No kurat küll, tuleb välja, et mina olen eluaeg valesti liha suitsetanud - ilma soolvett süstimata ...

No kurat küll, tuleb välja, et mina olen eluaeg valesti liha suitsetanud - ilma soolvett süstimata ...
Kui sa just nii oma enesepiitsutushoos arvad, siis järelikult valesti... Võib-olla on asi palju lihtsam. Äkki sa pole lihtsalt seda nippi teadnud?
Seal räägiti laialt mööda vene netti juba kaua liikvel olevat versiooni, mis ilmselt siiski ei vasta tõele.zkaff kirjutas: ↑27 Apr, 2024 20:54 21.04. Müstilises Venemaas leiab põgusat kajastamist ka nõukogude vorst. Miks on Doktori vorst just doktori, miks muutub maitse jne.
https://vikerraadio.err.ee/1609305494/m ... rstisordid
Enne 1917 revolutsiooni kaitsti vaid kolm vorstile pühendatud magistritööd. Ja esimest korda käsitleti enne revolutsiooni koostatud doktoritöös vorstiretsepti, mis oleks optimaalne toiteväärtuse ja seeduvuse poolest. Pärast 1917. aasta revolutsiooni aga kaotati kõik kraadid (magistri- ja doktorikraadid), kadus sõna “väitekiri”, kuid doktoritöö retsept jäi alles. Neile meenus see, kui toiduainetööstuse rahvakomissariaadi juhtimisel hakati kõiki vanu retsepte uuesti kokku panema. Siis sai ka vorst oma nime – “Doktori”
Meile "Doktori" nime all tuntud vorsti retsept töötati välja 19. sajandi lõpus. Tööstuslikku tootmisse jõudis vorst alles 40-50 aastat hiljem. Nüüd on ta meie hinnangul 91–92 aastat vana. Nimes on säilinud viide doktoritööle, millest keeduvorsti retsept võeti. Vorst on tõepoolest dieettoit ning seda kasutatakse terapeutiliselt ja profülaktiliselt täisväärtusliku valgudieedina, kuid nimetus "Doktor", nagu te kõik olete veendunud, ei tulene raviarsti mõistes sõnast "Doktor", vaid väljendist "teaduste doktor” ja “meditsiinidoktor” akadeemilise kraadi mõistes.
1930. aastate kirjanduses mainitakse "Doktori" vorsti kui dieettoodet. Oluline on märkida, et see on ainus ilma piprata vorst - seda keeduvorsti retsepti omadust märgiti isegi "Pishchepromizdati" kultusraamatus “Maitsvast ja tervislikust toidust” 1939. aastal.
On oluline, et tol ajal ei tähendatud sõna “dieet” kaalu kaotamist, vaid vastupidi, kaalus juurde võtmist, selle kaalukaotuse täiendamist pärast füüsilist tööd - industrialiseerimine oli äärmiselt energiamahukas. Töölisklassi haiguseid ennetava toitumise jaoks oli selline vorst ideaalne, eriti neile, kes ei saanud kodus ise täisväärtuslikku süüa teha.
Jah, kahtlemata olid vorstil ka ravivad ja ennetavad omadused, seda tänu suurele valgukogusele ja lisatud süsivesikute puudumisele, mis oli 19. sajandi lõpus ülimalt oluline.
https://meat-expert.ru/articles/658-nas ... sledovanie
Ma soolan niimoodi pekki ja vinnutamiseks liha, suitsu ikka märjalt. Aga huvitav, ma mäletan et meil külamehed soolasid kõik märjalt, aga üks vanamees oli tulnud kunagi kusagilt koduväiks ja tema liha oli alati kuivsoolatud (tol ajal toodi poole küla liha mu vanaisa sauna suitsu, sealt nägin). Kas see on ehk piirkonnaga seotud?Che Latino kirjutas: ↑10 Mai, 2024 17:31 Ma olen suitsuliha tegemisel kuivsoolamise peale jäänud. 2,75 % soola lihakilo kohta (ei pea nii täpne olema aga 2,5 tundus vähe ja 3 palju), natuke suhkrut, +2 kraadises külmikus viis-kuus päeva. Vahepeal tõstan ringi, kallan vedeliku ära. Suitsutan küpsetuspaberis, jäävad ilusad pruunid, suitsumaitse ka kuidagi leebem.
https://www.pakendikeskus.ee/kupsetuspa ... ullis-50jm
Just. Jämeda soola kiht peale ja valad/raputad lahtise maha. Elu aeg nii teinud ja sama koguse soolaga ka purki pannud vähe pikemaks hoidmiseks.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist