Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

90'datel oli E21 323i oma 1110kg tühimassiga päris ootamatu käitumisega tegija ja nii mõnigi suutis sellisega linnavahel surma saada.
Isegi kuival asfaldil järsemalt gaasi andes keeras masina risti.

Sellel asjal on natuke teised põhjused, nimelt diagonaalõõtshoobade kasutamine tagasillas, mille seade oli 1960-1980ndate mudelitel päris radikaalne, oskuslikule juhile meeldis, kuid saamatu võis kergesti kirstu sattuda. Läbi aja muutis BMW neid õõtshoobade seadenurki vähem radikaalsemaks ja ja nt E34 mudel, mis oli üks viimaseid sellise tagasilla kasutajaid, oli juba üsna mersu taoline (mersu kasutas veel W123 ja W126-l taolist tüüpi tagasilda, kuid üsna rahulikus seades.

Antud sillatüübile on omane, et vedrustuse koormamisel muutub tagarataste külgkalle ja veeresuund päris korralikult, mis muudab auto selliseks närviliseks (nt tee pikilaines). Samas antud vedrustus omab passiivse roolimise efekti (kurvis, kui juht keerab rooli paremale, keeravad auto kaldumisel tagarattad kergelt vasakule), see lükkab tagaotsa libisemise momendi kaugemale. Mercedes kaotas selle asja ära 1982 W201-ga (190E), BMW- 1990 E36-ga, asendades selle multilink-tüüpi tagasillaga.

Taolise vedrustuse miinus järjest saamatumate juhtide kontekstis on see, et see nõuab juhilt ülesannete kõrgusel olemist, õigeid ja täpseid juhtimisvõtteid ja kõik on bueno. Kui aga seda pole, siis keskmise tojootahübriidjaarise juhi kontekstis on tegu pikem tiksuva pommiga. Ja taolisele juhile kindlalt ei meeldi, et auto on "täitsa juhitamatu" ja "ei hoia suunda". Seepärast võib tähendada fenomeni, et kes autodest suuremat ei jaga, ei mõista ka seda 80-90ndate BMW fenomeni.

Loomulikult, suur ja raske rida-6 mootor kerges keres ei muutnud omal ajal asja paremaks, kuigi kaalujaotus oli üsna ok, siis raske mootori inerts ja rataste napp pidamine (toona komplekteeriti autod täielike kummikookidega, juba 195 rehvilaius oli über sport) muutsid selle tagasilla kalduvused veel radikaalsemaks.

[Marvin]

Üldiselt ei hakka keegi tootma valuvelgi mingi imemõõduga rehvide jaoks. Velgi toodetakse selliste rehvide jaoks, mis tehas on autole ette näinud.

Kitsaste ja kõrgete rehvide jaoks tehakse imevelgesid küll. Tõsi - mitte kõikidele autodele. Põhjus - võidusõit lumel, jääl ja kruusal, kus asfaldirehvi mõõt oleks mitte just optimaalne.

[Kapten Trumm]

Selline tegevus kuulub niiehknaa teadmisi eeldavate hulka ja esinduses wifis kohvi samal ajal limpsida õnnestub harva.
Esimese hooga tuleks vaadata, kas antud autole (vähematele mudelitele) on olemas väiksemaid velgi ja kas neid õnnestub ka antud mudelile alla panna.

Kunagi oli jah nii, et plekid olid kitsamad ja muidu väiksemad. Täna kipuvad plekid olema samas läbimõõdus mis valud, mõnikord on kitsamad, aga mitte alati.

Selle Amva auto puhul on minimaalne programm otsida need 7,5x18 veljed ja venitada sinna peale 205 rehvid, mis 18 tollistena on olemas, kuid tuleb tellida. V90 puhul on probleem esipidurimehhanismide suurus, mis ei lase väiksema läbimõõduga velge panna, muidu annaks ehk kasutada mingeid Volvo teiste mudelite 17 või 16 velgi.

[AMvA]

Üldiselt ei hakka keegi tootma valuvelgi mingi imemõõduga rehvide jaoks. Velgi toodetakse selliste rehvide jaoks, mis tehas on autole ette näinud.

Kitsaste ja kõrgete rehvide jaoks tehakse imevelgesid küll. Tõsi - mitte kõikidele autodele. Põhjus - võidusõit lumel, jääl ja kruusal, kus asfaldirehvi mõõt oleks mitte just optimaalne.

No kui näiteks lähtuda selle lehe võidusõiduvelgede valikust, mis on väga pädev
https://rally-shop.si/en/27-18-racing-wheels#

siis näiteks 18" veljed on ainult kas laiad või väga laiad.

[Kapten Trumm]

Plekkvelgede puhul on muidu lisaks "kitsaks keevitamisele" ja selline võimalus (kui toormaterjali vabalt käes on), et panna kokku antud auto velje kilbid ja mõne teise auto sobiv pöid. Seda tehakse siis, kui lõigata hästi ei anna.

