noore mehe pagunid

[nublu]

Küsiks nõu suuremate spetside käest

Nimelt üks huvitav foto on ette jäänud. Selle peal üks noormees vormis. Pilt tehtud 1916. a., aga selle aja vormi eripära pole just minu tugevaim külg

Pilt ise selline:


Mida tean
Kirju pael paguni ääres - vabatahtlik.
Uduselt on näha ka tiivad seal laia triibu peal - tegemist lennuväelasega

Lai pael ise peaks vist olema auastme tunnus? Mingi allohvitser ilmselt, aga milline?
Samuti see täht seal pagunil? Mis see võiks tähendada? K nagu korpusnoi (lennuväesalk st.)? Midagi muud??

Paremat skänni ärge küsige
Pilt pole minu omanduses ning see on parim resolutsioon mis sellest skännist välja pigistasin.

Kõik muud tähelepanekud pildi kohta muidugi ka teretulnud. Kuni kujutatud mehe isikuni välja

[oleeg]

Võimalik, et eksin... kuid ise küsisid!
Täht V ehk siis "B" peaks tähendama vabatahtlikku ... "волнослужасчи".

Materjale pole käepärast, võin eksida. Kas pildil on ikka "K" või ... ?

tervitades
o

[nublu]

Materjale pole ka minul käepärast, sestap küsingi

Vabatahtlikuks tõlgiti hilisemas eesti kroonus vist ikka vene kroonu termin volno-opredaljajushi (jälle pead ei anna, aga eks targemad parandavad õigekirja ja tõlkevigu ). Mis minu meelest veidi täpsemalt kirjeldab mehe staatust, kes oma kroonutee kohustuslikust veidi varem ette võttis ning seetõttu teenimiskohta võis valida...

Mis puutub tähte seal paguni peal, siis minu silmad on ilmselt enam-vähem sama teravad kui Sinu omad Aga minu väheste teadmiste põhjal ei tähistatud vabatahtliku staatust siiski mitte tähega pagunil, vaid just selle kahevärvilise kandiga paguni ümber. Kuni mingi hetkeni oli pagunil polgu number, kus mees teenis. Mingil hetkel aga see komme vist kadus. "Vist" seepärast, et sellekohast dokusmenti ei tea ega ole kohanud ka tsiteeritavana. Küll aga näinud palju vene kroonu pilte, kus meestel päris puhtad pagunid peal.

K- tähte arvasin selle pärast, et enamus minu I M-s aegse vene vormi teadmistest on pärit ühest Osprey pildiraamatust (mida aga kahjuks praegu käepärast pole ) ning seal oli minu mäletamist mööda sees ka ühe lennuväelase pilt, kel K täht pagunil. Ning pildi selgituseks oli kirjas, et tegu korpuse lennusalga mehega, seepärast ka K.

Aga mälu on teatavasti üks petlik asi

Et asja veidi huvitavamaks teha - tegelikult on pildi pöördel ka eesti keelne pühendus vanematele, kus muuseas ka kirjas, et pilt on tehtud 1916. a. suvel Riias. Samasse alla on mees teenistuskohaks kirjutanud Armeiski Aviacionnõi Otrjad (numbrit ees pole. või vähemasti mina ei oska seal leiduvaid paari kriipsu mingiks numbriks tõlgendada). Sellest ka minu suurendatud huvi selle tähe vastu. Et ega poiss hiljuti teenistuskohta pole vahetanud ning eelmise koha märk veel pagunil. Või mida muud see seal veel tähendada võib. ja nii edasi...

Või oskab keegi äkki viidata, milline(sed) armee lennusalk(gad) sel ajal Riias ja selle lähistel paiknesid? Neid ei saanud ja ka palju olla...

Ah-jaa - pilt on tehtud lennuki taustal. Ning lennuk on Voisin. Kui sellest kellegile abi on...

[štabskapitan]

Riia piirkonnas 12. armee. Võis olla seega 12. armee või mõne selle koosseisu kuuluva korpuse lennusalk. Võis olla ka mõne teise Põhjarindel asuva armee koosseisus (5. armee?). Oma lennusalgad olid ka suurematel kindlustel nagu Kovno (Kaunas), Grodno, Osowiec jne. Kui oli paar kriipsu, siis teadmiseks, et venelased tähistasid korpuseid rooma numbritega.

[nublu]

ega ma nii kade ka pole

sama foto tagumine pool. Armeede numbritest vast 5 tuleks kõne alla....

[nublu]

Aga minu väheste teadmiste põhjal ei tähistatud vabatahtliku staatust siiski mitte tähega pagunil, vaid just selle kahevärvilise kandiga paguni ümber.

Sai abi küsitud ka mujal ning seetõttu saan üht-teist täpsustada.

