Autotehnikateema

[Kapten Trumm]

Autode remontimisest. Kaheksakümnendatel oli jah kombeks ise koduhoovis Mossel piduriklotse vahetada. Autod olid lihtsamad, mehed olid osavamad ja paljud remonditööd tehti kodustes tingimustes ära. Kui täna tahaks näiteks hakata Golf 8 tagumisi käsipiduriklotse vahetama, siis see nii lihtne pole. Vaja läheb diagnostikatestrit, lisaks selgub, et auto on "lukus" (SGW, SDA), mingi kaheastmeline autentimine, tõmba telefoni selleks mingi äpp. Nii et jah lihtsam on töökotta pöörduda

Golf 8 pole kindlasti tänapäeval mingi hobiauto ega kaugeltki võrreldav nt W124ga. W124 peal on juba üsna napilt asju, mida sa ise teha ei saa.

Ise töö tegemise oskust ei tasuks naeruvääristada, mina näiteks ei arva midagi tegelastest, kes siin teemas kõvasti kaagutavad, aga auto "lükkavad töökotta targemate kätte".

[Kapten Trumm]

Kui ma nii pisikeste asjadega peaksin töökodasid pidi käima, siis minu hobiautode arvu arvestades kuluks vist kogu kuupalk ära.
Truumu on kindlasti tegija, olen kokku puutunud (tõsi, sellest on varsti 20a möödas, kui näete, tervitage).

Toomas Truumure on ammu juba teises ilmas. https://www.facebook.com/truumudiagnost ... 2664/?_rdr

Vat kus lugu
Tunnen kaasa.

[Kapten Trumm]

Päriselt jagad midagi autodest ja nende juhtmestikust? Oled autoaku miinuse ja plussi päriselt kokku lasknud, noh, läbi kere näiteks?

Midagi ikka jagan. Olen kokku ka lasknud. Aga üldiselt olen väga harva pidanud kuskile pöörduma abi saamiseks, ikka oma mõistusega olen hakkama saanud.

Mäda soonega leidmiseks on kõige minu kogemuse pealt lihtsam (ja töömahukas ka) kõigest "doonorjuhtmega" üle käia, mis kuradi juhe see "nussib", st pistikust-pistikusse korraliku juhtmega iga krdi ühenduse asemel kontakt tekitada, et näha, kas viga püsib või kaob. Olen ses osas jah kiviajast, aga see on töötanud. Ja võtnud rämedalt aega. Aga vea leiab üles. Kõik muu on tore teooria.
Viimasel ajal olen lihtsalt viinud töökotta ja kurtnud muret endast kõvasti targemale. Jube kalliks võib minna.

Kuigi teoorias õige, on see üks lollemaid asju, mida teha saab. Ok, leiad, et doonorjuhtmega töötab. Mis siis edasi? Enamik sellised "spetse" jätabki selle doonorjuhtme külge (sest nad ei suuda kindlaks teha katkestuse kohta päris juhtmes) ja järgmine mees nikastab ajusid. Ma ei ole seda H4ga katsetamist ise välja mõelnud, ikka vaadanud proffide tegevust pealt. Töökoja tingimustes ei nõustuks ka ükski klient neid tunde kinni maksma, mis kulub kõikide juhtmete läbi katsetamiseks selliselt.

Selle praeguse "tüli" ehk kompleksides isehakanud spetsialisti kisamise lennukimehaaniku(?) suunas asemel võiks kraadi tasem võtta - härra kapten ei ole seni näidanud oma saavutusi, samal ajal pole ka harald miskit näidanud. Aga harald pole pidevalt kõvatanud ka.

Trollimise toetamine näitab mõndagi. Kompleksi näiteks.

[vanahalb]

Võin kinnitada, ei näita. Õigemini sellest pidevalt muutuvast nullilähedase takistuse näidust displeil sai ei saa mõmmigi aru.

