Super üritus! Suured tänud kõikidele osavõtjatele!
Päris palju erinevaid leide,nööbist tangini.
Jääme ootama V.A.Ki ja VARINGu kommentaare.
Mõned esimese päeva pildid
Kirves vette! Abiks oleks lisada nõuka aegset filmikinnitit (naatriumtiosulfaat) u 1 supilusikas 3 liitri kohta (passivaator). Kusagil teemas jooksis läbi raudesemete mustaks saamise teema - lisa veele tanniini (vanasti saadi vetapteegist kariloomade kõhukinnistajana, leidub tamme ja lepakoores), toimib passiveerivalt ja teeb mustaks kah (tanniin on soovitav eelnevalt alkoholis lahustada)
Kus te võtate, et tegu on muinaskirvega? Turgudel kasutati alles hiljuti selliseid lihakehade tükeldamisel. Muidugi ma ei vaidle sellise autoriteediga aga ikkagi kas sellel kirvel ei peaks sellisel juhul olema ka vastus... ehk siis mingi teravik ka teisel pool? Lisaks veel kasutati selliseid okste laasimisel ja ka mõõt nagu sobiks, võrreldes kahvliga.
No autoriteedi kohta ei oska kosta, aga kui oled teatud asju aastaid pidanud näppima, siis tekib selline silmamälu. Sellist kirvest turu lihaletil tahaks näha küll, vaata ka konkreetse eksemplari suurust! Nagu võrdleks sapakat mersuga
Arnold kirjutas:Mägga! Ära nüüd üle ka pinguta! Sa ei näe ju pildilt, mis seisus julla on! Mustaks parkida jõuab ka hiljem, kuigi tegelikult vajadus puudub!
Seda küll, aga kui võimalus on, siis tasub veidi vaeva näha. Halba see ju ei tee.
Seda küll, aga kui võimalus on, siis tasub veidi vaeva näha. Halba see ju ei tee.
Ma siiski soovitaks konserveerimisalaseid katsetusi teha kõvera vene kone peal ja kirves jätta vette proffe ootama! Mägga, on meil tegutsevaid proffe? Ma olen ainult endasuguseid amatööre näinud, paraku "amatööritsesin" mina aastatel 1989-94, nagu Sa isegi hästi tead, aga ma vaatan, et tase ei taha tõusta ka kaks aastakümmet hiljem.
Seda küll, aga kui võimalus on, siis tasub veidi vaeva näha. Halba see ju ei tee.
Ma siiski soovitaks konserveerimisalaseid katsetusi teha kõvera vene kone peal ja kirves jätta vette proffe ootama! Mägga, on meil tegutsevaid proffe? Ma olen ainult endasuguseid amatööre näinud, paraku "amatööritsesin" mina aastatel 1989-94, nagu Sa isegi hästi tead, aga ma vaatan, et tase ei taha tõusta ka kaks aastakümmet hiljem.
See on tegelikult vägagi ohutu viis. Konserveerimise tase ei tõuse, sest hingega lähenemine puudub - konteksti fetisheerimise varjus kipub asi iseenesest ununema.
Kirveste ja muude viikingiaegsete teravate asjade kohta hea alllikmaterjal http://stud.imma.dk/deltahak/nils.ander ... esverd.pdf
Norra keeles kahjuks, aga õnneks on nad numbrid eesti keelde taibanud tõlkida. Alati on kasulik teada turu liharaiuja kirve vanust!
Siin siis "tükike" T-34 küljeseinast ja vedrustusest, mida soost välja tirides nii mõnigi mees silmad pealuuseest välja punnitas
Jaa veel üht-teist T-34 st, mootoriruumi katte plaat ka.