Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen mõnel pool kuulnud argumente, et mootori põlemiskambrites ja väljalaskes kogunev massiivne süsinikusete olevat justkui tingitud bensiini otsepritse kasutamisest, nii öelda ohver "rohelisuse" nimel.

Miksi pole ebaõigem kui selline jutt. Taoline süsinikusete esindes juba ammu, kaugelt enne otsepritse leiutamist ja seda hõredavõidu silindrite ja tilkuvate klapisääretihendite tõttu. Ehk samad vanad head viltu kiskuvad alustass-kolvid ning 0W-20 "vesiõlid". Silindrid ei pea seda õli kinni, see jõuab põlemiskambrisse ja väljalaskesse, sitates ära ka väljalaskeklapid. Ühel hetkel jõuab see kinni põlenud sodi tööpindadeni ja peale seda kaob kompressioon. Enne muidugi hakkab mootori võimsus langema, kui osa väljalaske ristlõikest sulgeda mingite põlenud õli kärakate abil.

Vesiõlide kasutamise põhjus on soov vähendada mootori sisekadusid, mida vedelam õli, seda kergem pöörlemine. Seda võib näha nt shassidünol autot dünodes, kus iga järgneva katsega tuleb kilovatt või teine iseenesest lisaks, tegelikult muidugi õli vedeldumise tõttu, kuna paigal seistes on jahutus kehva ning õli kuumeneb ruttu. Kasutades fekaalseid termineid, siis 40 ja 50 ülemise viskoossusega õli on nagu hea junn, mis räägib kere tervisest, 30 on juba selline poolvedel ollus, mis nõuab tervise turgutamist ning need 0W-20 on puhtakujuline pasanteeria, mida ükski imerohi kinni ei pea ja mis varem või hiljem väliskeskkonda lendab :D

Õli liitrite kaupa väljalaskesse lendamine pole samuti mingi "rohelisuse hind", juba 1980ndatel olid olemas mootorid, mis sõitsid õlivahetuse aja (10 000 km) ära, tilkagi lisamata, õlitase selle ajaga langes ehk max märgilt poole peale - ehk reaalne õlikulu 0,5 liitrit 10 000 km peale ehk 0,05 liitrit 1000 km peale. Mul üks tuttav omas selle "legendaarse" TSI mootorita Skodat ja käis esinduses alatasa vaidlemas, kus ta enamasti peletati minema viitega, et 0,5 liitrit 1000 km on "tänapäeval normiks" ja üleüldse mis sa mees vaidlustad siin autotööstuse rohepüüdlusi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
erkilo
Uudistaja
Postitusi: 22
Liitunud: 12 Mär, 2022 11:34
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas erkilo »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Sept, 2024 10:50 Olen mõnel pool kuulnud argumente, et mootori põlemiskambrites ja väljalaskes kogunev massiivne süsinikusete olevat justkui tingitud bensiini otsepritse kasutamisest, nii öelda ohver "rohelisuse" nimel.

Miksi pole ebaõigem kui selline jutt.
Ma pole kuulnud, et keegi seda väidaks. Nagu paarkümmend aastat tagasi, nii ka tänapäeval - korras mootor ei tarbi õli ja selle väljalase on puhas, isegi kui ta on otsepritse bensukas. See 1L õli 1000km peale on mäletamist mööda VAG grupi puhul juba ammu enne TSI aega normiks olnud ning aidanud kliente tagasi tõrjuda.

Seda olen küll kuulnud, et väljalaskepoole ummistusi mehaanilist laadi rikkega seostatakse. Ehk põhjuseks nt õlirõngad või klapisääretihendid, mille tulemusel jõuab põlemiskambrisse liigselt õli, mis ei jõua ära põleda. Tõsi, bensiini otsepritse mootorite levikuga on need vead kippunud sagenema ja vedelam õli võib probleemi võimendada, aga pole ise põhjuseks.

Millest räägitakse, on see, et bensiini otsepritsel ning sisselaskekollektorite nõgistumisel on seos ja see kehtib vägagi. Algpõhjuseks on muidugi EGR ja vb ka turbo, mitte otsepritse ise. Diislite puhul ju ammu teada nähtus, et EGRi ja veidi kulunud turbo kaudu sisselaskest läbi käivad põlemisgaasid ning õli ladestuvad pikapeale sisselaskekollektorisse. Nüüd on siis see nähtus jõudnud ka bensukateni. St varem hoidis läbi sisselaske käiv kütus sisselaskekekanalid puhta(ma)na, aga kui nüüd bensiin jõuab otse põlemiskabrisse, siis pole enam seda pesuainet, mis nõgi ja õli maha peseks. Mehaanikutele bensukaga nüüd tööd juures :)
Benjy
Liige
Postitusi: 542
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Benjy »

