Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Pidasin silmas seda, et venes konstrueeritud, aga UKR-s tootmises olev sireen oleks kindlasti töökindluse tippklass, kui keegi neid kaabeldusi ehitada viitsiks.

Alla kW mootor ei vaja mingit erilist kaabeldust. Vaja oleks ainult kaugjuhitavat käivitust aga seda saaks teha GSM baasil nagu õueväravate juhtimisel.
EDIT. Sireeni hind oleks 200€ aga hulgi ostes veelgi odavam. Abonente oleks sellisel juhul miljoni asemel alla tuhende.

Ma olen kogemata selliste GSM põhiste kaugvalvesüsteemide kasutaja olnud umbes 14 aastat ja tean hästi, et need lahendused pole 100% usaldatavad.
Seepärast, taoline tõrgete % mulle üllatuseks ei tule. Mida rohkem elemente ja ühenduse linke, seda madalam töökindlus. Meil näiteks tuleb lisafunktsioonina häireteade (lisaks arvutile) ka SMS-i teel. On selline SMS testimise funktsioon - osadel objektidel tuleb see SMS hetkega, mõnest kohast tuleb see poole päeva pärast. Ei ole siiani korda saanud ega tea, miks.

Lisaks tasub enda jaoks küsida, et palju meil neid mobiilimaste (ja sireeniposte endid) varutoitega on, et Ukrainas kippus küll elekter pahatihti kaduma. Ilma elektrita pole siis ei GSM levi ja need sireenid ei tee puuksugi. Meil aga on kombeks igasugu nutituti lahenduste lummusesse sattuda, unustades, et juhtimine mööda kaablit on küll kallis, kuid palju töökindlam. Ja tegu on praegu ju pea ideaaloludega, ei mingit vene ECM-i ega sabotaazi ega värki. Mis see töökindlus nende segajate esinemisel oleks, tööle hakkab iga kolmas?

[Porutšik]

Päästeamet kavandab sügiseks uut üleriigilist ohuteavituse katsetust.

Päästeamet plaanib sügisel läbi viia uut üleriigilist ohuteavituse katsetust. Eelmine, mais tehtud test näitas, et sireenide kiibid vajavad väljavahetamist, samuti asus riik arendama uut kiiremat ohusõnumi süsteemi.

Eesti esimene ohuteavituse test maikuus tõi välja terve rea puudujääke – hoiatavad sõnumid hilinesid ja infoliin 1247 oli kättesaamatu. 121 sireenist vaid 70 käivitusid tõrgeteta, kuid viimaks on teada, mis õigupoolest juhtus.

"Suurem osa neist ehk 47 posti 121-st oli juhtmoodulite probleem. Mikrokiibid nendes juhtmoodulites olid Covidi pandeemiast. Siis, me teame, mikrokiipidega olidki tarne- ja kvaliteedi raskused. Nüüd tootjad on alustanud nende väljavahetamist ja me vahetame need välja kõigis postides," lausus SMIT-i äriteenuste juht Siim Türnpuu.
https://www.err.ee/1609725048/paasteame ... -katsetust

Täna allkirjastas siseminister Igor Taro oma Läti ja Leedu kolleegidega koostöökokkuleppe ulatusliku evakuatsiooni paremaks korraldamiseks Balti riikide üleselt.
See on oluline samm elanikkonnakaitse piiriülese koostöös vaates ja tugevdab meie julgeolekut, turvalisust ja vastupanuvõimet erinevates kriisiolukordades.
Kokkuleppe keskmes on ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, mis on üks oluline osa laiemast koostööst Balti riikide vahel.
https://www.facebook.com/siseministeeri ... 767950879/

[Marvin]

Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu
https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudi ... mide-tottu

See kiipide ja Covidi jutt kõlab ausalt öeldes äärmiselt õõnsalt.

[andrus]

Anaüüs: ohusireenid ei käivitunud riist- ja tarkvara probleemide tõttu
https://www.vorumaateataja.ee/koik-uudi ... mide-tottu

See kiipide ja Covidi jutt kõlab ausalt öeldes äärmiselt õõnsalt.