Mitte just alati aga liigagi tihti on selline hüplev näit mõõteriista kehvast kontaktist tingitud. Siis kui mõõdetakse nõeltega ja väriseva käega või hoitakse " kuidagi vastas".
Kui hakatuseks seade korralikult fikseerida võib stabiilsemaid numbreid saada.

[kaupo51]

Kui ma nii pisikeste asjadega peaksin töökodasid pidi käima, siis minu hobiautode arvu arvestades kuluks vist kogu kuupalk ära.
Truumu on kindlasti tegija, olen kokku puutunud (tõsi, sellest on varsti 20a möödas, kui näete, tervitage).

Toomas Truumure on ammu juba teises ilmas. https://www.facebook.com/truumudiagnost ... 2664/?_rdr

Õige. Toomas on meie hulgast lahkunud. Firma ajaloost veel niipalju, et mingi hetk toimetasid nad Pärnu mnt.137 Bosch Servise sildi all. Toomas ja Ivo olid nö firma selgroog. Peale Toomase lahkumist on lisaks Ivole firmas veel kaks meest ja aastaid toimetavad nad Petrooleumi tänaval.

[kaupo51]

Me sõbraga tõmbasime selle kaheksanda põlvkonna Golfil pidurite sadula tagant pistiku ära ja kerisime aku laadija klemmide otsa pistetud kruvidega voolu andes kolvi sisse tagasi. Paigaldasime uued klotsid ja jälle aku laadijaga lasime kuni klotsid olid vastas ja siis pistik külge ja tehtud.

Lihtsam kui Mosse trummelpiduri klotside vahetus ja reguleerimine.

Eks kõike võib teha, aga korrektne oleks seda kõike teha ikkagi diagnostikatestrit kasutades. Kodukasutajal ei pruugi seda jälle olla, töökodades täna reeglina on tester olemas.

[kaupo51]

Autode remontimisest. Kaheksakümnendatel oli jah kombeks ise koduhoovis Mossel piduriklotse vahetada. Autod olid lihtsamad, mehed olid osavamad ja paljud remonditööd tehti kodustes tingimustes ära. Kui täna tahaks näiteks hakata Golf 8 tagumisi käsipiduriklotse vahetama, siis see nii lihtne pole. Vaja läheb diagnostikatestrit, lisaks selgub, et auto on "lukus" (SGW, SDA), mingi kaheastmeline autentimine, tõmba telefoni selleks mingi äpp. Nii et jah lihtsam on töökotta pöörduda

Golf 8 pole kindlasti tänapäeval mingi hobiauto ega kaugeltki võrreldav nt W124ga. W124 peal on juba üsna napilt asju, mida sa ise teha ei saa.

Ise töö tegemise oskust ei tasuks naeruvääristada, mina näiteks ei arva midagi tegelastest, kes siin teemas kõvasti kaagutavad, aga auto "lükkavad töökotta targemate kätte".

Kas ma naeruvääristasin isetegemise oskust? Ma ei teinud seda. Lihtsalt tänapäeva autod on läinud keerulisemaks ja tihtipeale on vaja remondiks mingeid erilisi võtmeid ning diagnostikatestrit. Neid ei pruugi igal kodukasutajal olla. Lisaks võib vaja minna ligipääsu tasulistele remodijuhistele (näiteks Autodata, Haynes Pro) ja ka seda ei ole reeglina kodukasutajal olemas. See kõik maksab, lihtsam on auto viia töökotta ja nii ilmselt 96% inimestest ka teeb. Alati jääb mingi osa isetegijaid, kes siis armastab ise oma auto kallal kõike teha.

[davidsoniharald]

Kõiki asju võib teha omades miljonit erinevat spets tööriista või siis näidata leidlikkust ja läheneda probleemile loominguliselt. Loominguliselt lähenedes võtad ka muidugi riski, et lõhud midagi lõplikult ära ja maksad suure kooliraha.

