EV energia ja julgeolek

[OLAVI]

Mul töökaaslase korter elektriküttel. Hiljuti võttis ette kapitaal renoveerimise. Selle käigus vahetas 3x2kw seinaradikad nende vastu
https://seasonal.aeno.com/heater

Hetkel rahul.
äppist juhitav ja saab pinnatempi alla tuua, et veel ökom oleks.

Kui inimene suudab osta kimbuga 250eur maksvaid, äpist juhitavaid, 700W võimsusega disain kiviplaate, siis oma valiku õigustamiseks peab ta ikka oma "rahulolu kuulutama".
https://www.euronics.ee/otsing/aeno?f=k ... Flbm8vLzY5

Läbi majaseinte/-lagede lahkuv kogu energiakogus ajas on täpselt sama, olenemata et millises kestas "kuum traat" asub.
Ülekütmisest tekkinud liigset energiakulu aitab säästa sobiv täpne termostaat ja must pind kiirgabki rohkem kui valge.

Selline 2kW radikas võiks 110m2 majas hoida +22C sisetemperatuuri, -20C välistemperatuuri juures.

[wolfgang]

Olenemata, et millise tootja seadet hooldada, maksab Õ/Õ seadme korraline hooldus sellel aastal juba 170eur ja maa- ning vesipumpadel on "spetsialisti visiit" ca 2 korda kallim.
(Diagnoosivõimeliste spetsialistide puudus.)

Pm. raha mille võib kergesti kokku hoida, kui harja/tolmuimejat käes suudab hoida. Kellade külgepanekut üldjuhul ei toimu, kuna "iga kellade külgapanek ja mahavõtmine lekitab gaasi" - puhastatakse välisosa lamellid ja siseosa filter ja lamellid ning kondentsivann/äravool(heal juhul) ära ja kogu lugu. Kui jäässe ei lähe siis gaasi nagu ka oleks ja nii see käib .

[kraal]

Selline 2kW radikas võiks 110m2 majas hoida +22C sisetemperatuuri, -20C välistemperatuuri juures.

Oh ära aja pada.
Arvuta natuke.
Välispiirete miinimumnõuete järgi peab soojusjuhtivus U jääma mitte rohkem kui 0,17…0,23 [W/m2K].
U arv näitab mitu vatti (w) liigub läbi seina ühe ruutmeetri, kui temperatuur erineb piirde eri pooltel 1 kraad
Rehkenda välja palju on 110 ruudusel elamul välispiirdeid ja avatäiteid siis saad teada mitu W lahkub hoonest sooja.
Kaasaegsetel hoonetel U arv umbes 0,2

[rockrapdude]

Selline 2kW radikas võiks 110m2 majas hoida +22C sisetemperatuuri, -20C välistemperatuuri juures.

Oh ära aja pada.
Arvuta natuke.
Välispiirete miinimumnõuete järgi peab soojusjuhtivus U jääma mitte rohkem kui 0,17…0,23 [W/m2K].
U arv näitab mitu vatti (w) liigub läbi seina ühe ruutmeetri, kui temperatuur erineb piirde eri pooltel 1 kraad
Rehkenda välja palju on 110 ruudusel elamul välispiirdeid ja avatäiteid siis saad teada mitu W lahkub hoonest sooja.
Kaasaegsetel hoonetel U arv umbes 0,2

Võiks ise siis korra arvutuse läbi teha, mitte suvalt lahmida, kuidas kõik on võimatu koheselt. Insener ei arva, ta arvutab :

Q=A*U*deltaT

kus:

Q = soojakadu (W) (pöördeliselt mõeldes: mitu kW peab pumpama sisse, et hoida sisetemperatuuri paigal)
A = seinte, põranda ja lae kogupindala (m²) (sest elu käib kolmes mõõtmes (keegi vaidleb ka neljas, aga praegu me ei arvuta temperatuuri tõusu ega languse kiirust))
U = soojusläbivuse koefitsient (W/m²K) (eeldan, et põrand ja lagi on sama koeffiga)
deltaT = temperatuuride vahe sise- ja välistingimustes (K) (ideaalis Kelvinis, aga kuna me arvutame deltat ja Kelvin ning Celsius on üksteisega seotud sellega, et 0*K=-273,15*C, siis võib need üheks ja samaks praeguses arvutuses lugeda)