Sestap toyota teeb nüüd mootoreid millel on nii pordi kui otsepritse. Just selleks, et pordipritsega peseb bensiin sisselaske osa puhtaks.
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 23:22
isakene kirjutas: 03 Sept, 2024 20:56
OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 12:14 Nagu näiteks sõna "sidur", mis on:
" seade, mis on ette nähtud vedava võlli pöörlemise ülekandmiseks veetavale võllile"
ja autodes kasutatav sidur on üks paljudest erinevatest sidurite liikidest.
Pigem on tegu eestikeelse tehnilise terminoloogia puudujäägiga.
Inglisekeelses maailmas on selge vahe, kas on clutch või coupling.
Pigem on tegu keelekasutajate puuduliku terminoloogia tundmisega.
Eesti keeles on kõik sõnad olemas aga kuna iga detaili täpne nimetus koosneb mitmest sõnast, siis tavasuhtluses mugandades jäetakse ülejäänud täpsustavad omadussõnad ära, sest spetsialist saab niigi aru aga diletant arvab, et konkreetseid eestikeelseid väljendeid ei olegi.

Sõna "sidur" sõnatüvi "siduja", "siduma" on eestikeeles juba ammu olemas ja see sõna ei määra, et millisel viisil ja mida seotakse.
Täpselt sammuti nagu sõna "auto" ei määra ilma liitsõnata, et kas tegu on sõidu-, veo-, kraana- või mopeedautoga ja on kasutatav kõikide ratastel transpordivahendite kohta.
Kaherattaline auto: https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=TTCVn4EByfI

Autodel kasutatava ühe kettaga ketassiduri täisnimetus Eesti keeles oleks: "lülitatav kuiv ketassidur" ja mootorratastel ning tankidel näiteks "lülitatav märg mitme kettaline sidur".

Sõna "coupling" võib slängiks nimetada, sest sõna "die kupplung" on Saksakeelne sõna, mis tähendab kahe liikuva masinaelemendi ühendusdetaili (Saksas ka auto haakekonks - Anhängerkupplung) ja on kasutusel ka merenduses võllide ühenduse elemendina.
Saksa Wiki: https://de.wikipedia.org/wiki/Kupplung
Cambridge University sõnaraamat, kus on näha, et kupplung tõlgitakse clutch: https://dictionary.cambridge.org/dictio ... h/kupplung
Collins sõnaraamat: https://www.collinsdictionary.com/dicti ... h/kupplung
Tee endale enne keel selgeks, kui nii rumalat juttu hakkad postitama
AMvA
Liige
Postitusi: 5119
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas AMvA »

OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 17:04
AMvA kirjutas: 03 Sept, 2024 12:51
OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 12:25
Jätkuva õpihimu rahuldamiseks kolvigrupi kohta võib uurida, et kuivõrd erineb kolvi liikumiskiirus ülemises- ja alumises surnud punktis ning kuidas seda erinevust kasutatakse mootoriehituses.
Kolvi ülemises ja alumises surnud punktis on kolvi liikumiskiirus null, muuseas :lol:
Väga lihtne on niimoodi arvata aga millegi pärast mootorite konstruktorid niimoodi ei arva, sest liikumiskiirus saab olla "0" ainult seisva mehhanismi korral.
😂
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4624
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Madis Reivik »

OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 17:04
AMvA kirjutas: 03 Sept, 2024 12:51
OLAVI kirjutas: 03 Sept, 2024 12:25
Jätkuva õpihimu rahuldamiseks kolvigrupi kohta võib uurida, et kuivõrd erineb kolvi liikumiskiirus ülemises- ja alumises surnud punktis ning kuidas seda erinevust kasutatakse mootoriehituses.
Kolvi ülemises ja alumises surnud punktis on kolvi liikumiskiirus null, muuseas :lol:
Väga lihtne on niimoodi arvata aga millegi pärast mootorite konstruktorid niimoodi ei arva, sest liikumiskiirus saab olla "0" ainult seisva mehhanismi korral.
Väga lihtne on siin eksida ja ajada segi kiirus ja kiirendus.

Kolvi ülemises (ja alumises) punktis on kiirus null.
Aga kiirendus (mis on proportsionaalne kolvile mõjuv jõuga) on maksimaalne just nimelt surnud punktides.

Lihtsustatult on kolvi kiirus siinuseline funktsioon ja selle tuletis ehk kiirendus on järelikult koosinus.

Kui ülemine punkt on null kraadi, siis siinus null on null. Aga koosinus nullist on üks.

Koolifüüsika.

