpu vahel annab keerata ainult Gaz-51 tüüpi mootoril. Mida aeg edasi, seda sügavamal küünal asub ja seda saab keerata vaid võtmega. Ainult võtmesse panek ja sealt võtmine on näpu vahel, seejuures kinni hoida saab sellest metallosast.

DOHC mootoritel on harilikult selline probleem, et küünla asukohaks olevat "kaevu" tihendab üks pisike kummirõngas (sisaldub klapikambrikaane tihendi komplektis) ja mõnede aastate kuuma saamise järel on see muutunud plastmassist ja õli lekib küünla juurde. Mõni küünal võib lausa isolaatorini õli sees istuda. Kui õli juhtmeni ei ulatu, siis harilikult töötamist see muidugi ei sega. Aga neid rõngaid tasub iga mõne aasta takka vahetada. Probleem on see autodel, mis klapikambrikaane tihendit ei kasuta ja seda asendab selline roosa anaeroobne liim, see tuubitäis maksab ja tulemuslik töö eeldab teatud kogemust, et see ka pidama jääks.

Millel mina olen pidanud neid rõngaid vahetama, on küünlad õlist tilkunud. Muidugi satub see küünla eemaldamise järel ka silindrisse ja käivitamisel lendab tagant üks suur sinine pilv.

Soovitaksin küünalde keermed määrida enne tagasi keeramist sisse nt kõrgtemperatuurilise vaskpastaga, hiljem on kergem lahti saada. Mitte keraamilisega, mis oma abrasiivsuse tõttu pigem takistab.

[OLAVI]

..... See vanade küünalde kogumine riiulisse oli juba vana komme- ehk läheb vaja! Aja kokkuhoiu mõttes ei tasu katkisi küünlaid koguda.
Kui on teada, et on veel kõlbulik, võib hoida, aga kui on kindlalt teada, kohe minema. Talupoeg soovitab!

Vanasti võis mahavõetud küünlad minema visata aga tänapäevaseid margipõhiseid plaatinaelektroodidega küünlaid ei tasu kohe ära visata.
Sest kui mõne nädala pärast on plaatina keskelektrood ühel küünlal kadunud, siis kasvõi uue küünla tellimise ajaks, saab selle ühe asendada vana küünlaga, et süütepooli ei rikuks.

[Kapten Trumm]

Süüteküünal on auto kuluosa, mida peaks välja vahetama teatud kilomeetrite läbimise järel, nagu autotootja seda ette kirjutab. Kui küünla valge isolaator on natukene värvi muutnud, aga küünal ise töötab, siis sellest pole midagi. Vahetad töötava komplekti uute vastu ja sõidad edasi. Paraku paljud inimesed vahetavad küünlaid siis, kui küünlavahe on suureks läinud ja mootor ei tööta enam korralikult. Küünalde vahetusvälp on selleks ajaks juba korralikult ületatud. Kokkuvõtteks- vahetage küünlaid regulaarselt, nii nagu ette nähtud ja ärge oma pead liigselt vaevake.

Tänapäeva ülipeenete plaatina, iridium jne elektroodidega küünaldega (ka külgelektrood on tihti peenike ja terava otsaga) tasub jälgida, et kui mootor tikub tühikäigul värisema, on aeg küünlad vahetada - see kipub juhtuma varem kui auto käsiraamat vahetust nõuab. Volvo 2,4 turbomootoril võib see olla nii vähe kui 20-25 tuhat km. Osta 10 eurosed küünlad ja need mõnel suvepäeval ära vahetada on odavam kui osta 60 euroseid süütepoole. Pigem varem kui hiljem.

Olen tähele pannud, et selline värin tühikäigul sellele viitab ja uute küünaldega see kaob - ning ei ilmu niipea tagasi. Ja paljudel moodsama konstruktsiooniga küünaldel pole ka praktilist võimalust seda sädevahet ise sättida. Kui saab sättida, tasub meeles pidada, et suurem sädevahe pole parem. Kui on öeldud, et on 0,7, siis on see kontekstis "kuni 0,7", pange pigem 0,6 arvestades, et kuludes muutub sädevahe suuremaks.

[OLAVI]

Mul on kahel korral (kahel erineval autol) ülevaatusel 100 000km juurde kirjutatud.
Esimene selgus, kui autot müües nõuti, et viiksin spido näidu registris olevaga vastavusse ...

See on võib-olla siis kui hakata autot kohe peale ülevaatust müüma .
Muidu jääb graafikusse jõnks mis kedagi otseselt ei sega. ...

Ei sega vast 20 aastat vana volkari juures.
Aastatega on suhtumine muutunud ja kaasaegne auto ei pruugi isegi järgnevat ülevaatust läbida, kui spidomeetril on ebareaalne number, millest saab kahtlustada spidomeetri kerimist.

Ka paljudel liisingautodel on liisingu lepingus märgitud lubatud perioodi max läbisõit ja ka selle mudimiseks moditakse spido numbreid.

[OLAVI]

....
Soovitaksin küünalde keermed määrida enne tagasi keeramist sisse nt kõrgtemperatuurilise vaskpastaga, hiljem on kergem lahti saada. ...

Kui küünalt on raske lahti saada, siis see küünal on valesti paigaldatud, selle seib ei tihenda ja tahm ronib keerme vahele.

Millise tootja juhendist on selline kahjulik õpetus on pärit, kui mitte ükski tänavasõidukite tootja ei küünalde ega rattamutrite keermete mökerdamist ette ei näe?

Kas kujutad ette, et millised protsessid toimuvad tsingi, vase ja alumiiniumi (plokikaas) kokkupuutel agressiivses keskkonnas?

Küünlate keeret määritaks küll kolbmootoriga lennukitel, aga seda termopastaga, et hoida küünalde isolaatoreid ülekuumenemise eest.