[kaupo51]

Autode remontimisest. Kaheksakümnendatel oli jah kombeks ise koduhoovis Mossel piduriklotse vahetada. Autod olid lihtsamad, mehed olid osavamad ja paljud remonditööd tehti kodustes tingimustes ära. Kui täna tahaks näiteks hakata Golf 8 tagumisi käsipiduriklotse vahetama, siis see nii lihtne pole. Vaja läheb diagnostikatestrit, lisaks selgub, et auto on "lukus" (SGW, SDA), mingi kaheastmeline autentimine, tõmba telefoni selleks mingi äpp. Nii et jah lihtsam on töökotta pöörduda

Golf 8 pole kindlasti tänapäeval mingi hobiauto ega kaugeltki võrreldav nt W124ga. W124 peal on juba üsna napilt asju, mida sa ise teha ei saa.

Ise töö tegemise oskust ei tasuks naeruvääristada, mina näiteks ei arva midagi tegelastest, kes siin teemas kõvasti kaagutavad, aga auto "lükkavad töökotta targemate kätte".

Jah W124 on lihtne auto, aga näiteks mitu inimest täna Eestis oskab seadistada (reguleerida) selle auto toitesüsteemi Bosch KE-Jetronic?

[Kapten Trumm]

Väga vähesed.
Ainult seda teha pole ka just eriti tihti tarvis. Ehk kannataks ka Soome sepa juurde sõita?
Mina tegin kunagi endale selgeks L-jetronicu reguleerimise ja siis sai mõnda kaaskannatajat säästetud. Õnneks seda väga palju valeks kruttida ei annagi, enamlevinud viga oli see, et kasutaja "reguleeris" tühikäiku seguklapi piirdekruvi kruttimise teel. Mis toob töösoojal mootoril kaasa tühikäigupöörete ujumise, kuna tühikäigu lülitus puudub (seguklapp ei lähe piisavalt kinni). Ja muidugi, kuna L-jetronic oli veel eraldi jagajaga, siis süüde pidi ka ideaalselt õige olema, muidu oli lootusetu. Aga suutsin endale soetada korraliku (Hella) strobo komplekti.

Eriti põnev asi oli veel sisselaskekollektori all olev tühikäigu õhu termostaatklapp, mida soojendas jahutusvedelik ja mida sai siis teatud piires ka kruttida. Õnneks enamik selle olemasolust ei teadnudki ega polnud seda valeks krutitud.

[OLAVI]

Ma mõtlesin selliseid lihtsaid tehteid et kui võtta samasugune terve kaabel (müüakse rullis) etaloniks ja võrrelda.

Praktiliselt ei ole sul võimalust täpselt samasugust juhtmejuppi osta ja tavatestriga väga väikest protsentuaalset takistuse erinevust mõõta.

Näiteks 1,5 meetri 1 mm2 juhtme takistus on x ja kui auto küljes olevad kimbus on takistus oluliselt suurem on midagi ära mädanenud. Kui lõputult suur siis on juhe katki.

Kui juhe on katki, siis olenemata mõõtmisviisist on tema takistus "lõpmatult suur" ja nagunii on vaja katkestuse koht üles otsida.

Müüdavale juhtmele märgitud 1,5mm2 ei tähenda, et selle juhtmesoone juhi ristlõikepindala oleks 1,5mm2 vaid, et "selle juhtme soone elektrilised parameetrid vastavad 1,5mm2 ristlõikega juhtme parameetritele, koos lubatud piirhälvetega".

(Müüdavate juhtmete tootjapoolse ristlõikepindalade vähendamise skandaal on juba aastaid tagasi Tehnilise Järelvalve Ameti poolt läbi uuritud ja seaduse järgi vastab kõik nõuetele, olenemata kui peenike või millisest metallist on soon tegelikult.)

Kapten Trummi moodi juhtmete kärsatamine seda viimast nagunii ei näitaks ja kimbus olevate juhtmete põletamise tagajärjel tuleb pärast terve kimp uus panna sest isolatsioonid said kuuma.