1. samm: Temperatuuride vahe
deltaT=temp(sees)-temp(väljas)=22−(−20)=42*C

2. samm: Pindala

Põrandapindala = 110 m^2
Seinte pindala = Perimeeter * Seina kõrgus
Oletan, et maja on ristkülikukujuline, ühe korruseline, mõõtmetega 11m * 10m ja seina kõrgusega 2,5m
Perimeeter = 2*(11+10)=42m
Seinte pindala = 42*2,5=105m^2
Lae pindala = 110 m^2
Kogupindala = Põrand + Lagi + Seinad = 110+110+105=325m^2

3. samm: Soojakadu
Q=325*0,2*42

Q=2730 W = 2,73 kW

Loomulikult, elu ei ole ideaalne, ja paneme sinna väikse varu sisse (sest aknad, vent, mõne närilise ava ja katkine tuuletõke kuskil), siis võiks ideekohaselt 20-50% võimsust peale laduda, varuna ehk siis tamboviga arvestades:

Q+20%=2,73*1,2=3,2 kW
Q+50%=2,73*1,5=4,1 kW

Järeldus:

Üks võibolla tõesti jääb lahjaks, aga kahega juba peaks töö tehtud saama

[Madis Reivik]

Eluruumides on ka muid elektritarbijaid, see läheb kõik kütteks kokkuvõttes.
Seega sihuke radikas võib isegi piisav olla.

[MeelisV]

...
Õhk-õhk kütte häda selles et õhu energiasisaldus on madal ja seetõttu peab kont kole palju üpris sooja õhku puhuma, kui ruum on lisaks väike siis on selline kuivatatud kala tunne külmade ilmadega

Jah, seetõttu et lae all olevate kliimaseadmetega puhutakse üles kerkinud soe õhk (vastu füüsika seadustele) põrandale on nende kasutusjuhendite järgi keelatud suunata kliimaseadmete õhuvoolu inimestele, koduloomadele ja toataimedele ning seetõttu ei tohiks need suure võimsusega töötada ruumis, kus inimesed pidevalt viibivad.

Põrandaseadme poolt liigutatav õhu hulk on kordades väiksem ja sarnaneb tavalise radiaatori õhutsirkulatsiooni omale, sest selle ventilaator imeb põrandalt +22C õhu sisse ja ülevalt tõuseb +49C soojenenud õhk füüsikaseaduse abil ise üles, ilma ventilaatori abita.

mis te nüüd öelda tahate ?
kui ilma on külm siis on õhk peale üles soojendamist kuivem ja punkt - pole vahet millega kütate, ahi, radikas puhur vms.
külma ilmaga on ilma niisutamata õhu temp ventileeritud kontoris nt. lõdavalt alla 20%
ok kodus lisab niiskust ehk see muu elu seal aga seda ei pruugi olla piisavalt kui päeval kodus ei ole ja ei pese ja ei keeda.

põranda seade ei võta põrandalt ju 22c õhku kui seadme õhu liigutamine on väike või kui võtab on toas 24 C min. õhul on loll omadus kihistuda s.t. temperatuuril on see omadus ja kui puhub vähem siis liigutab vähemja kihistub ka rohkem. 2 C põranda ja lae temp erinevus vabalt.
seinal olev seade võtab aga ülevalt sooja lae alt mida sinna pole vaja ja puhub alla liikuma pannes õhu ringlemaja ühtlustuma.

või mis see mõte oli ?


ja need kes propageerivad teoreetiliselt 2..3 kw ühte radikat 110m2 peale OK toimiks ehk kui on 1 ruum ja sa lepid tsoneeritud temperatuuridega.
aga reaaleluliselt ruumideks jagatud majas ei tee ühe radikaga midagi elamisväärset ära.