Näiteks Lada VFTS tüüpi autodel olid talvepiigid ca 165 laiusega, kuid asfaldil-ringrajal kasutati kuni 235 laiust. Kere koopalaiendid olid sellega arvestatud. Rikkamad tiimid sõitsid valuuta eest ostetud vist ATS sepisvelgedega, vaesemad Lada tehase plekkidega. Lihtsalt tuli kombineerida.

Plekk on ka seepärast parem, et selle "keevitamine" on suhteliselt riskivaba, veljed on tavaliselt mittekarastuvast materjalid ja laiendusriba tegemine pole enamasti probleem. Alu, eriti nii paksu kui veljed on, keevitamine on kindlasti probleemsem ja on keevituse kõrval pragude tekke risk. Seepärast plekke keevitatakse Eestis ka mitmel pool.

Ja noh, tehase, eriti uute tehase valuvelgede rikkumine selles soolaplägas (ja rehvide ringilappamine 2xa) on minu silmis ikka paras barbaarsus.

[Ghostship]

Millise AD 2025 tootmises oleva rahvaauto sõiduomadused seostuvad Akf'le Lada VFTS'iga... no johhaidii...

[seersant Angua]

Lada VFTS oli nõukogude (Leedu) autotööstuse ikoon, kättesaamatu unistus tavainimesele ja temaga sõitsid tollal ainult parimad piloodid. Nii et ei ole vaja siin tulla vanainimeste helgete mälestuste peale tuututama. See, et tänapäeval viitsitakse ehitada ikka veel VFTS koopiaid on austusest selle mudeli mineviku vastu, mitte et ta oleks maailma parim rallikas. Ei, juhtida on ta kohutav, seda enam oskan ma hinnata nende harrastajate ponnistusi, kes rahvarallidel kauneid poognaid temaga joonistada oskavad.
Saage ometi aru lihtsast, juht juhib-auto sõidab. Hea auto ei ole rallivõidu eelduseks... Ja hea auto puudumine ei ole rallist kaifi saamise eelduseks...
Kuna olen elus palju erinevaid autoid piitsutanud kurvides oma tahtmisele alluma, tean ma täpselt mida on kiiresti liikumiseks vaja: ideaalset kurvitrajektoori valikut. Mina ei käi rallidel mudeleid, velgi või kleepse vahtimas, ma jälgin pilootide kurvivalikut ja oskust oma raudruunasid sellel rajal hoida. Ühel viimastest rallidest jättis üks piloot mulle vaieldamatult parima mulje, ilma mingi kahtluseta riputasin ma mõttes parima piloodi pärja tema kaela. Ta sõitis... Moskvitshiga.

[Kapten Trumm]

Millise AD 2025 tootmises oleva rahvaauto sõiduomadused seostuvad Akf'le Lada VFTS'iga... no johhaidii...

Auto liikumise füüsika on ju sama. Selleks, et rattad suudaks "lõigata" läbi lumepudru kandva/pidava pinnani, peab erisurve olema võimalikult suur ehk ühele pinnaühikule rõhuks võimalikult palju kilosid. Ehk suhteliselt kitsad rattad.

Seepärast on ka täna talverallidel rehvid üsnagi kitsad. Sest füüsika on sama.

[alfa hotel]

.... pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.

Tundub põnev 3 seeria Bmw olevat sellise kaalujaotusega, sest see erineb oluliselt sellest, et Bmw rõhutab ja rõhutas oma turundusmaterjalides vägagi, et nad just 50:50 kaalujaotusega autosid ehitab.

Jah, 5 seeriat reklaamiti kui 50:50 kaalujaotusega ja hilisemal 3 seerial parandati ka kaalujaotust.

90'datel oli E21 323i oma 1110kg tühimassiga päris ootamatu käitumisega tegija ja nii mõnigi suutis sellisega linnavahel surma saada.
Isegi kuival asfaldil järsemalt gaasi andes keeras masina risti.
https://www.auto-data.net/en/bmw-3-seri ... 43hp-10099

Ootamatu surmasaamine või mitte, aga ma ikka ei suuda leida viidatud kaalujaotusega E21-te

[Kapten Trumm]

BMWde kaalujaotus on ikka seal 50:50 kandis, kõikudes 5% piires siia-sinna.

[Rebane11]

Mingi 89 aastane papi olla saanud eraarstilt tervisetõendi. Kommentaarid olid ägedad, vanuritele alates 70 iga 5 aasta tagant liikluseksam +sõit. Äge värk. Paljud afkidest kindlad on et nad need eksamid kohe ära teevad? Ma enda load sain pool aastat Tartu pidi mossega nühkides (B), teine pool aastat ZIL roolis ja ikka Tartu. Maanteed pidi korra Elvas käisin.
Viimati Tallinna kesklinnas autoga käisin ammu, aastat 10 tagasi, Tartus samuti, vist 4 aastat. Pole mõtet turnida ja kogu seda liiklust jälgida. Sõidan raudteejaama, istun porgandisse ja takso viib kohale.
Kohapealsed kulgemised teen hästi ära - vaade vasakule, paremale.
Selge, et kohanemiskiirus langeb ja enamasti siis ei turnitagi.