Täpsemad valemid siin

https://www.codecogs.com/library/physic ... piston.php

Sealt on ka näha, et pöörete kahekordistamine NELJAKORDISTAB kiirendust ehk siis on 4x jõhkram kolvide ja kepsudega
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selleks, et põlemiskambrid, väljalaskekanalid ja -klapid ära sitata, pole vaja üldsegi õlikulu liiter 1000 km peale.
Klapisääretihendite tilkumine tempos 1-2 liitrit õlivahetuse peale kasvatab sinna edukalt sentimeetrise korra ja käivtamisel tagant sinine tomu lendab. Rumalam omanik ei pruugi üldse probleemi märgatagi.

Saadanast oli juba EGR, eriti need kartergaaside ja heitgaasi segamise katsed klapikambrikaanes. Opel suutis seda teha plastmassist(!) klapikambrikaanes, mis arusaadavalt viis kaane kõverdumiseni. Küllap neid geeniuseid oli teisigi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Kapten Trumm kirjutas: 06 Sept, 2024 7:22 Saadanast oli juba EGR, eriti need kartergaaside ja heitgaasi segamise katsed klapikambrikaanes. Opel suutis seda teha plastmassist(!) klapikambrikaanes, mis arusaadavalt viis kaane kõverdumiseni. Küllap neid geeniuseid oli teisigi.
Piira nüüd veidi erutust - täitsa metallist oli see kaas (alumiiniumist). Kui su liikuril oli see plastikust (?!) siis enne ei usu kui näita pilte. Ning ei juhitud sinna ka mingeid kuumi heitgaase vaid karteri tuulutusgaasid püüti klapikaane alt kinni ja juhiti väljaspool olevasse egr-klappi.
https://www.tandtvauxhallservicesltd.co ... xev-z20let
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Walter2 kirjutas: 06 Sept, 2024 10:20
Kapten Trumm kirjutas: 06 Sept, 2024 7:22 Saadanast oli juba EGR, eriti need kartergaaside ja heitgaasi segamise katsed klapikambrikaanes. Opel suutis seda teha plastmassist(!) klapikambrikaanes, mis arusaadavalt viis kaane kõverdumiseni. Küllap neid geeniuseid oli teisigi.
Piira nüüd veidi erutust - täitsa metallist oli see kaas (alumiiniumist). Kui su liikuril oli see plastikust (?!) siis enne ei usu kui näita pilte. Ning ei juhitud sinna ka mingeid kuumi heitgaase vaid karteri tuulutusgaasid püüti klapikaane alt kinni ja juhiti väljaspool olevasse egr-klappi.
https://www.tandtvauxhallservicesltd.co ... xev-z20let
Ma olen neid ikka mõned korrad maha võtnud ja peale pannud (kuna see plastmassist õnnetus ei taha õli pidada), natuke kujutan enne. Hiljem mingist aastast tekivad varuosakataloogi ka alumiiniumist kaaned, aga algusaastatel, 1994-1996 olid päris kindlalt plastist (minu auto oli 96). Mingitel ecotekkidel on need tänini plastmassist, kui natuke netist vaadata.

EGR klapist juhiti heitgaasi klapikambri kaane topeltseintega sisemusse, kust mingi labürindi läbimisel järgmise voolikuga see sisselaskesse imeti. Selle labürindi mõte on heitgaasi jahutamine. Seejärel, peale labürinti, satub see gaas klapikambrisse. Karterigaaside juhtimisel EGR klappi pole ju mingit mõtet, kogu EGR mõte on ju osa heitgaasi juhtimisel mootori sisselaskepoolte ja selle uuesti põlemisprotsessi suunamisel, et vähendada heitgaasi toksilisust.
Viimati muutis Kapten Trumm, 09 Sept, 2024 10:00, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ElrikThunderson
Liige
Postitusi: 1859
Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas ElrikThunderson »

Vastastikune pläust eemaldatud.

Lihtsalt mainin, et kellelgi kaasfoorumlastest ei ole kohustust seda teemat siin igapäevaselt täiendada ning selle seos militaarfoorumiga on õhkõhuke...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EGR süsteem on muidu selline huvitav roheline vidin autodel, mis tekitab segadust, kuid selle idee on laias laastus selles, et osa heitgaase suunatakse tagasi sisselaskesse ja need läbivad uuesti põlemisprotsessi, väidetavalt aitab see vähendada lämmastikoksiidide hulka heitgaasis.

Opel Ecotecil kasutatud süsteem on üks lihtsamaid ja ei saa välistada, et uuematel autodel on midagi teisiti tehtud, aga laias laastus on sama asi, mis skeemil

Pilt

Seejuure selle jahuti rolli täidab enamasti topelt seintega klapikambrikaas, muidu kuumade heitgaaside juhtimisel otse klapikambrisse tekib õli kärssamine ja muud hädad.