õhk vesi pumpadega ei panda radikaid suuremaid, et mitte pumba süsteemis hoida temepratuuri madalam vaid, et seal ongi temperatuur madalam kui klassikalises keskküttes ja seetõttu ei jõuaks ruumi muidu ära kütta

kui soojapump siis mitsu - kumb mitsu kas Heavy või Electric ? noh norimise küsimus siis.

"mälumängu" küsimus misk ehitati ja ehitatakse ahjud majas nii et asuvad seinte ristumise kohas ehk üks nurk või külg igas ruumis ja vastavalt ruumi suurusele on ka ahju pinna osakaal selles ruumis.

energia julgeolekust on asi muidugi jälle võssa tüürinud.

[Walter2]

Olenemata, et millise tootja seadet hooldada, maksab Õ/Õ seadme korraline hooldus sellel aastal juba 170eur ja maa- ning vesipumpadel on "spetsialisti visiit" ca 2 korda kallim.
(Diagnoosivõimeliste spetsialistide puudus.)

Räägi ikka iseenda eest - ei maksa maasoojuspumba korraline aastahooldus üle 300 euri. Isegi kui vaja maakontuuri kontsentraati lisada ei saa kuskilt sellist summat kokku (seda ka volitatud maaletooja-paigaldaja puhul).
Võlusõna - hooldusleping.

[OLAVI]

Selline 2kW radikas võiks 110m2 majas hoida +22C sisetemperatuuri, -20C välistemperatuuri juures.

Oh ära aja pada.
Arvuta natuke.
Välispiirete miinimumnõuete järgi peab soojusjuhtivus U jääma mitte rohkem kui 0,17…0,23 [W/m2K].
U arv näitab mitu vatti (w) liigub läbi seina ühe ruutmeetri, kui temperatuur erineb piirde eri pooltel 1 kraad
Rehkenda välja palju on 110 ruudusel elamul välispiirdeid ja avatäiteid siis saad teada mitu W lahkub hoonest sooja.
Kaasaegsetel hoonetel U arv umbes 0,2

Eestis määrab omanik ise, et millistele nõuetele tema maja välispiirete soojapidavus vastab ja see ei pruugi mitte sugugi, ettenägelikul omanikul riiklikult kehtestatud miinimum olla.

Oma maja soojustarvet olen ühel külmal talvepäeval selle sama radikaga+elektriarvestiga testinud, kui Õ/V pumba ööpäevaks välja lülitasin ja arvesti järgi ei olnud testi ajal elektriküte pidevalt töös.

....
2. samm: Pindala

Põrandapindala = 110 m^2
Seinte pindala = Perimeeter * Seina kõrgus
Oletan, et maja on ristkülikukujuline, ühe korruseline, ...

Ühekordse tegin juba 15 aastat tagasi aga selle maja planeerisin ökonoomsemana.
Kahekorruselise maja välispiirete pindala on väiksem, kui ühekordsel majal ja sellest lähtuvalt projekteerisin kahekordse hoone ning ruumiplaneeringus nägin ette, et seda maja peab olema võimalik hoida +23C sisetemperatuuril ühe otseelektrikütteseadmega ühelt faasilt, mille elektrikulu oleks kuni 10A.
Välispiirete vajaliku soojapidavuse arvutasin lähtuvalt küttesüsteemi võimsuse valikust ja et pikema elektrikatkestuse puhul tagaks kütte 2x varuga tavaline autoelamu gaasiahi.

[isonts]

Mis sa ette paned, mida nende (mere)tuulikute asemel teha?

Isegi gaasijaamade rajamine tundub hetkel mõistlikuma variandina.

Mis sorti gaasi me seal põletaks ? Kas norrakate kraamist jätkuks kõigile ? Biogaas on marginaalne

Ilmselt vene gaasi. Selle aja peale kui gaasijaamad valmis saavad on vene gaas jälle koššer.

[Madis Reivik]

Nojah.. sinu kommentaar on pragmaatiline ja kahjuks võib ka tõeks osutuda.
Ainult et kui energeetika eest vastutavad ministrid ka nii plaanivad siis on kuri karjas. Vene gaasilondi otsas istumine on pikas plaanis masendav enesevägistamine.