Kõigepealt tavaline märkus - me loeme siin rahvale mõeldud lihtsustatud teksti, mille esitajad ei pruugi teemas kuigi spetsialistid olla, seega arvestame rikkis telefoni faktoriga.

Teemaga seoses praktiline kogemus puudub (samuti nagu ka igasugune siseinfo), edasine 100% spekuleerimine:

Covidi ajal elektroonikakomponentide tarneraskused minu arvates kindlasti olid, ja ilmselt olid ka ohusireenidele tarnimise tähtajad, mille ületamisel oleksid tarnijale kukkunud kaela trahvid. Seega covid juppide saadavus/tarnimise tähtaegade mitteedasilükkamine võis arendaja panna tõesti tõmblema ja üritama mingeid osasid analoogsetega asendama.

Tekstist loen välja, et "121st postist 47 ei saanud käivitusteadet korrektselt kätte vigase juhtmooduli tõttu". Mittekättesaamine peaks eelkõige seostuma mingi kommunikatsioonimooduliga? Nende moodulitega on selline lugu, et väikearendajad/väikeseeriate tootjad neid üldjuhul ei arenda, kuna need nõuavad kallist ja ajamahukat sertifitseerimist (CE, FCC ja võib-olla veel midagi). Ostetakse lihtsalt juba sertifitseeritud moodulid. Kiipide jutt siinkohal tundub tõesti kahtlane. Aga võib-olla aetakse kiibid ja moodulid lihtsalt sassi?

Küsimus on, miks ainult osa sireene ei saanud teadet kätte? Kas nende niinimetatud "kiipide" asendus toimus ainult osades juhtmoodulides? Aga miks siis "kõikide juhtmoodulite vahetus on juba käimas"? See juhtmooduli vahetamine viitab ka veel sellele, et viga ei olnud tarkvaraliselt võimalik parandada?
Äkki siis midagi sellist, et kommunikatsioonimoodul hangus sidepidamise hetkel? Sel hetkel on süsteemis tugevad impulssvoolud ja [toiteahelates] häired, need vist ajavad kehvalt realiseeritud skeemid lolliks küll/panevad rippuma? Aga samas eespool sai öeldud, et moodulid peaksid olema läbinud sertifitseerimise ja CE seal sertifitseerimise juures ei tähenda mitte "China export" Et võib-olla siis juhtumoodul ise vigaselt projekteeritud ja ei taga oma komponentidele/alammoodulitele nõutud tingimusi? See peaks seletama seda, miks tootja oli valmis enda kulul kõik juhtmoodulid välja vahetama.

Muidugi on kummaline see, et selline "teate mittekättesaamine" varem välja ei tulnud? Eeldan et ohusireeni paigaldamise protseduur sisaldab ka ühe või rohkema käivitusteate saatmist? Mingi degradeerumine aja jooksul? See toetaks teisipidi jälle kehvade "kiipide" väidet

Sellised fantaasiad siis.

[Some]

[Ma olen kogemata selliste GSM põhiste kaugvalvesüsteemide kasutaja olnud umbes 14 aastat ja tean hästi, et need lahendused pole 100% usaldatavad.
Seepärast, taoline tõrgete % mulle üllatuseks ei tule. Mida rohkem elemente ja ühenduse linke, seda madalam töökindlus. Meil näiteks tuleb lisafunktsioonina häireteade (lisaks arvutile) ka SMS-i teel. On selline SMS testimise funktsioon - osadel objektidel tuleb see SMS hetkega, mõnest kohast tuleb see poole päeva pärast. Ei ole siiani korda saanud ega tea, miks.

Lisaks tasub enda jaoks küsida, et palju meil neid mobiilimaste (ja sireeniposte endid) varutoitega on, et Ukrainas kippus küll elekter pahatihti kaduma. Ilma elektrita pole siis ei GSM levi ja need sireenid ei tee puuksugi. Meil aga on kombeks igasugu nutituti lahenduste lummusesse sattuda, unustades, et juhtimine mööda kaablit on küll kallis, kuid palju töökindlam. Ja tegu on praegu ju pea ideaaloludega, ei mingit vene ECM-i ega sabotaazi ega värki. Mis see töökindlus nende segajate esinemisel oleks, tööle hakkab iga kolmas?