[Rebane11]

Ma kategooriad C ja T lasin lubadelt kustutada. Pole neid siiani vaja olnud, ei lähe nüüdki. Nendega oli vist vaja täiendav med kontroll.

[Kirs]

Ma kategooriad C ja T lasin lubadelt kustutada. Pole neid siiani vaja olnud, ei lähe nüüdki. Nendega oli vist vaja täiendav med kontroll.

Ei nõua keegi täiendavat arstlikku kontrolli. Lihtsalt, kui pole tõendit, siis C katt ei kehti. Milleks ära kustutada? Ja see C kati arstlik kontroll pole ammugi enam see, mis ta kunagi kauges minevikus oli kus lasid ringiratast erinevate arstide vahet nagu hakkaksid kosmosesse lendama Perearsti juures tsips ja tehtud.

[Peeter]

Ma kategooriad C ja T lasin lubadelt kustutada. Pole neid siiani vaja olnud, ei lähe nüüdki. Nendega oli vist vaja täiendav med kontroll.

Ei nõua keegi täiendavat arstlikku kontrolli. Lihtsalt, kui pole tõendit, siis C katt ei kehti. Milleks ära kustutada? Ja see C kati arstlik kontroll pole ammugi enam see, mis ta kunagi kauges minevikus oli kus lasid ringiratast erinevate arstide vahet nagu hakkaksid kosmosesse lendama Perearsti juures tsips ja tehtud.

B ja C vahe on selles, et C-d tuleb lihtsalt tihedamalt teha.

[MeelisV]

Mingi 89 aastane papi olla saanud eraarstilt tervisetõendi. Kommentaarid olid ägedad, vanuritele alates 70 iga 5 aasta tagant liikluseksam +sõit. Äge värk. Paljud afkidest kindlad on et nad need eksamid kohe ära teevad? Ma enda load sain pool aastat Tartu pidi mossega nühkides (B), teine pool aastat ZIL roolis ja ikka Tartu. Maanteed pidi korra Elvas käisin.
Viimati Tallinna kesklinnas autoga käisin ammu, aastat 10 tagasi, Tartus samuti, vist 4 aastat. Pole mõtet turnida ja kogu seda liiklust jälgida. Sõidan raudteejaama, istun porgandisse ja takso viib kohale.
Kohapealsed kulgemised teen hästi ära - vaade vasakule, paremale.
Selge, et kohanemiskiirus langeb ja enamasti siis ei turnitagi.

See on selline kahe otsaga jutt.
positiivne on see, et inimene saab ise aru et pole kõige õigem oma nina toppida sinna kus ennast kindlalt ei tunne.
kahjuks paljud seda ei taju ja neil on savi - istuvad rooli ja ....
AGA kui ikkagi päris "ätt" ei ole ja nagu oskaks sõita kah siis oleks ehk ikka kasulik käia ennast "värskendamas" tihedamas liikluses
sest kunagi ei tea mis elu võib ette tuua ja millal ON vaja.
Näiteks mul ka äial oli oma pumbaga ootamatu jama ja oli hiljem vaja käia Tartus arstide hoole all, elavad nad maal Lääne-Virus ning siis kuidas saab ?
kord vaja Bussi peale kord Rongi peale aga need kõik eemal.
ja siis seesamune ämm polnud oma 10...12 aastat kordagi rooli istunud sest papi ju sõitis ja mis tal vaja aga näe oli vaja ja hakkas jälle sunniviisiliselt sõitma.
õnneks oli kohalik perearst tal tervisetõendi värskena hoidnud samuti nii igaks juhuks.

ise käin aeg ajalt kuskil võõrastes suuremates euroopa linnades sõitmas ja mis salata tuleb ette kohti kus mõtled mis reegel siin siis nüüd on
või kuidas siin seal õigem oleks jne. naine ka kõrvalt küsib ja siis arutame. muidu sõidad siin oma igapäeva kohtades nagu robot mõtlemata
ja oh üllatust kui kuskil midgi muudetakse

nande vanuritega on keeruline tean selliseid 65 vanuseid kes enam ei oska saa ja taha ja noh nad ongi sellised "uimased"
samas tean ka ühte ~80 aastast tädi kes on igati tragi terav ja hakkaja ning sõidan meleldi tema kõrval istudes ja päris kindla tundega.
samas erilisem kontroll oleks vajalik küll sest meie reeglid ja arusamad selles osas pärinevad ajastust kus elu oli natuke teisem, natuke aeglasem ja hõredam liiklus. täna on olukord liikluses hoopis teistsugune kui 45...70 a. tagasi.
ise arvan juba mõnda aega, et lisaks pulsile, rõhule ja silmvaate kontrollile peaks tegema ka mingeid reaktsiooniteste ja üldiseid olukorra mõistmise ülesandeid vms.