Elektriahelate takistus suureneb ainult kas "juhtmesoone ahenemine oksüdatsiooni" tõttu või "ühenduste oksüdeerumise" tõttu.
Kuna ajaga oksüdeeruvad kõik elektriühendused ja nende "halbade" ühenduste kogutakistus võib olla suurem, kui selles ahelas olevate juhtmete (erinevate lõikude) takistus, siis hea tulemuse saavutamiseks tuleb mõõta kogu "selle elektriahela" takistust.

Kuna igasugune oksüüd on pooljuht, siis kahtlase elektriühenduse olukorda üheselt hinnata ainult takistuse mõõtmisega ei saa, vaid on vaja mõõta "pingelangu pooljuhi siirdel" ja seepärast on ka kaasaegsetel testritel dioodide kontrollimise positsioon, mis tegelikult näitab "mõõdetava elemendi pooljuhtsiirde pingelangu" voltides.

Näide tavalisest 1 (ühe) pistikuga elektriühendusest, mis tegelikult koosneb 3 (kolmest) elektriühendusest, kus on 1 (üks) pistikühendus ja 2 pressliidet.

PRESSÜHENDUS.png (272.94 KiB) Vaadatud 248 korda

Kui selline ühendus (niiske keskkond+aeg) oksüdeerub pistikus (jahutuseta keskkonnas võib oksüdeerunud klemmide temperatuur tõusta mitmesaja kraadini), siis jätkuva koormuse (aeg+temperatuur) tagajärjel oksüdeeruvad kõik (ühe klemmliite) kolm ühenduskohta.

Kuna pingelang vaskoksiidil on ca 0,2V ja see sõltub temperatuurist, siis "vana auto" ühe esitule niidi (töötava, 5,5A) ühe pistikühenduse pingelang võib olla isegi 0,6V.

Väga heas korras juhtmestikuga autol ei tohiks pingelang ühe esitule niidi juhtmel olla suurem kui 0,4V (+ ja - juhtme pingelang kokku) ja autotootjate juhendites olen näinud pingelangu piirväärtuseks vasakul tulel 1V ning paremal tulel 1,5V (pikem juhe).

Tegelikus elus hakkavad tavaliselt autojuhid kurtma esitulede valgusjõu üle, kui pingelang pirni juhtmetel on 2V-3V, millega halogeeni valgusjõud on kahanenud ca 50% võrra.

(Kui tahta vanal autol (15a +) korraliku heledusega esitulesid, siis kõige efektiivsem on panna kapoti alla eraldi kaitsmed + vahereleed koos 2,5mm2 voolujuhtmetega.)

[Kapten Trumm]

Kas ma naeruvääristasin isetegemise oskust? Ma ei teinud seda. Lihtsalt tänapäeva autod on läinud keerulisemaks ja tihtipeale on vaja remondiks mingeid erilisi võtmeid ning diagnostikatestrit. Neid ei pruugi igal kodukasutajal olla. Lisaks võib vaja minna ligipääsu tasulistele remodijuhistele (näiteks Autodata, Haynes Pro) ja ka seda ei ole reeglina kodukasutajal olemas. See kõik maksab, lihtsam on auto viia töökotta ja nii ilmselt 96% inimestest ka teeb. Alati jääb mingi osa isetegijaid, kes siis armastab ise oma auto kallal kõike teha.

Auto tuleb soetada läbimõeldult ka kui korrashoiu lahendus on (enamasti) ise remontida, siis peab auto selleks ka jõukohane olema. Kui tehnika töötamisest aru saada, siis on asjad märksa lihtsamad. Näiteks paljud väidavad, et läbi CAN-BUS-i töötav autoelekter on töökodade teema. Võibolla teatud maalt ongi - aga igasugused releede ikaldumised diagnoosida ja korda teha on elektri toimimise teadmisega täitsa tehtav töö. Näiteks jupsivad tagurdustuled, ära kaduvad põhipidurituled jne - olen selle põhjustest ka kirjutanud, suhkrutüki suurused releed on piiratud elueaga. Lihtsalt teed testriga kindlaks, et relee ergutusvool peale tuleb, kui see on korras, siis pole enam midagi keerulist.