Eeee... Aga kuidas seda kaabliga lahendada? Ok, üks kaabli ots jookseb sireeni (mis muidugi vajab ka elektrit) aga kuhu teine ots jooksma peaks? Kes teises otsas istub, kes peaks sireeni käivitama? Kuidas ta saab infot, et käivita sireen? Mobiiliga?

[Marvin]

Tekstist loen välja, et "121st postist 47 ei saanud käivitusteadet korrektselt kätte vigase juhtmooduli tõttu". Mittekättesaamine peaks eelkõige seostuma mingi kommunikatsioonimooduliga? Nende moodulitega on selline lugu, et väikearendajad/väikeseeriate tootjad neid üldjuhul ei arenda, kuna need nõuavad kallist ja ajamahukat sertifitseerimist (CE, FCC ja võib-olla veel midagi). Ostetakse lihtsalt juba sertifitseeritud moodulid. Kiipide jutt siinkohal tundub tõesti kahtlane. Aga võib-olla aetakse kiibid ja moodulid lihtsalt sassi?

Ma pean äärmiselt tõenäoliseks, et projekti juhtis tegelane, kel ei ole olnud kokkupuudet tehnoloogia soetamise ja testimisega. Päästeameti ja SMITi ühise kobarkäkina tundub - sest SMIT oleks pidanud selle puuduva pädevuse projekti panustama, prototüübi testimise enne masspaigaldust läbi viima ning ka paigaldatud lahenduse enne vastuvõtmist ära testima.
Aga testimine ongi välja surev oskus. Telia paneb kodudesse 5G suutereid, mis iseend uuendustega tuksi keeravad. Telia arvab, et kõik on korras, sest nad teevad ju millaski pärast hunnikut kasutaja poolt käsitsi tehtud restarte mingid asjad korda ka.

[Kapten Trumm]

Nõuka aegne töötas minuteada telefoni fiksliinide abil ja seda nuppu pidi vajutama see Rannavärava bastioni punkris 24/7 asuv korrapidajaohvitser. Toona polnud ju mingit mobiilivõrku olemaski. Seal ei olnud mingit nuti-tutit ega hiina kiipe.

Siin ehk poleks vaja tegeleda jalgratta leiutamisega, vaid helistada mõnele endisele tsiviilkaitsetegelasele ja küsida.

Eeee... Aga kuidas seda kaabliga lahendada? Ok, üks kaabli ots jookseb sireeni (mis muidugi vajab ka elektrit) aga kuhu teine ots jooksma peaks? Kes teises otsas istub, kes peaks sireeni käivitama? Kuidas ta saab infot, et käivita sireen? Mobiiliga?

[Some]

Tänapäeval pole jällegi telefoni fixliine, sellepärast küsingi. Kõik käib läbi interneti. Ja internet sõltub ka võrguseadmetest nagu mobiilsidegi. Neid saab ummisturünnakutega blokeeida, vajavad ka elektrit jne... SMS-i kaudu signaale anda pole mõistlik, sellega olen nõus - ürgaegne tehnoloogia.

[andrus]

Päästeameti ja SMITi ühise kobarkäkina tundub

Ma üritan mitte nii madalale langeda, et nii uduse teksti peale, nagu see eespool viidatud tekst (ja err-s olnud teleuudis), kohe kindlate järeldusteni jõuda.

Minu kogemus näitab, et ka oskajad inimesed teevad ajafaktori mõjul kergelt vigu, sealhulgas ka protseduuridest üle lastes

[Kapten Trumm]

Tänapäeval pole jällegi telefoni fixliine, sellepärast küsingi. Kõik käib läbi interneti. Ja internet sõltub ka võrguseadmetest nagu mobiilsidegi. Neid saab ummisturünnakutega blokeeida, vajavad ka elektrit jne... SMS-i kaudu signaale anda pole mõistlik, sellega olen nõus - ürgaegne tehnoloogia.