Kant paguni ümber polnud mitte kahe- vaid kolmevärviline. Vabatahtlikel (вольноопределяющи) olid seal vene lipu värvid - valge-sini-punane. Kolmevärviline kant oli ka üleajateenijail. Aga neil oli see valge-kollane-must. Antud juhul siiski ilmselt tegu vabatahtliku, mitte üleajateenijaga.

Mehe auastmeks pakuti vanem allohvitser. Mida olevat tähistanud kolm triipu. Mina uurisin pilti eest ja tagantpoolt, kuid tundub rohkem nagu 1 lai triip olevat. Et tegelikult siis ikka veltveebel? Või mis?

Väeosa kohapealt on endiselt tühjus...

Ära ei ütleks ka Rudolfi perekonnanimest, kui kellegil see kuskil olemas on

[OveT.]

Mul on olnud 1916. aastal lennuväes teeninud eestlasest reamehe pagunid. Mees polnud vabatahtlik, Punaste pagunite servadele olid õmmeldud põimitud kahevärvilised nöörid (kahjuks ei mäleta enam värve). Embleemiks olid alumiiniumist primitiivselt valmistatud tiivad.

[Ben]

teemas samuti mitte väga põhjalikult orienteerudes mõned lisandused:
- pildie servad on lõigatud, selle tõttu on väeosa number kadunud, näha on vaid tähed -õi - ehk siis võibolla pervõi ?
- lisaks numbritele võisid pagunitel olla ka monogrammid, nii slaavi kui ladina tähtedes.
Kuna lennuvägi oli uus asi, tulid sinna ohvitserid ja ma usun et ka allohvitserid oma algses vormis, lisandusid "tiivakesed". Selle tõttu on nt I MS saksa lendurite grupipildid väga kirjud erinevate vormide kollektsioonid.

ainuke Rudolfist lendur kes jooksu pealt meelde tuleb on hilisem punalendur Rudolf Piir.

B.

[nublu]

Nojah - Rudolf Piir oli ka mul esimene nimi, mis meelde tuli

Samas - lenduri kutse omandas vene kroonus kuni I m-s lõpuni ca 70 eesti soost meest. Võib-olla veidi rohkem, võib-olla veidi vähem. Täpset arvu ega nimekirja pole vist kellelgi.

Lisaks oli väga suur arv eesti soost tehnikuid, motoriste ning muid spetsialiste. Pluss veel ca 10 ohvitseri, kes olid saanud lendurvaatleja väljaõppe. Seega vähemasti 200 "spetsialisti". Neile tuleks ilmselt liita veel lihtsalt lennuväes teeninud reamehed...

Sestap uuringi nii hoolikalt pildi tausta Rudolf Piiri pilti mul ei ole. Kui kellelgi on (ka veidi hilisemast ajast, oli vist mingi venekeelne raamat neist eestlastest punalendureist, ega seal äkki polnud?), siis võiks võrrelda...

Ja tegelikult - mul ei ole ka täielikku Rudolf Piiri teenistuskäiku. Tean et õppis Maailmasõja alguses Piiteris lennutehnilistel kursustel ning teenis peale seda motoristina. Üksuseid aga ei tea. Aga 1916. a. oli ilmselt siiski motorist, aga mitte lendur. Sest lenduriks õppis alles 1917. a. (vist, kooli ning lõpetamise aega ma ka tegelikult ei tea). Nii et seda sorti infi olemasolul võib ka seda siin postitada

Samuti kõigist teistest teadaolevatest Rudolfitest, kel "kana" pagunil oli

[Aleks]

Raamatus "Aeg mehed lennukid" on toodud, lk. 360 - 362, Eestis sündinud ja enne Vabadussõda lenduri kutse saanute nimekiri. Rudolf Piir sünd. 1894 Tartus, lendur 17.08.1918 Moskva. Lendurvaatlejaid antakse seal 14. Endal õnnestus hiljuti saada nendest 14-st kellegi märk - haruldaselt ilus eksemplar.

[Igor]

Tegemist on tsaariarmee lennuväe veltveebliga (üks lai pael paguniga risti). Embleemi tunnus – tiivad ja propeller tähendab seda, et see veltveebel kuulub lennuväe tehnoteenistusse (mitte lendur !, sest lenduritel oli teine embleem kotkaga, mida tol ajal nimetati „muhha“ või „orjol“ – vene k. „kärbes“ ja „kotkas“ vastavalt).