Kes tahab kõike ise teha, siis tuleks Saksamaalt otsida näiteks hästi korralik facelifti eelne B-Omega. Seal on 99% ette tulevatest "diagnostika" töödest edukalt kodus tehtavad, pole isegi OBD skännerit tarvis, ühendad diagnostikapesas kirjaklambriga kaks klemmi kokku ja loed armatuurist mootori tule vilkumised kokku. Tõeliselt aus auto, töökindlus pole just tipus, aga jupid on odavad, lihtsalt kättesaadavad ja nende vahetus lihtne. Ja mõistagi on suur tagaveoline auto lihtsamini remonditav ja pikaealine.

[Kapten Trumm]

(Kui tahta vanal autol (15a +) korraliku heledusega esitulesid, siis kõige efektiivsem on panna kapoti alla eraldi kaitsmed + vahereleed koos 2,5mm2 voolujuhtmetega.)

10a+ vanuses tuleb rohkem hakata mõtlema laternate vahetamisele. Lihtsalt klaasid ja reflektorid on piisavalt matiks muutunud ja ega see põlemise heleduse kasv ei transformeeru enam eriliseks valgusjõu kasvuks.

[vanahalb]

Kõiki asju võib teha omades miljonit erinevat spets tööriista või siis näidata leidlikkust ja läheneda probleemile loominguliselt. Loominguliselt lähenedes võtad ka muidugi riski, et lõhud midagi lõplikult ära ja maksad suure kooliraha.

Leidlikkust saab alati YouTube'ist ammutada . Ma autoremondiga igapäevaselt ei tegele ja kui on vaja tegeleda on jälle meelest läinud et mis järjekorras seda tehtigi. Mingitel konkreetsetel autodel on oma kanalid kus keegi ette näitab. Poolakad ja slaavi nimega sakslased on saksa autodel teemas päris kavalad. Vene autoreid ma pole eriti usaldanud sest seal on tihti pikk video, kasutatakse kuvaldat ja lõpuks tõdetakse et "nihhujaa u nash ne polutshilos"

Selle VAG tagapiduri klotside vahetusel kasutas üks paljasjalgne neeger kunagi meetodit kus võttis kogu kobaka küljest ära ja keeramiseks kasutas akutrelli.

[Kapten Trumm]

Youtubes on lollusi ka.
Näiteks Volvo P2 libiseva kondi kompressori siduri "odav" parandus.
Mingid vennad soovitavad siduri plaadile toppida vahele leiva kilekoti sulgemise klambreid.
Tegelt lõpeb see siduri ketta kõveraks ajamisega.

Korrektne lahendus on teha netist leiduvate jooniste järgi väike tõmmits (tükk 4 mm plekki ja paar väikest polti) ning tõmmata see siduri ketas otsast ära. Ketta taga on kaliiberseivid. Enne ketta eemaldamist mõõdad siduri lõtku lahtioleku asendis. Kui see on suurem kui 0,8 mm, siis "ülejääva" paksuse jagu on vaja kaliiberseibe eemaldada. Pärast paned tagasi ja uue kompressori+paigalduse min 500 eurot nagu maast leitud. Ka esindus räägib sulle, kuidas pole võimalik parandada. Tööks kulub koos tõmmitsa tegemisega kodus umbes 4 tundi.

Youtube järgi midagi tehes peavad olema päris head teadmised auto ehitusest, hindamaks, kas pakutavad töövõtted üldse ohutud on. Kui see osa on ok, võib videote tähelepanelik vaatamine säästa tunde tühja tööd.