Ecoteci plastist kaane puhul pole see lahti võetav, mistõttu seda ära tahmanud kambrit on puhastada üsna vaevaline, pudelihari ja bensiin abiks. Tänapäeval muidu on paljud mootorid plastmassist klapikambrikaanega.

Karterituult kuskile suunata ei õnnestu (Walter!), kuna tänapäevased mootorid on erandita vaakumkarteriga. Küll saab väljalaset suunata kuhu vaja, kuna enamasti on seal surve (backpressure). Selle reguleerimiseks on elektriline klapp (EGR valve), mida kontrollib mootori ECU.

1990ndatel kasutati igasugu vahvaid asju, näiteks õhupump. Meenutab elektrilist turbot ja hakkab mootori käivitamisel hirmsalt undama. Ülesanne on õhu pumpamine väljalaskesse katalüsaatori ette, et see soojeneks rutem.

Pilt

EGR süsteemid ilmusid kuskil 1990nda hakul. Varem imes mootori sisselase lihtsalt puhtaid karterigaase sisse, õlieralduseks kasutati samuti klapikambrikaane suletud ülaosa, kus gaasidest välja "settiv" õli klapikambrikaande tagasi tilkus. Eriti arhailistel autodel kasutati veel lahtist karterituulutust, kus karterigaasid lasti lihtsalt õue ja vastava toru viltuseks lõigatud ots tekitas sõidu ajal karterisse teatud vaakumit. Gaz-53 oli selline. EGR vabade süsteemide puhul reostus sisselase lihtsalt mingi koguse mootoriõliga, mida õlieraldaja kinni ei püüdnud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ahto42
Liige
Postitusi: 731
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas ahto42 »

Kapten Trumm kirjutas: 04 Sept, 2024 8:33
ahto42 kirjutas: 03 Sept, 2024 21:32
Linnamaasturite mõttetusega olen nõus
Aga miks linnamaastur mõttetu on?
Tunnistan, oman ühte jaapanlast. Auto vahetue hetkel olid igasugused mõtted peas. Universaal peab olema, sest lapse käru ei viitsinud enam sedaani pressida. Tollel hetkel oli juba kliirensist puudu eksi maakodus käimiseks, lisaks tundus, et ka nelivedu võib seal küttepuude veol abiks olla. Ega väga palju variante ei olnud uuema sõiduki valikul, mis minu ja mu toonase pere elustiili/vajadustele vastaks ja ei oleks päris nö raamil maastur, mille rehvide hind ja kütusekulu on/oli suurusjärgu võrra suuremad.

Kõrgemast/mugavamast sisse-välja istumisest ei hakka siin praegu saagi käima tõmbama :lol:
Väikestes linnamaasturites on pagasiruum üsna olematu, kuna need on ju laugpäradisainiga. Mine ikka käi proovimas kah. Tegelikult tänapäeva suurtes universaalides ka.

Üks variant on osta see istmetega väikekaubik, M1 kategooria on täna täitsa korraliku sisustusega kah. N1 eraisikuna ei maksa osta, automaks läheb täie lauluga ja vananemist ei arvutata. VW Caddy on täna saadaval ka õige suurusega 2,0 diisliga, mis loodetavasti kestab isalt pojale, mitte ei vaja uusi kolbe ja rõngaid 2 kuud peale garantii lõppu. Ja kaubikul on istmed umbes samal kõrgusel, mis pargimaasturis.
Mul T31 X-trail on päris kandilise pepuga
lugeja
Liige
Postitusi: 43
Liitunud: 15 Nov, 2005 16:09
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas lugeja »

ahto42 kirjutas: 11 Sept, 2024 16:55 Mul T31 X-trail on päris kandilise pepuga
Kui suur pagass on sellel? T30 X-traili lapsevanker normaalselt ei mahtunud, Octavia Combi oli selles suhtes palju mahukam.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

ahto42 kirjutas: 11 Sept, 2024 16:55 Mul T31 X-trail on päris kandilise pepuga
Pika kereversiooniga istmetega väikekaubik (Stellantise L2) mahutab euroaluse pagasisse ilma tagaistet liigutamata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ahto42
Liige
Postitusi: 731
Liitunud: 06 Mär, 2022 13:46
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas ahto42 »

lugeja kirjutas: 11 Sept, 2024 22:05
ahto42 kirjutas: 11 Sept, 2024 16:55 Mul T31 X-trail on päris kandilise pepuga
Kui suur pagass on sellel? T30 X-traili lapsevanker normaalselt ei mahtunud, Octavia Combi oli selles suhtes palju mahukam.
T31 on T30nest ca 20cm pikem ja seda just tagaosa suunas. Teljevahe pmst sama.

Googelmoogel ütles T30 410L ja T31 603L pagasit
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: goga66 ja 2 külalist