Vaskkaableid on jätkuvalt kasutuses, meie kontoris, kuigi siia on jõudnud kiire valguskaabel, käib lauatelefon ja nett siiani vaskkaabli kaudu. Ehk siis muuks asjaks järjest vähem kasutatav vaskkaabel.

Mulle on räägitud, et see pidi töötama nagu fikstelefon, igale sireenile on omistatud mingi abonent ja need on ühendatud nii, et juhtimiskeskuses nuppu vajutades "helistatakse" kõigile korraga ja "helistamise" peale lastakse relee kaudu sireenile võrgupinge peale ja ulub senikaua kui tuleb vastupidine "kõne" häire lõpust või siis kuniks võrgust elekter kaob.

USA suurlinnades olid veel külma sõja lõpus kasutusel autonoomsed sireenid, mida ajas ringi V8 bensiinimootor ja mida pidi mingi asjamees minema käsitsi käivitama. Need siis oleks töötanud ka ilma võrguelektrita.

Muidugi külma sõja ajal leidis Kanadas ja USA-s aset juhtum, kus need sireenid läksid mingi errori tõttu käima, kuid õpikoht oli, et keegi varjuma ei hakanudki, vaid suurem osa inimesi ignoreeris seda.

[AMvA]

Tänapäeval pole jällegi telefoni fixliine, sellepärast küsingi. Kõik käib läbi interneti. Ja internet sõltub ka võrguseadmetest nagu mobiilsidegi. Neid saab ummisturünnakutega blokeeida, vajavad ka elektrit jne... SMS-i kaudu signaale anda pole mõistlik, sellega olen nõus - ürgaegne tehnoloogia.

Vaskkaableid on jätkuvalt kasutuses, meie kontoris, kuigi siia on jõudnud kiire valguskaabel, käib lauatelefon ja nett siiani vaskkaabli kaudu. Ehk siis muuks asjaks järjest vähem kasutatav vaskkaabel.

See vask võib sul jõuda mingi lähima switchini, edasi on optika

[Fucs]

Nõuka aegne töötas minuteada telefoni fiksliinide abil ja seda nuppu pidi vajutama see Rannavärava bastioni punkris 24/7 asuv korrapidajaohvitser. Toona polnud ju mingit mobiilivõrku olemaski. Seal ei olnud mingit nuti-tutit ega hiina kiipe.

Siin ehk poleks vaja tegeleda jalgratta leiutamisega, vaid helistada mõnele endisele tsiviilkaitsetegelasele ja küsida.

Eeee... Aga kuidas seda kaabliga lahendada? Ok, üks kaabli ots jookseb sireeni (mis muidugi vajab ka elektrit) aga kuhu teine ots jooksma peaks? Kes teises otsas istub, kes peaks sireeni käivitama? Kuidas ta saab infot, et käivita sireen? Mobiiliga?

Meie linnas vähemalt olid nõuka ajal 80-ndatel need sireenid lahendatud suurte alumiiniumist vms valjuhääditega, kuhu sireeni heli lasti sisse linna tsiviilkaitse keskusest mööda krapiliine.



Muul ajal lasti sealt rahvale krapisaateid ja muusikat. Igal linnal-alevikul-alevil oli oma keskus kust krappi saateid edastati ja krapiliinid.
Väiksed krapid olid ka asutustes seinte peal. Krapid töötasid mingi oma toite peal ka siis, kui oli elektrikatkestus.

[Kriku]

Ning traadiraadio pistikud olid seinal veel 1982. aastal kasutusse antud Lasnamäe paneelmajas.

[AMvA]

Ning traadiraadio pistikud olid seinal veel 1982. aastal kasutusse antud Lasnamäe paneelmajas.

Need pistikud olid külmiku jaoks. Kui külmiku sinna ühendasid, sai see iseenesest head ja paremat täis.

[Kriku]

Akf kirjutab Iisraeli tsiviilkaitsest: https://www.postimees.ee/8270151/kolm-t ... ilkaitsest . Tasuline, kopeerima ei hakka.

Tsiviilkaitse on seal aastatega lihvitud praktiliseks, kiireks ja inimestele arusaadavaks süsteemiks, millest Eestilgi on õppida.