Tsaariarmeesse vabatahtlikult astunud sõjaväelaste pagun oli kantiga, mille läbimõõt oli 2,8 mm või 1/16 verssok vana vene mõõdusüsteemi järgi. Juhul kui vabatahtlik tulevikus ei saanud oma madala hariduse tõttu kandideerida ohvitserikraadi saamiseks, pidi ta kandma kant vene riigivärvidega (sinine-valge-punane). Selliseid vabatahtlike nimetati „ohotnik“ (vana vene sõnast „ohota“ – „soov“). Kui vabatahtlik omandas vastava hariduse ohvitserikraadi saamiseks (mis I maailmasõja algusel oli Gümnaasiumis või Reaalkoolis saadud haridus, siis sõja lõpus piisas kihelkonnakooli 4 klassist) siis teda nimetati „volnoopredeljajushijsja“ ning ta kandis pagunikanti, mis oli Romanovite või vene monarhistlikud rahvusvärvid ehk – must-kollane - valge. Üleajateenijatel ehk kaadriallohvitseridel pagunikant oli laiem kui antud foto peal. Üleajateenijate kant on rohkem junkrute kantiga sarnane. Neil oli ka teise kujuga pagun – rohkem kandiline. Järeldus on see, et pildi peal olev veltveebel on vabatahtlik kas „ohotnik“ või „volnoopredeljajushijsja“.

Tähed paguni peal (nn „schifrovka“ või „litera“ – vana vene k.) Esimese maailmasõja teisel etapil olid tsaariarmees nii laialt levinud, et isegi selle süsteemi loojad enam neid ei mõistnud. Tähtedega märgistati väeosa või väepiirkonda, numbritega vastavalt väeosa numbrit. Huvitav on see, et mõningatel juhtudel tähtede ja numbrite arv ühe paguni peal oli 8 – 12 tähte! Tean, et eriti tsaariarmee lennuväes rikkuti tähtede/numbrite ja väeliigi metalltunnuste kandmiskorda (näiteks kanti kullast ohvitseridele ettenähtud väeliigi embleeme jne).

[nublu]

Tänud enam kui ammendava vastuse eest. Näiteks vene keelsel lennundusfoorumil ma nii pädevat vastust ei saanud

Kui teemas tuleb mingeid arenguid minu poolt, siis annan teada...

[stilett]

Just nii, on tegu veltveebliga, kuid see ei takista tal olla "ohotnik" või "Voljnoopredeljajušijsja" (raske eesti keele kirjutada).Lenduri embleem aga kujutas endast "ankrut ja tiibasid) "vozduhoplavatelnõje tšasti.

[Igor]

Mida veel võiks antud foto kohta öelda on see, et pildi peal oleval veltveeblil on kaitsevärvi üldväe (obshevojskovaja) gümnastsärk seljas, pagunid on punast värvi. Vormimüts (furazhka) on musta värvi punase kandiga, mütsirihm on lakitud nahast. Nööbid peaksid olema inseneriväe embleemiga (kotkas ja kirved), kuid pildi kvaliteetsuse tõttu on raske öelda.
Ajavahemikul 1910-1914 kandsid tsaari lennuväelased seda vormi, kust väeliigist/väeosast nad üle tulnud olid (kuni Maailmasõja alguseni tavaliselt inseneri- või suurtükiväelased). 3.jaanuaril 1914 oli sisse viidud lennuväe spetsiaalne vorm, mis oli ettenähtud nii lenduritele kui ka tehnopersonalile kandmiseks. 3.jaanuari määrus kirjutas ette lenduritele kanda musta värvi vormimütsi punase kandiga (inseneriväe mõjutus), mida on pildi peal näha. Peab arvestama seda, et pildi peal olev veltveebel paguniembleemi järgi kuulus tehnopersonali hulka ning ka oma auastme tõttu alamväelasena ei võinud kanda lenduri ehk tavaliselt ohvitseri vormimütsi. Kuid sõja käigus lubati alamväelastele, kes oli läbinud lenduri ettevalmistuse, kanda lennuväe ohvitseri riietust (mõeldi kõigepealt lenduri eririideid – nahkjoppe jne). Vormikandmiseeskirja järgi pidid lennuväe alamväelased kandma kaitsevärvi vormimütsi. Sõja ajal oli keelatud ka ohvitseridele kanda rahuaegseid vormielemente, sh ka mustvärvilist furazhkat. Seega velveebli peas olev ohvitseri vormimüts on vormikandmiseeskirja rikkumine, kuid samas võib viidata sellele, et ta oli läbinud lenduri ettevalmistuse. 21.novembril 1915 Suurvürst Aleksandr Mihhailovitsh, tulevane Vene lennuväe juht, kirjutas tähtsa juhtnööri, kus keelas kõik sõja ajal esinenud vormikandmise rikkumised lennuväes sh ka rahuaegse mustvärvilise vormimütsi kandmist.

[Igor]

Paguni peal olev märk, mis esialgu tundus kas "П" või "В", peaks olema Rooma II. Foto taga on kirjas "Вт[орой] армейский авиационный отряд".