[isonts]

Eestis ei ehitata piisavalt kvaliteetseid maju, et neid kannataks elektriga kütta, sestap tuleb leiutada imekütteviisidega.
Ma kütan ehitusjärgus, kuid juba soojustatud majas 32 m3 osa igapäevaselt elektriga, hoides seal äraolekul 14 kraadi sees, minu elektrikulu on umbes 40 eurot kuus. Tõstes temperatuuri 22 kraadini, hakkab rusikareegli järgi minema 56 eurot kuus (1 kraad tõstmist suurendab soojakulu 5%). Ma ei leia, et see oleks kallis. Lihtsalt soojustanud olen ise, ilma külmasildadeta, soojustus 250 mm. Ja kindlasti ei viitsiks ma jamada mingite undavate soojuspumpadega. Kui puudu jääb, kütan ahju juurde.

Elumaja tuleb mul aga tunduvalt parema soojustusega, sh topeltkarkass, mis nullib ära külmasillad, usun, et see tuleb umbes 30% säästlikum, samade hindadega umbes 200 eurot kuus. Kahe töölkäiva inimese peale maksta 260 eurot kuus elektriküttele ei ole midagi ülejõukäivat. Võibolla, kui elektrihind tõuseb pidevalt 20 sendi taha, hakkaks mõtlema selle soojuspumpade ja päiksepaneelidega jamamisele. Loomulikult ma teen ka tööd ja kasutan asju, mida tavaline raha eest ehitaja ei kasuta eri põhjustel. Ühesõnaga, hetkel ei plaani, tulevikus ei välista.

Ma tunnistan, et minu jaoks on kõik elektri arvetega seotud täielik tuumafüüsika. Kui arve tuleb siis maksan ära. Kui tuleks ka suurem arve siis pean ikka ära maksma.
Sama lihtsalt pole paraku tööstusega. Täna panevad osad firmad oma tootmise pausile, kui hind lakke lööb.
Kuigi ma ei jaga mitte halligi, kuidas kujuneb elektri hind ja mis jura seal arve peal veel lisaks on siis sellest saan aru küll, et kui eestis on need numbrid suuremad siis kulu tööstusele on meil suurem kui naaberriikides, kellel on need numbrid väiksemad.

[nukkel]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12035 ... a-tootmise
Mida saab siis toota kui hinnad laes?

[Some]

Ma enda jaoks olen selles suhtes elu lihtsamaks teinud, et suurtarbijad nagu maasoojuspump ja elektriautolaadimine jälgivad börsielektrit. Täna öösel maksin elektriauto laadimise eest röövellikud 5 senti kWh eest. Lurjused, soojal ajal saan enamasti tasuta! Muude asjade osas ei jälgi, paljukest LED valgustus või pesumasin ikka kWh tekitab? No ok, elektripliit veidi karmim tarbija, samas söömist nagu südaööle ka ei tahaks nihutada.

[jaak2]

Elektripliit on üllatavalt väike tarbija. Kodus induktsioon, mis näitab elektrikulu, ja valdav enamus söögitegemisi jääb alla 1kWh. 2-ga algavat numbrit pole kunagi märganud.

[Smith]

õhk vesi pumpadega ei panda radikaid suuremaid, et mitte pumba süsteemis hoida temepratuuri madalam vaid, et seal ongi temperatuur madalam kui klassikalises keskküttes ja seetõttu ei jõuaks ruumi muidu ära kütta

Rumal jutt - minul näiteks Nibe f2120 vajadusel 63-kraadine pealevool, kui väljas on -25 kraadi. Kusjuures pump ise, ilma tennita, olen ise näinud ja veendunud. Küsimus ongi nüüd lihtsalt elektritarbes, sest sellises olukorras hakkb COP lähenema 1 ühele. Selle tõttu paigaldasin ka suure pindalaga radiaatorid (osaliselt majas põrandaküte), et piisaks ca 40-kraadine pealevool radikatele ka -20 juures, et hoida toas ca 24 kraadi. Mida madalama temperatuuriga pealevool, seda säästlikum ning siin tulebki suur pindala energi üleandmisel abiks.